· Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mullaelustik- on-vaga-habras?id=64363231 · http://www.taskutark.ee/m/mulla-teke/?auth=dGFza3V0YXJr · http://www.eestiloodus.ee/artikkel855_818.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Mullatekketegur · http://megaslides
palju taimed kasvuperioodi jooksul saavad, kuna orgaanilistest vormidest saab vabastada olulisi anorgaaniliste ainete koguseid (nn mineralisatsioon) . Kahjuks pole anorgaanilise N vabanemist mullal olevast orgaanilisest ainest võimalik praegu keemilise analüüsi abil ennustada. Seepärast peavad nitraadianalüüside põhjal koostatud N soovitused võtma arvesse orgaanilise N potentsiaalset mineraliseerumist ja nitraadikoguste leostumist või gaasi arvestamist. Vastavalt toiteelementide sisaldusele mullas jaotatakse mullad väetistarbe klassidesse: kõrgema toiteelementide sisaldusega mullad on väiksema väetistarbega ning madalama toiteelementide sisaldusega mullad suurema väetistarbega. väävlit on enim turvasmuldades, mineraalmuldadest on seda aga enam huumusrikastes rähkmuldades ning vähem huumusvaestes leetunud muldades Mulla reaktsioon näitab, kas muld on happeline, neutraalne või leeliseline. Enamik
Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest
4. Olla vaba hirmust, kannatustest ja piinadest - võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi. 5. Vabadus rahuldada oma normaalseid käitumisharjumusi - võimaldada loomadele sobivad tingimused, piisavalt ruumi ja liigikaaslastega kontakteeruda. Allikas: Farm Animal Welfare Council UK, 1993 Välijalutusala sigadel võiks olla kõva pinnakattega, et saaks väljaheiteid koristada ning ära hoida toitainete leostumist ehk mineraalainete väljauhtumist toiduainetest. Ühtlasi peab sigadel olema võimalus tuhnida. Nii sise- kui ka välialadel on kehtestatud miinimumpindalad looma kohta (tabel 2). Tabel 2. Miinimumpindalad looma kohta hoones ja välialadel Pindala hoones, m² Pindala jalutusalal, m² Poegivad emised 7,5 2,5 kuni 40 päeva vanuste põrsastega Põrsad, vanus üle 40 päeva
Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu
mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning
bakterid arvestatava osa mulla nitraat- ja ammooniumlämmastikust. Leostumise seisukohalt on kõige ohtlikum, kui nitrifikatsioon toimub aktiivselt ja taimestik ei suuda tekkinud nitraatlämmastikku siduda ning samal ajal on mulla niiskus suur, st ületab väliveemahutavust, mis põhjustab gravitatsioonivee teket. Näiteks hilissügisel ja varakevadel, kui vegetatsiooniperiood on juba lõppenud või pole veel alanud, on leostumisoht eriti suur. Leostumist võib esineda ka kasvuperioodi suurte sademete korral, eriti kui on põllule antud väetiste hulk on suurem, kui taimede omastamisvõime. Leostumisoht on väike vastupidistel juhtudel, st kuival suvel, taimede aktiivsel kasvuperioodil, hästi lämmastikku omastavate kultuuride, näiteks rohumaa puhul. Puudujääki toitainete osas ei saa asendada ühegi teise agrotehnilise võttega. Üksnes küllaldane väetamine lubab parimate sortide kasvatamisega, kaasaegse agrotehnika ja
· võõrliigid ei asusta neid nii kergesti (kuna nissiruum on paremini täidetud); · haigused levivad aeglasemalt, sest ühte liiki isendeid on vähem kui liigivaestes kooslustes. Suurem mitmekesisus taimekoosluses: a. )suurendab koosluse produktiivsust (sest suurem on tõenäosus, et liikide segus on mõni kõrge produktiivsusega liik ning sest nissiruum täidetakse paremini); b.)suurendab lämmastiku ja teiste toitainete kooslusesiseses aineringes püsimist, vähendab leostumist (sest nissiruum täidetakse paremini ning sest suurem on tõenäosus, et segus on erineva nõudlusega liigid ning sest tekib mitmerindelisus ka maa-aluste organite jaotumises ja kamar tugevneb); c.)suurendab koosluse stabiilsust (sest mitmekesistes kooslustes koos erineva nõudlusega liigid, mis reageerivad erinevalt keskkonnatingimuste muutumisele ning suurem on tõenäosus, et liigid suudavad üksteise funktsioone vajadusel asendada). · (a) puhul vastupidine ei kehti, (c) puhul küll.
Teiseks, lahustub õhus leiduv ja juurte hingamisel tekkiv co2 vees ning moodustab süsihappe. Kolmandaks, niiskemas mullas toimub taimede poolt kiirem toitainete assimileerimine e. H+ eritamine mulda on suurem. Mis põhjus(t)el on liivmullad sageli väiksema toitainete sisaldusega kui savimullad? Savimuldades on mitmed taimedele vajalikud ioonid (H+, Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) seotud negatiivselt laetud saviosakestega, mis takistab nende leostumist. Tegelikult on need katioonid lausa savi kolloidi koosseisus. Liivmullad on vähem viljakad katioonide vähesuse ja olemasolevate kergema väljaleostumise tõttu. Kuidas mõjutab risosfääri mikroobikooslus mineraaltoitainete kättesaadavust taime jaoks? Mikroobid võivad olla taimedele mineraaltoitainete osas konkurentideks või otseselt patogeenidena kahjustada juuri. Üldjuhul siiski mikroobikooslus parandab mineraaltoitainete kättesaadavust
Mullaelutsiku osa toitaineteringes: Osalevad pea kõik mullaelustikurühmad Mulla mikrobiokooslus viib läbi peamisi lagunemisprotsesse Selgrootud on tähtsad toitainete ringete reguleerijad. Peamiselt varise peenestamine. Hästi tuntakse elustiku mõju C ja N ringele, vähem teistele ringetele. Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist veekogudesse. Mullaelustik suurendab primaarproduktsiooni: kõrgem taimeproduktsioon mullas, kus esinevad ainuraksed loomad, valgeliimuklased, hooghännalised, sipelgad, vihmaussid. Põhilised protsessid, mida viivad läbi mullaorganismid on kasulike mikroorganismide, mükoriisa, N fikseerivate mikroorganismide stimuleerimine, taimede elujõu ja kaitsevõime parandamine kahjurite ja haiguste vastu nii maa all kui maa peal, positiivne mõju
Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel vahetult enne maa külmumist või kevadel. Vahekultuurid seovad mullas olevaid toitaineid, vähendades nende kadu. Nad talletavad oma kudedesse toitained, mis vabanevad taimede lagunedes aeglaselt ning on järgmise aasta põhikultuurile jälle kättesaadavad. Sügisel kasvav vahekultuur tarvitab vihmavett, vähendades vee liikumist mullas ning sellega ka toitainete leostumist. Lisaks parandavad vahekultuurid, kui neid sobivalt kasutada, mulla struktuuri, vähendavad tuule- ja vee-erosiooni ning aitavad kontrolli all hoida umbrohte, haigusi ja kahjureid. Igal konkreetsel juhul tuleb leida vahekultuurid, mis sobivad nii külvikorra kui ka mulla- ja ilmastikutingimustega. Vahekultuuridest on seda rohkem kasu, mida varem nad külvatakse. Nad on seega otstarbekad eelkõige varakult koristatavate kultuuride järel.
aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv
- suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti - parandavad mullastruktuuri - vähendavad umbrohtumust (eriti vähendavad ohakate hulka, vähem orasheina) - suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust - parandavad muldade veemahutavust - suurendavad liivmuldade sidusust, savimuldadel vähendavad VAHE- JA JÄRELKULTUURID - väldivad toitainete leostumist - toitainete omastamise parandamiseks - umbrohu, kahjurite ja haigute tõrjeks - väldivad erosiooni teket - kasulike putukate elupaik - säilitavad mullas niiskust - orgaanilise ainega rikastamiseks - mulla kobestamiseks (õlirõigas ja raps) - mikrobioloogilise tegevuse soodustamiseks - vihmausside elutegevuse soodustamiseks - allelopaatiliste mõjutuste vähendamiseks
Vanadel kuivendatud aladel, mida ei ole väetatud, vooluvee P-sisaldus on sama, mis looduslikel turbamaadel. Fosfori väljaleostumine suureneb ka mitme aasta kestel pärast lageraiet. Kaalium. Leostub kergesti kuivendatud aladelt. Väetamine ja lageraied suurendavad väljakannet. Lämmastik. Enamus lämmastikust, mis leostub välja looduslikust turbast, on orgaanilises vormis. Kuivendamine suurendab nii orgaanilise kui mineraalse lämmastiku leostumist. Kuivendamisest tingitud orgaanilise lämmastiku väljauhtumine võib tõusta 10 kg/ha aastas ja ammoonium- ja nitraatlämmastiku osas alla 1 kg/ha aastas. Risk nitraatlämmastiku väljauhtumiseks on eriti kõrge pärast lageraiet. Siiski suurem osa lämmastikust, mis vabaneb pärast kuivendamist, mida võib olla kuni 100 kg/N/ha, fikseeritakse taimestiku poolt. Seega võib öelda, et põllu- ja metsamaade kuivendamisel suureneb lämmastik- ja
annaabi.ee 
