grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele
Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad lapsed keele omandamisel tähelepanu. Laps pole võimalik täielikult keelt omandama kui ta ei puutu sellega kokku vanuses 3-5 aastat. Sellist perioodi nimetatakse kriitiliseks perioodiks ( Lenneberg, 1967). Seepärast on tähtis vanemate hool ja teadmatu õpetamine ehk keele rääkimine. Üheks meeldejäävamaks näiteks hoole puudumise kohta on hiljuti saates ,,Oprah" nähtud lugu, kus vanemad olid jätnud oma tütre Danielle'i tuppa luku taha, kus temaga ei räägitud ega oldud koos. Tal puudusid võimed teiste inimestega suhelda, ta oli alakaalus ning käitus pigem looma kui inimesena. 7-aastaselt oli tema mõistus 2-aastase tasemel. Danielle päästeti politsei poolt
Mõne aja möödudes laos selliseid vigu enam ei tee. 17. Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Sõna tähendus võib olla suure inimese omast laiem ( laps ütleb issi kõigi meessoost isikute kohta) või kitsam (laps ütleb issi ainult oma isa kohta) 18. Kas reaalses elus oleks huntide juures kasvanud Mowgly õppinud kõnelema, sattudes inimeste juurde 18 aastaselt? Eric Lenneberg kriitiline periood keele omandamises. Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng. Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises. 19
Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967); - on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; - Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6-7
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse
Tüdrukud poistest ekspressiivse arengu poolest ees. (2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
MacArthuri Suhtlemise Arengu Test (CDI Communicative Development Inventories) 1993 Adapteeritud rohkem kui 20 keelde Sõnad ja zestid (9-16kuulistele) Sõnade nimekirjas 383 sõna 19 semantilisest kategooriast Sõnad ja laused (16-30kuulistele) 629 sõna 22 kategooriast Kõne omandamise teooriad 1.ÕPPIMISTEOORIA 2.KÕNEORGANI TEOORIA 3.KOGNITIIVNE TEOORIA 4.SOTSIAALNE LÄHENEMINE 1.ÕPPIMISTEOORIA F. Skinner 2.KÕNEORGANI TEOORIA Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Aveyron'i metsik poiss Victor Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt.
1. Õppimisteooria (Osgood, Skinner) · Keel omandatakse mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu 9 kuuse lapse häälitsused koosnevad peamiselt emakeele häälikutest. Samas raske seletada, miks kõik pooleteistaastased lapsed hakkavad rääkima telegrammstiilis, kuigi suurem osa neist ei ole kedagi kuulnud niimoodi rääkimas Samuti ei oska seletada 2.eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti 2. Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor) · Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama · Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule
õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest Tihti saavad insuldi tagajärjel need ajupiirkonnad kannatada Keel ja mõtlemine: Edward Sapir (1884-1939) Keel omandatakse kindlas keskkonnas - mõtled nii nagu keel lubab - lingvistilise relatiivsuse hüpotees Bejamin Whorfi (1897-1941)
• Kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. (peab keelt ja tähendust eraldama) • Kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. (aju töötab rohkem) • Teist keelt võib omandada mistahes eas (kuigi tulemused on erinevad; lapsena parem). (Mitmekeelsed lülituvad kiiremini teisele ülesandele) Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7 Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt. keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2
määrabki nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi (seosed: sõna-objekt, sõna-sõna); peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Biheivioristid on enam huvi tundnud kõneloome vastu, kõne mõistmist on uuritud vähem. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus, modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistliku teooria esindajateks on mitmed muutegrammatika pooldajad, sh. N. Chomsky ja E. Lenneberg. Vastavalt teooriale on kõne baas bioloogilist päritolu ja ei ole lapse kogemustest sõltuv. Põhjenduseks tuuakse lapse esimeste kõnehäälikute sarnasus, sõltumata keelest, lalina ühetaolisus kõigil lastel, ühesõnalause ja esimeste kahesõnaliste struktuuride kasutusele võtmine ligikaudu ühes ja samas vanuses jne. Seega selgituse rõhuasetus on kõikide laste kõnearengu sarnasusel. Erinevalt biheivioristidest pööratakse enam tähelepanu sellele, kuidas laps mõistab kõnet
Õppimisteooria (esindja F. Skinner) rõhutatakse, et on oluline kui palju lapsega räägitakse, oluline on anda lapsele tagasisidet (laps ütleb midagi mingis olukorras, siis kohe öelda see sõna nii nagu ta on või öeldakse millegi õige versioon). Seda teooriat kritiseeritakse, kuna lapse kõnes on palju selliseid asju, mida ta kuskil kuulnud polegi. Sageli ei paranda ka vanemad last. Kõneorgani teooria esindajad Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Laps sünnib juba selliste eeldustega, et keelt on kerge omandada. Selleks, et laps hakkaks rääkima on tarvis tavaliselt keelekeskkonda. Olemas on kõneorgan, aju on vastavalt üles ehitatud, et kõne omandamine on loogiline. Chomsky ütles, et on pärilikud eeldused. On kriitiline periood, mil on keele omandamine väga kerge ja väljaspool seda on keelt raske omandada. Teooria
annaabi.ee 
