Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega.
Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on
Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene Jussi 2ha 9,5m Halb Väga vaene Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused
Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel,
They are widely used for recreattion as they are very good as locations of health resorts and holiday homes and they are highly valued as forests where you can pick berries and mushrooms. Nad on laialdaselt kasutuses puhkemajanduses, on väga head asukohad tervisekuurortite või puhkekodudele ja kõrgelt hinnatud metsadega kust saab korjata marju ja seeni. Lichen (Cladonia)site type occurs on slightly podzolized podzols. Sambliku (Cladonia) kasvukohatüüp esineb õhukestel leetunud leedemuldadel. He stands are represented by pure pine forests or pine forests with sparse birches. Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega. The quality class is IV... V, degree of stocking being 0,6. Boniteediklass on IV...Va. Täius 0,6. The undergrowth is absent or consists of a few junipers. The sparse shrub layer consists of cowberry, heather, bearberry, crowberry. Alusmets puudub või koosneb
Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.17 Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel kuiva männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja kuivalembese taimkattega loodusid
ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid. Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna
Muldade harimiskindlus (kui harimisega mõjutame ja muudame harimisega mulla omadusi halvemaks); Mulla haritavus kui raske on põldu harida (mõnda mulda lihtne kaevata, teist mitte). Mõned mullad on sellised, mis ei sobi üldse harimiseks peavad olema metsa ja heinamaa all. Põllumajanduslikku väärtust ei oma. Mitteharitavad mullad: Kh', K', Gh', Gh1. Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R (osad mullad õhukese huumuskihiga, leedemuldadel puudus põhimõtteliselt huumushorisont, rabamuld on toiteainetevaesed). Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad - A. Keskmise lõimisega, parasniisked. Universaalne kasutussobivus kõigile, ka kõige nõudlikumatele taimedele. 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B. 3) Rohumaatüübilised haritavad maad C. Siia kuuluvad suurte puudustega mullad
Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad.
Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kkt) või mustikas (mustika kkt), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad.
Reljeef: suhteliselt kõrgemad alad; künklik, lainjas või tasane, mõhnastikud, sandurid, luidete nõlvad. Mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Muld: lähtekivimiks on tüsedad, peeneteralised liivad, milles võib olla saviliiva või liivsavi vahekihte. Iseloomulikud on õhukesed kuni sügavad leedemullad, L(k)I, L(k)II, L(k)III, LI, Ls ja gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LIg. O-horisondi tüsedus 3-7 cm, E-horisondi tüsedus kuni 20 cm. Leedemuldadel järgneb kõduhorisondile 3-10 cm tüsedune vähehuumuslik A-horisont, kusjuures E-horisont on pidev või esineb katkendliku, kuni 15 cm tüseduse helehalli kihina. B-horisont tihenemata või väheste pruunide nõrgliiva pesadega, üleminek lähtekivimiks aeglane (BC-horisont sage). Mullareaktsioon on happeline (pHKCl 3,5-5,5), küllastusaste madal (kuni 25%). Veereziim: mulla ülakiht perioodiliselt kuiv.
Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus moodustab kohati kuni 50 % mõnede metskondade metsamaast, kokku umbes 9% riigimetsadest ja 3,6 % kogu metsamaast. Pohlamännikud on üldiselt väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp (jk - ph) Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad metsad kasvavad väga õhukeselt (L(k)I) kuni õhukeselt (L(k)II) leetunud huumuslikel või sekundaarsetel (Ls) leedemuldadel, lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem saviliiv-) moreenil. Organogeenne horisont õhuke 2.....4 cm, A1 horisont 3 kuni 15 cm tüse, A2 horisont on katkendlik, puudub hoopis või esineb kuni 25 cm tüseduse helehalli kihina. Mullareaktsioon happeline (pH 4,0-4,5), põhjavesi sügaval. Puistutest kasvavad selles alltüübis enamasti männikud, pea alati leidub kuuske kas järelkasvuna, II rindena või ka I rindes, harva peapuuliigina
vaesemate leedemuldadega luidetele ja liivikutele, kus põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m. Need metsad on hõredad ja aeglasekasvulised. Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbik, harilik kukemari, samblikud). Puurindes valitseb mänd. Nõmmemetsi on Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel ning Peipsi põhjarannikul. Palumetsad kasvavad tüsedatel liivasetetel kujunenud leedemuldadel, mis on toiterikkamad ja veega paremini varustatud kui eelmise tüübirühma mullad. Neid metsi leidub eeskätt mõhnastikel, sanduritel ja moreenkühmudel. Alustaimestus on tüüpilised pohl, mustikas ja tihe samblakate, puurindes valdab mänd, kuid on ka kuuse, kase ja haavaga segapuistuid. Palumetsi on peamiselt Kagu- ja Lõuna- Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.
annaabi.ee 
