Türreeni meri Türreeni meri on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool. Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma
Room a Ragne Vainov Rooma üldandmed Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946 Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid
2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari
a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532
Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Haldusjaotus *Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia http://et.wikipedia.org/wiki/Alba_(Itaalia) http://et.wikipedia
1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10
jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi.
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. (Vikipeedia 02.11.2014) Tabel 1 Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31.detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477 2 Milano Lombardia 1 324 110 3 Napoli Campania 963 357 4 Torino Piemonte 907 563 5 Palermo Sitsiilia 655 875 6 Genova Liguuria 607 906 7 Bologna Emilia Romagna 380 181
Itaalia päritolu inimesi elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on kontsentreeritud neljas suurimas linnas (Rooma, Milano, Napoli, Torino). . . Itaalia pealinn Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma , Itaalia lipp ja vapp . Rooma pindala :1285 km² Elanikke: 2 741 100 (2009) Itaalia riigikeel Itaalia riigikeel on itaalia keel. Populaarsed on ka inglise ja prantsuse keel. Ehkki itaalia keel
me are/ere/ere/re-mus te are/ere/ere/re-tis nad ma are-/ere-nt; ere/re-unt käskiv kv- re võtan ära spectare-specta Vanasõnad:1)per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole;; 2)cogito ergo sum-mõtlen järelikult olen olemas(R.Descart);; 3)fiat lux-saagu valgus;; 4)carpe diem-kasuta aega;; 5)o tempora,o mores-oh ajad,oh kombed(Cicero);;; Rooma numbrid:10-XM;40-XL;50-L;90-XC;100-C;500-D;1000-M;;; Ladina keele ajalugu(üle 3000a):1)algas 10.saj eKr,Itaalia maakonnast Latium(tänap Lazio),räägiti lingua Latina,elasid latiinid;;;2)Rooma linna rajamine 753eKr;keele levitamine:rahvas vallutas ümbritsevaid alasid(sõjad);nim roomlasteks;;;3)1.saj eKr Klassikaline Antiikaeg;Rooma Impeeriumis(väga suur) ladina keel(va kreeka);õiget keelt levitasid:Caesar,Cicero;;;4)5.saj pkr Klassikaline Rooma lagunenud;valitseb ristiusk;kasut ametlikult ladinakeelt,inim ei räägi;;;5)10.saj ametlikult ladina,kõnekeel prantsuse,itaalia,hispaania;;18.saj ladinakeelt ei kasut
valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond 5 Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena
Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruuria- on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tiberi ja Arno jõe vahel. Nime on Etruuria saanud etruskide järgi, kes seda 8.3. sajandil eKr asustasid. Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige. ,,jaota ja valitse"- Roomlaste sihipärane poliitika Kapitooliumi emahunt- Etruskide valmistatud pronkskuju Latium- Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. See moodustas osa praeguse Itaalia Lazio maakonna alast ligikaudu ristkülikukujulise ala Tiberi jõe, Sabini mägede,Sinuessa ja Türreeni mere vahel. Latiumi keskus oli Rooma. Seal elas itaalikute tähtsaim rühm latiinid. Rooma linn- Itaalia pealinn. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. VANA-ROOMA Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk- Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr.
liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2) Abruzzo maakond Joonis 2. Itaalia maakonnad Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 1006. aasta Itaalia parlamendivalimised 1008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks.[2] Põhja-Aafrikast lähtuv
2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb
/ km 2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). . . . . Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Inimeste arv 0-15 13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288) 15-65 66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629) 65- . . . 19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046) 7 8
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal
meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele... Kunagi aegade hämaruses seitsmele mäekünkale asutatud Rooma on linn, mida võib lõpmatult avastada! Üldandmed ning elamisvõimalused 3 Rooma on Itaalia pealinn.Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks, sest ta on väga vana. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile. Rooma Pindala on 1 285 km² ning 2013. Aasta seisuga oli Roomas 2 651 040 elanikku. 2009. Aasta seisuga koosnes 9,5% elanikkonnast välismaalastest. Keeled: itaalia keel (riigikeel), saksa, prantsuse, sardi jt. Rahaühikuks euro. Rooma Leonardo da Vinci Fiumicino lennujaam asub linnakeskusest 32 km kaugusel
toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega
veinivaate Valencia lihtsad valged veinid Merseguera marjast, mis on ilmsetud ja neutraalsed. Kerged punased veinid Monastrelli ja Garnacha viinamarjast. Head on roosad veinid, mis on mahlased ja marjased. Toro osta tasub punaveine, head on Crianza, Reserva ja Gran Reserva Itaalia piirkonnad Piemonte tuntuimad Itaalia veinid Lombardia Trentino Alto Adige Friuli Venezia Veneto kuulus Soave (valge vein) Toscana kuulus eelkõige Chianti poolest Umbria, Marche, Lazio Abruzzi Puglia mahuveinid Campania Sitsiilia Sardiinia Viinamarjasordid. Valged viinamarjad. Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hisp brändi valmistamise alustalasid.Airenist valm. Valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Bacchus Saksamaal tähtis mahuviinamarja sort, vein ülihappeline ja madala puuviljasusega Chardonnay veinid on komplektsed, puuviljaaed, mahlased ja tasakaalustatud happega, sageli
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 9 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli
valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. 1.Abruzzo maakond 2.Apuulia maakond (Puglia) 3.Basilicata maakond 4.Calabria maakond 5.Campania maakond 6.Emilia Romagna maakond 7.Friuli-Venezia Giulia maakond 8.Lazio maakond 9.Liguuria maakond 10.Lombardia maakond 11.Marche maakond 12.Molise maakond 13.Piemonte maakond 14.Sardiinia maakond (Sardegna) 15.Sitsiilia maakond (Sicilia) 16.Toscana maakond 17.Trentino-Alto Adige maakond 18.Umbria maakond 19.Valle d'Aosta maakond 20.Veneto maakond Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Majandus
Ribera del Duero Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4. Lombardia 14. Molise 5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia 6. Valle D´Aosta 16. Campania 7. Liguuria 17. Basilicata 8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria 9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia 10. Marche 20. Sardiinia Itaalia Veinide kvaliteediklassid Vino da Tavola (VdT) -- Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat
madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km 2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Tihedamini ja hõredamini asutatud piirkonnad: Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000
Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke 13 hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). 4.3 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiid Vanus Inimeste arv 0-15 13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288) 15-65 66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629) 65- . . . 19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046)
annaabi.ee 
