Kolmanda eelkonstitutsiooni põhjal selles etapis kõrgeim võim kuulus põhimõtteliselt rahvale. Viimase nimel kõrgeimat võimu teostas Asutav Kogu, kes oli parlamentseks seadusandlusasutiseks, tegutsedes sellisena ühekoja-süsteemil. Et parlamendi esimees oli ühtlasi Vabariigi sise- ja välisesindajaks, siis ei tuntud ka tollal riigipea instituuti. Nii seati juhtimine ekstreemparlamentliku vabariigi põhimõtteile. Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel. Kõrgema kohtuvõimu teostamiseks Asutav Kogu lõi Riigikohtu, kellele otseselt allusid kõik jurisdiktsioonilise funktsiooniga tegelevad asutised ja ametnikud. Kodanikkude õigused ja vabadused kindlustati. Nende vahekord riigivõimu esindajatega rajati õigus- ja kohturiigi põhimõtteile. Halduse tegevuse
o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti.
4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole 'riik'). Suveräänsus (e võim) kuulub sellele, kellel on võim anda välja seadusi ('legislatiivse suveräänsuse' teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes
Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin.
4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega (=absoluutse ja igavese võimuga riigis). Suverään on kõrgeim võim, ei allu ühelegi teisele võimule. Suveräänne ehk jagamatu riik saab olla monarhia, aristo- või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (legislatiivse suveräänsuse 7 teooria). Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele teda karistab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaal tegelikkusele, kuigi liiguti selles suunas,
o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti.
Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse · Valitseja tahe on seadus · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele · Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal · Bodini teooria rakendamine · Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti
7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu: ¤ riigipea ja/või esindusorgani valimisega ¤ rahvahääletus ¤ rahvaalgatus Vaid rahvas teostab võimu n-ö oma õiguse alusel (sui generis), st rahvusvaheliselt üldtunnustatult võõrandamtu ja aegumatu enesemääramise õiguse alusel.
2) Juriidiline otsustusprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset vaidlust, mille sisuline külg on määratud eluliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selleks, et hakata jõudma teatud järeldusteni. 3) Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Protsess on üldise otsustusprotsessi või argumenteerimise erijuhtum. 4) Juriidiline argumentatsioon on tänapäeva riikluse tingimustes teatud osas kontrollitav ja kritiseeritav nii legislatiivse kui täidesaatva võimu poolt. Mitte iga riiklik ühiskond, mis ennast õigusriigina defineerib, pole tegelikkuses õigusriik. Võimudel lahusus võimaldab juriidilist argumentatsiooni nii kontrollida kui ka kritiseerida. Näitena parlamendis toimuvad vaidused ja kohtuastmete mitmeastmelisus. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni ,,mänguruumi" koninentaal-euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on
Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii “riik”) nagu looja seda kavatses?” Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi (“legislatiivse Riik = masin = elusolend suveräänsuse” teooria) “Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige Bodini suveräänsusteooria II suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan,
on olemas suveräänsus. Süveräänsus on 'absoluutne ja igavene võim riigis'. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole 'riik'). Suveräänsus (e võim) kuulub sellele, kellel on võim anda välja seadusi ('legislatiivse suveräänsuse' teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes
riigis on olemas suveräänsus · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik"). · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria). Võimu ei anta ajutiselt kellelegi, sest siis muutub suveräänseks see, kes võimu kehtestab. Võim peab olema määramata ajaks. Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse, et korda ja ühtsust tagada · Valitseja tahe on seadus. Ei saa apelleerida kõrgematele printsiipidele, mida valitseja ütleb, see ka on
organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi (ühe ja sama organi) puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. § 2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: prof. R. Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1. VALIMISÕIGUS Valimisõigus on demokraatliku ühiskonna üks aluseid. Valikutega on inimkond kokku puutunud aegade hämarusest alates. Valikutega otsustati ka kogukonna või riigielu üldiselt olulisi küsimusi või isegi tuntud ühiskonnategelaste saatust
annaabi.ee 
