Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest) Aegumistähtaeg on möödunud Seadus, mis nägi ette karistuse vaarte eest, on kehtestuks tunnistatud Füüsilise isiku surm või juriidilise isiku lõppemine
printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. 1. Legaalsuse(seaduslikkuse) printsiip Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õigusekaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustest ja teistest õigusaktides sätestatud korras. On vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses õiguskaitseasutused võivad jätta menetlemata. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiipi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadustest (v.a juhtud, mil seadus on põhiseadusevastane) juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Kuid olulise vastuolu puhu on tagajärjeks seaduse muutmine ja nii muutub juhtivaks printsiip, mis nõudis seni kehtinud seaduse muutmist. 2
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus.
11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadusest (v.a
12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald. - Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad
süsteemiga ja selle mõjususega. Miks inimesed kuritegusid teevad, mis on see ajend? Erialakirjanduses väidetakse, et kitsamas mõttes karistusõigus pole üldse avaliku õiguse osa. Kuna laias laastus on avalik õigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku võimu korraldamisele. Millal lõpeb riiklik järelevalve ja kust algab karistusõigus? See piiritlemine on väga keeruline, see kes selle ära lahendab läheb kindlasti ajalukku! :) Riik vastavalt legaliteedi printsiibile on kohustatud alustama menetlust, kui on olemas ajend või fakt süüteole. Riigi avalikku korda tagab riigi järelevalve ning karistuõigus tuleb pärast seda, sest ta on järelevalvele järgnev tegevus. 1. Karistusõiguse ülesanne on kaitsta ühelt poolt neid väärtuseid, õigushüvesid, mida oleme riigis kokkuleppinud ning mis vajavad kindlalt riigi kaitset. Ta ei kaitse kogu meie sotsiaalset suhtlemist. Primaarnormid on inimeste käitumine
asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus 71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus Menetluse keskseks eesmärgiks on õiglase lahendi saavutamine. Selleks kohtuid ülal peetaksegi ning teisiti poleks inimväärikusele tuginevas demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis ilmselt võimalikki. Täpselt tuleb kinni pidada õigusaktidest (seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte) ja välja selgitada juhtumi tegelikud asjaolud (uuriv ehk inkvisitsiooniline menetlus). Võistlevmenetlus- Menetluse põhiülesandeks isikutevaheliste vaidluste lahendamine nii, et inimesed oleksid piisavalt rahul. Menetlus on keeruka juhtumi järkjärguline lihtsustamine, protseduuride korrektne läbimine, mille käigus menetlusosalised õpivad asjaolusid uue pilguga vaatama ja sedakaudu lahendiga leppima
situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.) Alati on konkreetses situatsioonis võimalik, et seaduses ette nähtud lahendus ei pruugi olla antud tingimustes optimaalne. Näiteks on seadusega ette nähtud kohtuniku minimaalne ja maksimaalne vanus. Kuid ka sellises situatsioonis tuleb vaidlematult lähtuda seaduses ette nähtud tingimustest,
situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.) Alati on konkreetses situatsioonis võimalik, et seaduses ette nähtud lahendus ei pruugi olla antud tingimustes optimaalne. Näiteks on seadusega ette nähtud kohtuniku minimaalne ja maksimaalne vanus. Kuid ka sellises situatsioonis tuleb vaidlematult lähtuda seaduses ette nähtud tingimustest,
3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (§ 76). Katseaeg = kandmata karistus, kuid mitte alla 1 aasta. Peab olema kantud vähemalt 6 kuud. Ei või kohaldada neile, kes on varem juba vangistuses olnud. kui saab kohaldada, kui ole karistatud, kuid teisel viisil. Motiiviks on, et see ei ole otstarbekohane, et tema sinna saata. Oluline on oportuniteedi printsiip ehk riigile väiksemate kulutuste tekitamise printsiip. Legaliteedi (kõik peab saama reaktsiooni) vastuväide. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käituskontrollile (§ 74) Kohaldamise asjaolud samad mis § 79 rakendamisel. Erinevus siin: 1. kohaldatavus ka varem karistust kandnud isikule; 2. katseaeg 8 kuust kuni 3 aastani ja 3. kriminaalhooldusele allutamine koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli nõuded on: 1. peab olema kohtu poolt määratud kohas; 2
lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus
12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald. - Kontroll alustamise ja lõpetamise üle kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust
N13.3. Analüüsida küsimust ,,Milline on surmanuhtluse preventiivne toime?". Märgis: milline. Presupositsioon: surmanuhtlusel on preventiivne toime. Nõuded vastusele: küsimus on mitterange, oodatakse pikemat selgitust. Kontroll: 1) +; 2) +; 3) +; 4) +; 5) +; 6) +; 7) +. (Ülesande) vastus: kui presupositsioon on tõene, on see mitterange küsimus korrektne. N13.4. Analüüsida küsimust ,,Miks kriminaalhoolekande teoorias ja praktikas hakkab juurduma arusaam, et legaliteedi põhimõttele tuleb n-ö appi kutsuda otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte?". Märgis: miks. Presupositsioon: kriminaalhoolekande teoorias ja praktikas hakkab juurduma arusaam, et legaliteedi põhimõttele tuleb n-ö appi kutsuda otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte. Nõuded vastusele: küsimus on mitterange, oodatakse pikemat selgitust. Kontroll: 1) +; 2) +; 3) +; 4) +; 5) +; 6) +; 7) +. (Ülesande) vastus: kui presupositsioon on tõene, on see mitterange küsimus korrektne.
annaabi.ee 
