edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3
anekdoote, võttes nõnda maha psüühilist pinget.3 Minu arust on see hämmastav, kuidas inimesed suutsid seda. Küsimus endale, et kas ma suudaksin analoogses situatsioonis külma pead säilitada ja vastu pidada. Lohutades ennast pelgalt huumoriga. Kuid samas, ega ei jäänud toona midagi muud ka vist üle. Igatahes au neile inimestele, kes suutsid huumoriga piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis
· "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976 · "Monumendid" 1977 · "Kuuldekaugus" 1978 · "Epigrammofon" 1980 · "Püha argipäev" 1983 · "Jah. Lehti aastaist 196282" (valikkogu) 1985 · "Tagasiside" 1987 · "Valguse nimi" 1993 · "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007 Tunnustus · 1974: ELKNÜ(Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ) preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest · 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik Luulenäide ÖISEL LAINEL Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses, aeg haihtus kurti, ajatusse unne... Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen. On vaikus. Hämarus. Ja igatsetud viiv, mis Maailmas ainsana on igatsustest tühi. Me nagu sõnad soojas süliriimis,
· "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976 · "Monumendid" 1977 · "Kuuldekaugus" 1978 · "Epigrammofon" 1980 · "Püha argipäev" 1983 · "Jah. Lehti aastaist 196282" (valikkogu) 1985 · "Tagasiside" 1987 · "Valguse nimi" 1993 · "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007 Tunnustus · 1974: ELKNÜ(Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ) preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest · 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik Luulenäide ÖISEL LAINEL Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses, aeg haihtus kurti, ajatusse unne... Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen. On vaikus. Hämarus. Ja igatsetud viiv, mis Maailmas ainsana on igatsustest tühi. Me nagu sõnad soojas süliriimis,
veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid, juhindudes Stalini otsustest suunistest. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. Aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsiooni leninlik tõlgendus nägi ette mässuliikumise õhutamist erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Stalin loobus sellisest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et punaarmeeabiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. Aastatel algabki NSV Liidus enneolematu relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks.
inforinglusest ilma. Ta usub, et kui tal oleks Tallinnas tekkinud teistsugune sõpruskond, siis oleks teabeväli tema jaoks hoopis teise tähenduse saanud ning ilmselt pisut ka tema elu muutnud. Teiseks infoallikaks oli Eha jaoks raadio ning ajalehed. Mõlemad loomulikult pakatasid Vene propagandast, kuid see oli tolle aja kohta normaalne ning iseeneslik. Ajalehtedest oskas ta välja tuua Leninliku Lipu, Rahva Hääle ning Noorte Hääle. Kodus käis tal vaid Leninlik Lipp, 5-6 korda nädalas. (Leninlik Lipp lõpetas ilmumise 1990. aastal ning nimetati seejärel Põhjarannikuks, mis tegutseb siiani)1. Raadiost saadi samuti palju infot, seegi oli venemeelne. Tihti pajatati sellest, kuidas sakslased olid jälle midagi halba teinud ning venelased nende üle võidu saavutanud. Palju räägiti Noorest Kaardiväest, olid kuuldemängud ning uudised. Eha teab mäletada, et televiisor tuli tema majja alles 1960ndatel ning selle sisu oli sarnane
huvides monarhia säilib, jäädes Nepali kultuuriliselt mitmekesise elanikkonna riikliku identiteedi sümboliks. Nepali esimesed vabad valimised 12. mail 1991 võitis Nepali Kongress. Alates 1991. aastast ei ole ükski valitsus võimul püsinud üle kahe aasta, sest ta on kas lagunenud või kuningas on parlamendi laiali saatnud 1994. aasta valimistel sai Nepali Kongress lüüa. Valimised võitis Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) ning peaministriks sai Man Mohan Adhikari. Nepalist sai esimene kommunistliku valitsuse all olev monarhia. Erimeelsuste tõttu Nepali Kongressi sees saadeti parlament aasta keskel laiali. Sama aasta 15. novembril toimunud valimistel ükski partei enamust ei saavutanud. Sellest sai alguse mitmeaastane ebastabiilsete koalitsioonivalitsuste periood. Pärast valimistel mais 1999 sai Nepali Kongressist jälle enamusvalitsuse juht. Sellest ajast saadik on olnud kolm
10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei, riigi tegeliku võimu kandja. Seda juhtis NLKP KK peasekretär või I sekretär. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses 1920-1990. Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Eesmärk oli üles ehitada kommunistlik ühiskond. Allus EKP Kongressile. · ÜLKNÜ - Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ) oli NLKP noorteorganisatsioon. Ühing asutati 1918. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolides, sõjaväes, ettevõtetes. Allorganisatsioonidest moodustati rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioone. · ELKNÜ - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing oli üks ÜLKNÜ allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitline massiorganisatsioon, EKP aktiivne abiline ja reserv. (1940-1980)
Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. SÜMBOOLIKA
linnade, alevite ja külanõukogude Rahvasaadikute nõukogudesse, kusjuures ühes valimisringkonnas oli vaid üks kandidaat, kes esindas nn Kommunistide ja parteitute blokki. Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%. Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites *Noorsoo-organisatsioon - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ), üleliidulise ÜLKNÜ regionaalorganisatsioon. Sinna võisid kuuluda noored vanuses 14-28. 10-14 aastased kuulusid pioneeriorganisatsiooni 7-9 aastased olid oktoobrilapsed. *Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950
,,riigireetmise" süüdistustega. Rõhku hakati panema kehalisele kasvatusele, sest oli vaja kasvatada NL kaitsjaid. Keskkoolides seati sisse sõjaline ettevalmistus. 1945. aastast hakati tunde struktueerima. Tunnid pidid olema ühtse kava järgi ning õpetajatel pidi olema iga tunni kohta kospekt, mille hommikul direktor üle vaatas. Konspektis pidi olema ka kasvatuslik ja ideoloogiline eesmärk - pidid esinema sõnad nõukogude, leninlik, stalinlik jne. Paljudel koolidel oli oma suvila või laagrikoht. Seal korraldati kokkutulekuid, spordipäevi, suvitati ning talvel organiseeriti suusapäevi. Hariduselu pärast taasiseseisvumist Pärast Eesti Vabariigi taasväljakuulutamist 20. august 1991 algasid hariduselus muudatused. Põhiliselt muutus suhtumine ellu ja töösse. Vene lapsi hakati õpetama eesti keeles. Koolivedu oli halvenenud ning ka toitlustamine oli halvas seisukorras, sest paljudel vanematel
d pulsisagedused ei ole muutunud d pulsisagedused on muutunud p= 0,008516 seega H1 ulsisagedus on suurem(kehvem) kui peale ravimi võtmist em(parem) peale ravimi võtmist Teravilja Kartuli saak saak Lehmade Üldpindala Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) arv (ha) Järva Alliku 81 16 66 1339 8592 Järva Leninlik Tee 81 14 63 1388 11739 Järva Kirna 82 28 206 973 7798 Järva Tammsaare 82 27 185 733 7118 Põlva Värska 82 18 70 454 8650 Põlva Ahja 83 23 157 667 6117 Saare Kljala 83 22 117 1094 17153
Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010 Järva Tammsaare 81 17 101 223 727 4352 2606 Järva Türi NST 81 15 86 290 1230 3639 4140 Järva Udeva 81 15 75 298 1100 3067 2983 Järva 9.Mai 82 38 237 437 1491 4796 4515
kodudest lahkuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Poliitiline terror saavutas 1930. aastatel enneolematu ulatuse. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini veendumiste järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik osa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsiooni leninlik lähenemine tähendas massiliikumise õhutamist erinevates riikides. Stalin loobus sellest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. aastatel algaski Punaarmee ettevalmistamine eelseisvaks sõjaks. 1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks
Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010 Järva Tammsaare 81 17 101 223 727 4352 2606 Järva Türi NST 81 15 86 290 1230 3639 4140 Järva Udeva 81 15 75 298 1100 3067 2983 Järva 9.Mai 82 38 237 437 1491 4796 4515
5. Väide: Kalju Lepiku looming on tüüpiline näide eesti pagulaskirjandusest. Leidke argumente selle hüpoteesi poolt ja vastu. 6. Millele keskendub strukturalistlik lähenemine? Keskendub teose vormile ja sisulisele ülesehitusele. 7. Mis võib hinnangulise lähenemise puhul ohtlikuks saada? Kriitiku subjektiivsus, isiklikud eelarvamused või väärtushinnangud, ühekülgne vaatenurk. 8. Kes võib olla ,,absoluutse tõe" kuulutaja? Autoriteet, partei, nt marksistlik - leninlik kirjanduskriitika. 9. Mis on ,,tertium comparationis"? Ühisosa ehk võrdlusalus. 1. Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus? Tekkis 19. saj algul (romantism). 1) Ületab rahvuskirjanduse piirid 2) Uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis 3) Uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid 4) Võrdleb erinevaid tekste, epohhe, suundumusi ja toob välja erinevused/sarnasused ja võimalikud omavahelised mõjutused. 2
Siin võib rääkida juba parteilis-poliitilisest tellimusest, kus sotsiaaldemokraatlike ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme. Siiski oli EKP ateismialane tegevus EW ajal mõnevõrra stiihiline. Et propaganda oli endiselt suunatud lihtrahvale, pole sellegi perioodi puhul argumentatsiooni tõusust kuigivõrd põhjust rääkida. EKP ateism kajastas Venemaal toimuvat, mis sel perioodil oli jõhkram nii varasemast kui hilisemast - marksistlik-leninlik religioonikriitika võrdlemisi robustses kvaliteedis. Nõukogudeaegses kirjanduses ei leidu EW-aegsele ateistlikule tegevusele kuigipalju viiteid. Võimalik, et üheks põhjuseks on kogu tegevuse tagasihoidlikkus. Teisalt võib olla tegu ka asjaoluga, et nõukogude ideoloogia nõudis kogu senise ajalookäsitluse ümberhindamist, kusjuures põlu alla langesid mitmed “omad”, kel polnud olnud õnne õigel hetkel Eesti kodanluse ohvriks langeda
tingimustes ise hakkama saada, kindlustama tingimused, et iga kodanik võima oma tööga rajada nii endale kui ka lähedastele sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tulevikuks. Üldise heaolu riik on ühteaeg poliitilist vabadust ja sotsiaalset julgeolekut kindlustav institutsioon. Turumajandussüsteem, kuid riigi sekkumisega. Riik peab enda hoole alla võtma viletuses olevad kodanikud ja pehmendama tootmistsüklite vahelisi kontraste- sotsiaalne turumajandus. Marksistlik-leninlik teooria Filosoofiliste, majanduslike ja sotsiaalsete vaadete süsteem, mis käsitleb ühiskonna arengut kui vastandlike sotsiaalsete klasside võitlust. Võitluse käigus asendub üks ühiskondliku kooselu vorm teise, kõrgemal tasemel oleva vormiga. Ühiskondlikud klassid on suured inimgrupid, mis erinevad üksteisest neile mingis tootmisviisis kuuluva koha poolest, samuti suhetelt oma tootmisvahenditega. Riik on majanduslikult valitseva klassi
aastal. Fotograaf M. Pakler. Foto pärineb M.Pakleri erakogust. Elanikkond. 1985. aastal oli elanike arv 17 895.72 Üle 2/3 elanikkonnast olid eestlased, järgnevad venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased. Majandus. Täideti järjekordse (10.) viisaastaku plaani partei poolt oli ülesandeks seatud tootmise efektiivsuse suurendamine. Toodangu eriti head kvaliteeti tähistas kvaliteedimärk, 69 Pullat, 1984, lk 116. 70 Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 71 Pullat, 1984, lk 116-117. 72 EE 10.kd ,,Võru" lk 526. 24 mille said üks gaasianalüsaator, mille tootjaks oli linna suurim ettevõte Arnold Veimeri nimeline Tootmiskoondis ,,Võru Aparaat" e rahvakeeli gaasitehas; matkakingad mille tootjaks oli Võru Naha- ja Jalatsivabrik; kappsein Võru Mööblivabrikult ja vene juust Võru Piimatoodete Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R
aastal. 1940.1941. aastal oli Nõukogude okupatsioon, 1941.1944. aastal Saksa okupatsioon (Kask et al 2010: 167). Seejärel hakkas ravipoolega tegelema Nõukogude riik: Pärnusse pääses ravile 1525- päevaste tuusikutega konveiersüsteemil. Siinne läänelik maailmaklassi hoolitsus põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas hoogsalt. (Kask 2009a: 3945) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali- seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi ,,normideks" (Goldberg 1992: 329331). 31 1960. aastatel tekkis ka Eesti kohalikel kolhoosnikel võimalus tuusikuid saada. Kogu selle aja jooksul kasvas jõudsalt reguleerimata eramajutus, sest erasektor pidi tulema
annaabi.ee 
