Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud) Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud. Õigus asja vallata, mitte kasutada ja käsutada. Peitvara – leiu erijuhtum. Väärtasjad on peidetud. Omaniku ei ole teada, ega võimalik tuvastada. Leidjal õigus saada leiutasu pool vara väärtusest. Ümbertöötamine materjali ümberkujundamine uueks vallasasjaks inimtöö abil. Luuakse uus asi, millel on reeglina uus nimi. Segamine, ühendamine – vedelikke segatakse, detaile ühendatakse. Tahtlik/juhuslik/inimtegevus/ loodusjõud. Kui lahutamine pole mõistlik, siis tekib kaasomand. Igamine – asja valdaja, kes valdab asja, mille omaniku asukoht pole teada või ta ei tunne huvi asja vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta.
(4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud.
tasust. Juhtudel, kus tasu lubanud isik ise põhjustas olukorra, kus tekkis vajadus tasustada lubatud tegu teha, võiks hea usu põhimõttest tulenevalt anda teo teinud isikule õiguse nõuda tasunõude asemel kahju hüvitamist tasu lubanud isikult KAA õiguse (VÕS § 1025) alusel samuti siis, kui ta teadis teo tegemisele asudes tasulubadusest. Kui avalikult on lubatud tasu vallasasja leidmise eest, võib tasunõue esineda koos leiutasu nõudega (vt AÕS § 101 lg 1). Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab. Tasulubaduse tagasivõtmise korral VÕS § 1006 alusel võib vastavalt VÕS §1006 lg-le 3 tekkida tasu lubanud isiku vastu kulutuste hüvitamise nõue isikul, kes heauskselt tegi tasulubadusele tuginedes kulutusi soovitud teo tegemiseks. Tasu lubanud isik vabaneb sellest kohustusest, kui ta tõendab, et heauskselt tasulubamisele tuginedes kulutusi teinud isik ei oleks saanudki tegu teha.
4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Vallasomand Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus. Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa. Vallasomand Töötlemine (§ 106) Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on
2. peremehetu vallasasja hõivamine kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Peremehetu on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viitamatult teatama kaotajale või omanikule/politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakumisel, kui: 1)asja hoidmine on ülemääraselt kulukas; 2)asi on kiiresti riknev; 3)avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Saadud raha(miinus hoiu- ja müügikulud) asendab asja. !!! Leidja omandab asja juhul, kui omanik pole selgunud ühe aasta jooksul. Leiutasu ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest 4. peitvara omandamine
Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul vallasasja ümbertöötamisel kuulub see asi ümbertöötajale, juhul kui töö on väärtuslikum vanast asjast), jagamine, loodusvilja omandamine. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja
lisariskide aktsepteerimisel võib Mobiil-ID-d kasutada võrdväärselt ID-kaardiga. 14 6. Turvariskid Kõige suurem turvarisk on ID-kaardi kasutaja ise, võib juhtuda, et kasutaja hoiab ID-kaarti koos paroolidega samas kohas, näiteks rahakotis. Kui kasutaja kaotab rahakoti, siis on võimalikul pahatahtlikul leidjal võimalik leitud ID-kaarti koos paroolidega kasutada. 6.1. Mida saab kasutaja ise teha, et oma andmeid kaitsta? Sellele, et patsiendiportaalis olevad andmed ei muutuks võõrastele isikutele kättesaadavaks, on kasutajal võimalik päris palju kaasa aidata: Kasutaja kohus on korras hoida selle arvuti turvaseaded, mille kaudu ta käib patsiendiportaalis ja kus ta ID-kaarti ja/või digi-ID-d. Sellega saab ära hoida pahavara
Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata. Seda piiritlevad mitmed seadused, nt jahiseadus 24) Leid ja peitvara Leid tegevus leidmine. Leiu esemeks on kaotatud asjad. Leidja on isik, kes võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida omanikku. Kui leiu väärtus on alla 100 krooni, võib seda hoida enda käes, kui mitte, tuleb teavitada politseid. Kui asi leitakse avalikust kohast, tuleks asi viia valvuri/administraatori kätte. Kulutusi ei pea tegema. Leidjal on õigus küsitleda omanikku, küsida leiutasu 1/3 leitud asja väärtusest. Kulutuste tegemine omaniku otsimisel need võib omanikult sisse nõuda. Peitvara maasse kaevatud või muul viisil peidetud vara. Vara on peidetud mäletamatu aja eest. Omanik teadmata ja ei ole võimalik otsida, pärijaid võimatu tuvastada. Vara: raha, väärtasjad, väärismetall. Võib olla nii kinnis- kui ka vallasasjas. Nt maad kündes tuleb välja, müüridest, vanast mööblist
ja selle oma valdusesse võtnud, peab viivitamatult teatama kaotajale ja omanikule; kui isik teadmata, tuleb teatada politseile, kui asja väärtus on üle 100 krooni Peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi (kalliskivid, pärlid, väärismetallid – omanikku ei saa kindlaks teha); kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; leidjal õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna, küpsetas jahust saia), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikul esialgsest asjast, vastasel juhul kuulub esialgsele omanikule Igamine – isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik
Kui leidja ei ole veel asja omandanud saab omanik asja (raha) tagasi kui ta hüvitab leiu hoidmisega seotud kulud ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu lepitakse kokku leidja ja omaniku vahel ja vaidluse lahendab kohus. · Peitvara Peitvara on niisugune vara, mis on maasse kaevatud või mingil muul viisil peidetud raha või väärtasi, nagu kalliskivid, väärismetallid, raha jne., mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses, peitvara ise aga kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Peitvara leiutasu lepitakse kokku peitvara leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidlused lahendab kohus. Leidja, kes aga otsis või leidis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku loata, leiutasu ei saa. Mõnel peitvaral võib olla aga eriline väärtus, kas ajaloolise, teadusliku, kunstilise või muu väärtuse tõttu
isikute suhtes. Vaieldav on isegi see, kas lepingu sõlmimine teise isikuga sama teo tegemiseks lõpetab TAL kehtivuse tema suhtes. Tuleb otsustada, kas tasulubadus jäi kehtima teise poole suhtes või mitte. 13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel? Teatud juhtudel võib isikul tekkida üheaegselt nõue nii VÕS järgi kui AÕS järgi. Sellisel juhul peaks leidjal olema õigus valida, kummal alusel ta tasu nõuab. Aga mõlemat korraga ei saa nõuda. Leiutasu puhul tuleb silmas pidada, et nõude eelduseks on leiust teatamine, oma valdusse võtmine. Need tingimused ei pruugi alati olla täidetud TAL-i puhul. Nt B saab teada, et kass asub C käes, ja annab sellest A-le teada. Ta ei ole kassi oma valdusesse võtnud, seega leiutasu eeldused ei ole täidetud. Samal ajal võivad olla aga täidetud TAL-i eeldused. 14
Kui see isik on leidjale teadmata, on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Kui asi leitakse elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis, on leidja kohustatud asja üle andma majaomanikule, vastava asutuse töötajale, transpordivahendi juhile või politseile. Leidjaks loetakse nüüd isik, kellele asi üle anti. Viimane on kohustatud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui o asja hoidmine on ülemääraselt kulukas; o asi on kiiresti riknev; o avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. 40 Õiguse alused Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja.
4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Peitvara leidmine (AÕS § 103) Peitvara (AÕS § 103) on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti LEIUTASU:Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus. Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa. ERILISE VÄÄRTUSEGA PEITEVARA:Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. (2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1
ületab sada krooni. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab asja leidu AÕS 100 lg 4. Samadel asjaoludel ei ole tal õigus nõuda leiutasu. Oma kohustuse rikkumise eest vastutab leidja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. § AÕS 101 ' Peitvara Peitvara all mõistetakse maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärisasju, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule kelle kinnis või vallasajast see leiti AÕS § 103. Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu pooles peitvara väärtuses. Leidja kes otsis peitvara kinnis või vallasasjast nõusolekuta, vaevatasu nõuda ei saa. Kui tegemist on erilise väärtusega peitvaraga, milleks seaduse sõnastuse kohaselt on kas looduslik või ajalooline teadusliku, kunsti või muu kultuuriväärtusega asi, siis kuulub see riigile, sõltumata sellest kelle kinnisasjast see leiti. AÕS § 105 lg 1.
annaabi.ee 
