LOÜ ja standardid 1. Mis on lenduvad orgaanilised ühendid? Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis muutuvad vedelikust kergesti auruks. 2. Mida käsitleb standard prEN 16516? emmissiooni Testimise meetod 3. Mis on väikseim määratav kontsentratsioon? ehitustoodetest eralduvate LOÜ kontsentratsiooni väärtus, mis arvutatakse ühtlustatud standardite kohase kambrimeetodi abil 28 päeva vältel uuringute tegemise teel 4. Mille järgi klassifitseeritakse ehitustoodete toimivus
html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel on suurim energia vajadus, paaritusvabal ajal sikkudel väikseim. [http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm] Mineraalid ja vitamiinid · Sööt peab sisaldama E,A,K ja D vitamiini, kuna organism ei suude neid ise sünteesida · B vitamiini suudab ta sünteesida ainevahetuseks
mõjul toimuvate protsessidega. Osoon on väga tugev oksüdant ning tööstusrevolutsiooni algusest on selle kontsentratsioon maalähedastes õhukihtides kordi suurenenud(Päärt 2008). Maapinnalähedasel osoonil otseseid suuri kohalikke allikaid pole. Küll aga tekib osoon teatud tingimustel mitmete keemiliste reaktsioonide tulemusel (kombinatsioon: hapnik, lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, ultraviolettkiirgus, kõrge õhutemperatuur). Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks loetakse kõiki inimtekkelisi ja biogeenilisi orgaanilisi ühendeid, mis võivad päikesekiirguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante (osoon). Lenduvad orgaanilised ühendid tekivad naftatööstuses ja naftatööstuse produktide kasutamisel (keemiatööstus, bensiinis sisalduvate lenduvate fraktsioonide aurumine bensiinihoidlates ja -tanklates, viimistlusmaterjalide kasutamine, automootorid), prügilates ja
Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel
Lipiidide seeduvus on mäletsejalistel tavaliselt madalam kui mittemäletsejatel, kuid see-eest on selle toimumiseks rohkem võimalusi. (Drackley 2000) 3.1. Lipiidide seede ja imendumine eesmaos Vats on esimene koht, kus toimub mäletsejatel liitlipiidide hüdrolüüs. Sealsed bakterid ja protosoad lõhustavad söödast pärinevad liitlipiidid koostisosadeks: pikkadeks rasvhapeteks, suhkruteks, orgaanilisteks alusteks ja glütserooliks. Glütserool ja suhkrud töödeldakse kiiresti ümber lenduvateks rasvhapeteks, peamiselt äädik-, propioon- ja võihappeks, mis imenduvad otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus
Kõrgema temperatuuri juures hakkaks arenema kõrvalmikrofloora. Käärinud meski pumbatakse destilleerimisele. Käärimispaak pestakse, desinfitseeritakse, steriliseeritakse 100°C auruga ja täidetakse uue meskiga. 7 8 PIIRITUSE ERALDAMINE Käärinud meski koostise võib jaotada tinglikult kaheks:lenduv ja mittelenduv. Lenduvateks koostisosadeks on etüülpiiritus, vesi, orgaanilised happed, eetrid, aldehüüdid, kõrgemad piiritused - kokku ligi 50 ühendit. Mittelenduvate ühendite hulka kuuluvad pärmid, soolad, käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse lisandid sealjuures eraldatakse ja jaotatakse fraktsioonideks
2. Roiskumine Roiskumine on selline lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekuta. Roiskumist põhjustavad roisubakterid. Neid on looduses palju, nad elavad mullas ja igasugustes kõdunevates jäätmetes. Roisubakterid elavad paljude loomade, sealhulgas ka inimese soolestikus jämesooles. Ka roiskumisel tekib süsihappegaas, kuid ammoniaagi asemel tekib igasuguseid mürgiseid ja halvasti lõhnavaid lämmastikuühendeid. Roiskumisel muutub paljude valkude koostises olev väävel lenduvateks ja äärmiselt vastiku lõhnaga väävliühenditeks. Põlemine Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, temperatuuri järsk tõus ja valguskiirgus. Kui hapniku on piisavalt, moodustub põlemisel süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Peale põlemise moodustub süsihappegaas veel hingamisel, käärimis-, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Süsihappegaas on värvuseta, lõhnata ja hapuka maitsega gaas. Ei põle ega
toidust pärinevate ensüümide toimel Pugupiim (tuvid) Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt Roe ning kusi segunevad kloaagis toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%. toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel, aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral. 37.
*Leelismetallid: K; Na; Ca; Mg esinevad taimedes peamiselt ioonsel kujul. *Raskemetallid: Fe; Mn; Cu; Zn; Mo; jt., mis vastupidiselt leelismetallidele on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3. omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt). Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. *Toitaine – molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad
1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud lagusaadused (monomeerid) äädikhappeks, propaanhappeks, süsinikdioksiidiks, vesinikuks ja väikese molekulmassiga lenduvateks rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ; – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni
Tsentrifuugist väljub jääkvesi (reovesi) ning bituumeni lahus, mis destillatsioonil lahutatakse bituumeniks (produkt) ja vedelaks nafta fraktsiooniks. Toorbituumen on must, väga viskoosne vedelik (100 cP tempil 38 kr). See kuum toorbituumen suunatakse kohapeal koksistajasse (coker), kus ca 500 kr juures eralduvad gaasid ning vedelproduktide aurud ja raske jääk on asphalt, mis sisaldab polüaromaatikat. Viimane krakitakse rohkem lenduvateks CH-deks ja koksiks: C42H56 = 2C8H18 + C4H10 + C2H6 + C2H4 + 18C Asfalteen oktaan butaan etaan etyleen koks 9. Puit koostis, omadused Puidu tehnoloogias jagatakse puitu kahte gruppi: 1)pehme puit (softwoods) = okaspuud (vaigurikkad): kuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust
faasidest eraldatud piirpinnaga. Faas võib koosneda mitmest ainest. Faasisiire e faasi üleminek, on aine üleminek ühest faasist teise. 27. Aururõhk, aurustumissoojus, sulamissoojus. Aurustumine on vedela faasi üleminek gaasiliseks, energia neeldub. Aine faasi aururõhk on rõhk, mida avaldab selle kondenseeritud faasiga (dünaamilises)tasakaalus olev aur. Kerge aururõhuga vedelikke nim lenduvateks. Kõrgemal temp on molekulil rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. Aurustumissoojus – soojuhulk, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et ta muutuks auruks. Väheneb temp tõustes, kaob aine kriitilisel temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine.
Kui kääriva meski algtemperatuur oli 18-20 °C, käärimise kestel 23-24°C, põhikäärimise ajal 29-30 °C ja järelkäärimise ajal 27-28 °C. Kõrgema temperatuuri juures hakkaks arenema kõrvalmikrofloora. Käärinud meski pumbatakse destilleerimisele. Käärimispaak pestakse, desinfitseeritakse, steriliseeritakse 100°C auruga ja täidetakse uue meskiga. 10.PIIRITUSE ERALDAMINE Käärinud meski koostise võib jaotada tinglikult kaheks:lenduv ja mittelenduv. Lenduvateks koostisosadeks on etüülpiiritus, vesi, orgaanilised happed, eetrid, aldehüüdid, kõrgemad piiritused - kokku ligi 50 ühendit. Mittelenduvate ühendite hulka kuuluvad pärmid, soolad, käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse eraldamine põhineb piirituse ja tema lisandite erineval lenduvusel
2 Raskemetallid: Fe; Mn; Cu; Zn; Mo; jt., mis vastupidiselt leelismetallidele on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3. omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt) Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid tavaliseim viis on
(õliseemnetaimedest), triglütseriididena (kaubanduslikus söödateraviljas) või galaktolipiididena (rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape. Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt. Peale hüdrolüüsi, glütserooli ja galaktoosi osakesed kääritatakse lenduvateks rasvhapeteks ja vabanenud polüküllastamata rasvhapped seejärel hüdrogeenitakse monoküllastamata ja küllastunud rasvhapeteks. Oleiinhapet ja linoolhapet on suurtes kogustes heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Kõige ülemine vatsa kiht koosneb gaasidest, mis tuleb
Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemistemp.) Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni aurufaasis. Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest
toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid. Alkoholkäärimine lõhustab glükoosi kaheks etanoolimolekuliks, annab 2 ATP-d ja eraldub 2 molekuli süsihappegaasi. See toimub püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dehüdrogenaasi abil. Esimese ensüümi koensüümiks on tiamiinpürofosfaat, teise ensüümi puhul NADH. Mäletsejalistel käärivad toidus olevad süsivesikud (k.a. tselluloos) vatsas põhiliselt süsinikdioksiidiks ja madalmolekulaarseteks lenduvateks rasvhapeteks (äädik-, propioon-,võihape), mis nagu lihtsuhkrudki imenduvad ainevahetuspuuli. Kiiresti fermenteeruvad lahustuvad suhkrud, aeglasemalt tärkis ja pektiinained ning kõige aeglasemalt taimede struktuursed komponendid tselluloos ja hemitselluloosid. Lenduvad rasvhapped etendavad mäletsejalistel kõige suuremat osa (60-80%) energiatarbe katmisel. 36. käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel.
Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis.
Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu. Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustumine. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline side. Umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks. Roe ning kusi segunevad kloaagis. 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. Keharakud vajavad energiat ja ehituskomponente pidevalt. Toitainete imendumine pole pidev, vaid sõltub söömisest. Vajalik toitainete säilitamine söögivaheaegadel või nälgimisel kasutamiseks. Reguleeritakse KNS ja hormoonide abil. Rakkudele vajalikud ained : ENERGIAALLIKAD: Glükoos peamine KNS ja ainus erütrotsüütide poolt tarbitav energiaalikas. Glükoosi varumine glükogeen. Varu
Auru rõhku, mille juures süsteem on tasakaalus, nim. küllastunud auru rõhuks ning selle väärtus sõltub temperatuurist. Toatemperatuuril vedelate ainete küllastunud auru rõhud on madalamad atmosfäärirõhust. Temperatuuri tõusuga molekulide keskmine kineetiline energia kasvab, seega suureneb ka auru rõhk vedeliku kohal (veeauru rõhk vee kohal 20°C juures 17,535 mmHg, 100°C juures 760 mm Hg). See sõltuvus pole lineaarne. Kõrge aururõhuga vedelikke nimetatakse lenduvateks. Vabas atmosfääris tuleb rääkida auru osarõhust, sest seal tasakaaludeni sageli ei jõuta ja tegemist pole ka ainult puhta vedeliku auruga, vaid gaaside seguga. Nii moodustab veeaur vee kohal osa gaasisegust, mille peamiseks komponendiks on õhk (lämmastik, hapnik). Keemistemperatuur (keemistäpp) Kui aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema, vastavat temperatuuri nimetatakse vedeliku keemistemperatuuriks või keemistäpiks. Nii hakkab vesi keema rõhul
annaabi.ee 
