Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed.
Ei talu tõmbetuult Koera-ilunõges Plectranthus caninus Koera-ilunõges Plectranthus caninus Õitseb juuni-juuli. Õied sinised. Viljakas parasniiske muld sobib kasvuks. Kasutatakse loodusliku kasside ja koerte peletajana. Taimi võib suvel istutada teiste lillede juurde, kui soovite, et sinna ei tuleks koerad või kassid. Kasta korrapäraselt; enne järgmist kastmist peaks muld olema jõudnud kuivada. Lemmalts ehk Virk-Liisu Lemmalts ehk Virk-Liisu Õivärvid erinevad. Õitseb juuni-september Kasvukoht päikeseline, kuigi keskpäeva päikest ei talu. Soolotaim, rõdutaim Välja võib nad istutada alates maikuust öökülmaohu möödumisel. Uus-Guinea lemmalts Uus-Guinea lemmalts Õievärvid punane, roosa, valge, lilla Poolvarjuline kasvukoht Õues õitseb mai-september Mullastiku suhtes vähenõudlik. Parasniiske viljakas muld parim. Hästi sobivad nad terrassile suurtesse pottiidesse või aiavaasidesse.
(http://em.ca/garden/phlox_drummondii1.JPG) 10 f f 2011 Lemmalts (Impatiens) -balsamiin-lemmalts e. aed-balsamiin (I.balsamina sün. Balsamina hortensis) Armastab soojust, kasvab hästi viljakal mullal, avatud päikesepaistelises kasvukohas või poolvarjus. Kergel viljakal mullal õitsemine kõige aktiivsem. Taimi tuleb regulaarselt kasta ja kompleksväetisega väetada. Kasvatatakse nii toataimena kui ka peenral. Efekttaim, värv. Joonis 16. Aed-balsamiin (Impatiens balsamina) (http://www
Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Seller 1 12-20 C 15-20 päeva Paprika 1 20-25 C 7-9 päeva Balsamiin-lemmalts Impatiens balsamina 2 18-21 C 9-14 päeva Sinilobeelia Lobelia erinus 2 V 18 C 7-14 päeva Pronks-lutiklill Perilla frutescens 2 15 C 14-21 päeva Varane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Aedtill 2 16-17 C 2-3 nädalat
Sugukond: Dichondreae Interneti aadress: http://goo.gl/YsYVxi 13. Nimi: Särav gazaania Ladinakeelne nimetus: Gazania rigens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/lBn0TZ 14. Nimi: Harilik päevalill Ladinakeelne nimetus: Helianthus annuus Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/GC247R 15. Nimi: Harilik heliotroop Ladinakeelne nimetus: Heliotropium arborescens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/XbF0vJ 16. Nimi: Lemmalts Ladinakeelne nimetus: Impatiens Sugukond: Balsaminaceae Interneti aadress: http://goo.gl/U1aUFD 17. Nimi: Ilubataat Ladinakeelne nimetus: Ipomoea Sugukond: Convolvulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/AJPulz 18. Nimi: Padipõõsas Ladinakeelne nimetus: Leucophyta brownii Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia Ladinakeelne nimetus: Lobelia erinus Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO
hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest; 12) Galeega- söödakultuurina sisse toodud ja aretatud; on muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks võõrliigiks; 13) Verev lemmalts- on peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku; 14) Järvekonn- on levinud suures osas Euroopas, Venemaal ja Kesk-Aasias; Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik; 15) Faasan- farmilinnuna kasvatatakse Eestis faasaneid faasanikasvandustes Räpinas, Läänemaal ja Saaremaal; 16) Kährik- Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal;
istutusnõu taimepaigutuse ära teha. Suvelilli kasti, peenrasse või nõusse: Vilt-ristirohi, Nägus mõrsjalill, Madal peiulill, Kõrge peiulill, Ahtalehine peiulill, Leeksalvei, Suur lõvilõug, Värd-kirinõges, Sinilobeelia, Suvilevkoi, Daalia, Harilik kosmos, Petuunia, Rand - kivikilbik, Gasaania, Kuldlill, Pärdiklill ja paljud teised suvelilled. Lilled amplisse: Petuunia, Surfiinia, Ripplobeelia, Aedsalvei, Raudürt, Lamav käokuld, Sultan - lemmalts, Vesikaak (bacopa) , Sinine tiiviklill, Rippuv raudürt, Pelargoon, Sarvkannike, Fuksia . Kokkuvõte Selle essee/referaadi kirjutamisel sain kasutada palju juba õpitud materjali, mis oli eelnevalt selgeks saadud või siis välismaal praktika käigus kogetud. Väga hea oli kirjutada ka sellest, mis tööl ikka ka vaja läheb. Sain lehitseda ka enda Unelmate Aia kogumikku ja leidsin sealt ka muid hetkel vajalikke nõuandeid lisaks
Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars
Lillakas + + + + + + + + + + Kevadine seahernes + + + + Heinputk + + Naat + + Jänesekapsas + + + + + Mets-kurereha + Õrn lemmalts Ubaleht + + Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Harilik kopsurohi + Koldnõges + + + + + + Külmamailane + + Mets-härghein +
38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51
sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel
Kaljukits aga sobib hoopiski kitsi ja teisi sõralisi kasvatama. Kõigil päikesemärkidel on taimed ja elemendid, mis just nendega sobivad, ning unelmate maad, millele võiks aia kujundamisel mõelda. Sodiaagisoovitusi silmas pidades kujundate endale keskkonna, millest saab teie hingelaadiga sobiv unikaalne oaas. Jääraga klapivad karuohakas ja okaspuud Jäärale istuvad taimedest kuslapuu, karuohakas, koeranaeris, tiigerliilia, pelargoon, humal, lemmalts ja sibul. Romantikat lisab vanade taluaedade lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed. Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid, iseäranis kuuski. Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks
( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4
organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike kasvukohtade vastastikusest seosest
IMPATIENS – PEREKOND LEMMMALTS • Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed Impatiens noli- läikima. tangere õrn lemmalts IPOMOEA – PEREKOND LEHTERTAPP/ILUBATAAT • Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päevaTaim on puhmikutaoline, roomavate vartega, väädid hoiduvad maadligi ja moodustavad tiheda sasipuntra. Väädid juurduvad sõlmekohtadelt, kuhu peagi moodustuvad mugulad. Olenevalt sordist võivad lehed olla ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhistunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva.
Kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu 2. apofüüdid Kohalikud inimkaaslejad, eelistavad inimtegevusega muudetud kasvukohti, nt põllud. Paiseleht, harilik puju 3. hemeradiafoorid Taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed. Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma. 8 Eesti taimkatte kujunemine Jääaja eelne periood: Kõige varasemad andmed Eesti kohta pärinevad proterosoikumist, mille setetest on leitud akritarhid (tõenäoliselt mingid planktilised vetikad- Vendotaenia aniqua). Kambriumi setete uurimisel on samuti leitud vaid akritarhe. Ordoviitsiumist on leitud juba
Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon:
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine)
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine)
omased liigid: jänesekapsas (D), lillakas (D), jänesesalat, ussilakk, leseleht, laanelill, metskastik, longus helmikas, kattekold, ümaralehine uibuleht, tupptarn. Kõrgema põhjavee, puistu väiksema tiheduse, samuti lehtpuude domineerimise korral on iseloomulikud sõnajalad: naistesõnajalg (D), ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, harilik kolmissõnajalg. Kohati võivad ohtralt lisanduda: kõrvenõges, õrn lemmalts, harilik nõiakold, seaohakas, püsik-seljarohi, naat, koldnõges. 65 ÕRN LEMMALTS Impatiens noli-tangere; nime päritolust: impatiens mitte salliv (lad.k.), s.t. puudutamist mitte salliv, kuna valminud viljad avanevad vähimagi puudutuse tagajärjel; noli mitte, tangere puudutada (lad.k.). Eesti keeles on alg- selt nimeks olnud leppmalts pehmete lepataoliste lehtede tõttu
erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Osa liikidel, nt pirnil, osaleb vilja moodustamises peale sigimiku ka õiepõhi. VILJADE JA SEEMNETE LEVIMISE VIISID. 1. Levivad loomadega - nt takjas, pihlakas 2. Levivad tuulega - nt kask, võilill 3. Levivad veega - nt vesiroos, kollane võhumõõk 4. Levitavad ise - nt lemmalts 4. Seemne ehitus. Seemne idanemiseks vajalikud tingimused. Vegetatiivne paljunemine. Sugulise ja vegetatiivse paljunemise võrdlus. EHITUS. Seemnes paikneb uue taime alge (idu e. loode) ja toitainevaru ning seemet katab tugev kest. IDANEMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED. 1) Soojus 2) Piisav niiskus 3) Hapnik (idanev seeme vajab palju energiat, seega ka hapnikku selle saamiseks) VEGETATIIVNE PALJUNEMINE. Uus taim areneb mingist vanemtaime osast. Vegetatiivne
noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon Seemnete levitamine gravitatsiooni abil – valminud rasked viljad kukuvad emataime küljest maha. Sellist levi kasutavad näiteks: õunapuu, kookospalm, granadill jt. Paljud kõva kestaga viljad veerevad maha kukkudes emataimest eemale Võib üle minna vesileviks ja loomleviks Paiskviljad ◦ Seemnete valmides neid ümbritsev kest läheb rõhu alla ning lõpuks rebeneb, lennutades seemned taimest kaugele (kannike, lemmalts, rippuba jt) ◦ Valminud kaunad on kuivad, veega kokku puutudes plahvatavad Allohooria Tuullevi: üks primitiivsem levikuviis. Seemned kas lendlevad tuulega kaasa või puistatakse maha. Lendlevatel seemnetel on tihti kas sulgjad lised (võilill, põdrakanep) või kilejad/nahkjad tiivad (vaher, oblikas). Pudenevad seemned on väiksed ja kerged, et võimalikult kaugele kukkuda emataimest Vesilevi: kasutavad peamiselt veetaimed, ka mõned maismaataimed. Seemned võivad väga kaugele levida
annaabi.ee 
