VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI MAASISESE TÜHEMIKU MAA-ALUNE KOHAL PINNAS SALAJÕGI VÕI JÄRV LANGATUB KARSTIALAL ON VEES LAHUSTUVAD LUBJA- KIVID MAAPINNA LÄHEDAL. VESI VALGUB LÕHEDE JA LEHTRITE KAUDU LUBJAKIVIDENI KARSTISEEN KOSTIVERES HARJUMAAL KOSTIVERES ON VESI LAHUSTANUD SUURVEE AJAL LUBJAKIVIPANGASE ALUMIST OSA. TEKKINUD ON SEENEKUJULINE VORM KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS
järgi. Peale ensüümi lisamist võetakse võimalikult kiiresti 3 ml reaktsioonisegu ning viiakse esimesse TKÄ-d sisaldavasse latseklaasi (0-proov). Loksutatakse hoolega. Täpselt 5 minuti pärast korratakse toimingut. Nii kolm korda. Peale viimast proovi aga võtan kolvi reaktsiooniseguga vesitermostaadist välja. Katseklaasid proovidega jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate lehtrite ning filterpaberitega. Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik. Filtraadid peavad aga olema täiesti selged. Seejärel määratalse spektrofotomeetril nende optiliste tiheduse väärtused (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartskvürette. Katseandmed ja nende töötlus: D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks:
katseklaasi, kus oli TKÄ lahus ja loksutasin hoolega. Kohe oli näha valkja sademe moodustumist. Viis minutit pärast seda toimingut võtsin uuesti 3 ml seda hüdrolüüsisegu, mille viisin teise katseklaasi, kus oli TKÄ lahus, loksutasin. Sama toimingut kordasin 5-minutiliste intervallidega ka kolmanda ja neljanda katseklaasiga. Katseklaasid proovidega jätsin sademe täielikuks formeerumiseks 20-ks minutiks seisma. Sellel ajal panin valmis neli puhast ja kuiva katseklaasi koos lehtrite ja paberfiltritega. Järgmisena filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse. Filtraat tuli täiesti selge ja läbipaistev. Siis määrasin spektrofotomeetril nende optilised tihedused lainepikkuse 280 nm juures. Vastavalt nendele väärtustele leidsin tabelist neis proovides sisalduvad türosiini kontsentratsioonid. Andmed kandsin allolevasse tabelisse: Optiline tihedus D280 Türosiini kontsentratsioon mg/ml
Käivitatati ka stopper. · 5 minuti pärast võeti sama pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti teise katseklaasi ja katseklaasi sisu loksutatakse hoolega läbi. Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatkati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Kuna esimesel filtrimisel ei saanud päris läbipaistvat lahust siis filtrisin kaks korda. · Spektrofotomeertil määrasin proovide optilised tihedused lainepikkusel 280nm, kasutades 1cm läbimõõduga kvartsküvette. Optilised tihedused · Null lahus 0,190 0,03mg/ml · 5 min lahus 0,312 0,049mg/ml · 10 min lahus 0,438 0,07mg/ml
Pärast loksutamist võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti TKÄ lahusesse. Käivitatati stopper. · 5 minuti pärast võeti sama pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti teise katseklaasi ja katseklaasi sisu loksutatakse hoolega läbi. Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Kuna esimesel filtrimisel ei saanud päris läbipaistvat lahust siis filtrisin kaks korda. · Spektrofotomeertil määrasin proovide optilised tihedused lainepikkusel 280nm, kasutades 1cm läbimõõduga kvartsküvette. Optilised tihedused · Null lahus - 0,0281 0,045mg/ml · 5 min lahus 0,343 0,057mg/ml · 10 min lahus 0,411 0,065 mg/ml
katseklaasi (0-proov). Loksutati hoolega. Kolb hüdrolüüsiseguga asetati pärast proovi võtmist kiiresti tagasi termostaati. 5 minuti pärast võeti taas 3 ml reaktsioonisegu ning viidi teise katseklaasi, loksutati klaasi sisu hoolikalt. Sama tegevust korrati 5-minutiliste intervallidega veel kaks korda. Katseklaasid proovidega jäeti täielikuks sademe formeerumiseks umbes 15 minutiks seisma. Sel ajal pandi valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustati need sobivate lehtrite ja maberfiltritega. Proovid filtriti kuivadesse katseklaasidesse. Filtraadid olid täiesti selged, nagu vaja. Spektrofotomeetril määrati nende optilise tiheduse väärtused (D280). Juhendajalt saadud kaliibrimiskõveralt leiti vastavlt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Saadud andmete alusel koostati graafik: türosiini kontsentratsioon aeg (C, t)
esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0-proov), loksutada. Reaktsiooniseguga katseklaas viiakse tagasi termostaati. 5 minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi, loksutada. Sama tegevust korrata veel ensüümireaktsiooni 10. ja 15. minutil. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätta 10-15 minutiks seisma, et tekiks korralik sade. Panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustada need lehtrite ja paberfiltritega. Proovid filtritakse, kusjuures sade peab olema täiesti selge ning filtrile jäänud sade pole enam vajalik. Spektrofotomeetril määratakse nelja erineva proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 280 nm, kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Tulemused: 0-proov A= 0,539 CTyr 0,085 mg/ml 5 min proov A= 0,651 CTyr 0,103 mg/ml 10 min proov A= 0,779 CTyr 0,124 mg/ml 15 min proov A= 0,945 CTyr 0,151 mg/ml
Vee juhtimiseks pikiprofiilis nähakse ette külgkraavid, süvendite puhul ka mäekraavid. ·Liigse vee kogumine ja ärajuhtimine, kinnine ja lahtine drenaaz. Vesi siseneb torudesse neis olevatest piludest või liitekohtadest. Nende ummistumise vältimiseks tuleb nad katta dreenivast materjalist kihiga. ·Dreenkihist juhitakse vesi reservidesse või külgkraavidesse. Dreenkiht rajada kogu laiuses, kasutada vee kraavidesse juhtimiseks nn lehtrite süsteemi. Lehtrite süsteem rajatakse hästidreenivatest materjalidest. ·Pikifiltertoru paigutatakse dreenkihi all asetsevasse filterpuistega 30 cm sügavusega kraavi, mis asetseb sõidutee serva kohal. ·Võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Jäigad ja elastsed katendid. ·Kate, katendi konstruktsioon, muldkeha. ·Vesi, liikluskoormus, katendi vanus. ·Eesmärgiks on vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist, selleks tuleb kate hoida
segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine, · lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil, · vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata. Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb kaitsta betoonisegu külmumise eest.
üle 45 plekk katuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 18 rannila lainelise terasplekkkatuse puhul 8 47. NÕUDED LAMEKATUSE SISEMISTE VIHMAVEEKANALISATSIOONITORUDELE Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis i tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m. 48. katusele pääsu luugid ja redelid, käigutee korstna juurde. Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10,
Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Hüdroisolatsioon – vundamendilint 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 1:100 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele • peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega • peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m 43. Nõuded välise äravooluga katustele • peavad olema varustatud vihmaveerennide ja –torudega • katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m • välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja –torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt
puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda- des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral. 8 3. PÕHJAVEE KÄIK 3.1 Karstialad Nimi ,,karst" on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi
tuleb torustik soojustada ja katta aurutiheda kattega ka kö köetavaid ruume läbiv torustik. 11 Sisemine vee äravool Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse kavandamisel peab jälgima: kogumislehtrile mää määratud ratud arvutuslikku veehulka; vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala <200m2 ja lehtrite vahekaugus on <20m (tee (tee <15m); <15m); kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis <12m.; >200m2 katusel vä vähemalt kaks kogumislehtrit; kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik); äärik); kogumislehter >600mm kaugusel vertikaaltarinditest;
3. Keskkonna reostatus 4. Elurikkuse vähenemine maavarad looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. · Kaevandamise negatiivne mõju kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda · Põhjused rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >>
kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine,
47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja 10 äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures
- välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele - sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m - välimise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. - juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest. See nõue on oluline eeskätt plekk- ja kivikattega katuste puhul
Kui sadevee torustik läbib mitteköetavaid ruume või hoone osi, tuleb torustik soojustada või varustada küttega vältimaks vee külmumist torustikus. Kondensvee tekkimise vältimiseks tuleb torustik soojustada ja katta aurutiheda kattega ka köetavaid ruume läbiv torustik. Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse kavandamisel peab jälgima: kogumislehtritele määratud arvutuslikku veehulka vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala <200m 2 ja lehtrite vahekaugus on <20 m kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis <12m >200m2 katusel vähemalt kaks kogumislehtrit. Kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik) Kogumislehter >600mm kaugusel vertikaaltarindist. Kogumislehter tuleb varustada kaitsevõredega Kogumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast madalamal 0,9x0,9m ja 20mm sügavune süvend.
annaabi.ee 
