korkidega karahvine või purke. Kaitske kindlasti lahtisi kaevusid. (Joon. 21) Kaevurakete ümber tehke 2 m laiune ja 20-30 cm paksune savipadi. Savipadi katke kuni 15 cm paksuse mulla- või liivakihiga. Kaevule ehitage peale varikatus ja katke kaev tiheda kaanega. Hoolitsege ka loomade eest. Kõige hinnalisemad loomad viige varjule niisugustesse loomapidamishoonetesse, millel saab uksi ja aknaid hästi sulgeda. Kõik praod toppige kinni või määrige saviga. (Joon. 22) Varuge lautadesse loomasööta ja vett. Et loomasööt ei saastuks, viige see siloauku või ettevalmistatud laoruumi varjule. Loomasööda väikest varu võib säilitada kastis, kuuris või laoruumis, mille aknaid ja uksi saab hästi sulgeda. Ehitage heinakuhjadele varikatused või katke need vähemalt 15 cm paksuselt õlgede ja okstega. Vee säilitamiseks kasutage nõusid, mida saab hästi sulgeda (tsisterne, paake, tünne jne.). Jootmiskünad ja esemed, mida kasutatakse loomade söötmiseks, katke
2 Veski- Kuna ettevõttes tegeletakse ka seakavatusega, siis mõistlik on tegeleda ka ise teravilja jahvatamisega, nii on odavam. 3 Transport- Veski asjub sigalast 10 km kaugusel ja kogu jahvatatud jahu transporditakse oma veoautoga sigalasse. 4 Laadimine- Jahu laadimine koludesse toimub sigala juures, 5 tonni jahu laadimiseks kulub keskmiselt pool tundi. 5 Töötaja roll- Jahu tuleb laadida kolust kärru ja sealt edasi liikuda lautadesse ja jahu jaotada künadesse. 6 Kasutatud tehnoloogiad, tehnoloogilised kirjeldused, tehnoloogilised arvutused. 17 Lisa B. I ajagraafik Tabel B.1. I ajagraafik 18 Lisa C. II Ajagraafik Tabel C.1 II ajagraafik 19 Lisa D. III ajagraafik Tabel D.1 III ajagraafik 20
Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga. ( Euroopa imetajad)
8) sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega; 9) erisõiduk veab tsirkuse või lõbustuspargi varustust; 10) sõidukit kasutatakse lautadest piima kogumiseks ning lautadesse piimamahutite tagastamiseks või söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks; 11) 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks. (13) Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi sõiduaeg
kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka
emalt. Noor pere elas algselt, nagu teisedki kupjad, ühes Pudivere mõisa moonakamajas. Igas moonakamajas oli neli ühetoalist korterit, tubadel oli muldpõrand ning üksainus kuue ruuduga aken valgustas ähmaselt tuba. Maja ise oli tahumata palkidest seintega, laudkatuse ja 4 korstnaga. Kubjas Vilde rühmas väsimatult mõisale tööd teha: juba hommikul vara viis ta moonakad mõisaväljale ja lautadesse tööle. Alles õhtuhämaruses vabanes ta oma kohustustest. Palgaks sai ta veidi raha ja moona mõisast, tal oli vakamaa põldu ja tema lehm käis mõisa karjamaal. Just sellistes tingimustes ja sellises ühetoalises muldpõrandaga toas sündis neljandal märtsil 1864 aastal kupja Jüri Vilde ja teenijatüdruku Leenu esimene poeglaps, kes ristsetel sai nimeks Eduard Vilde. 5 3. Kirjaniku lapsepõlv
Allapanu kulub vähe ja kasutada saab turvast. Ilma lisanditeta allapanu on lihtne jaotada mehhaniseeritult. Puudused: Asemed on külmad ja kõvad - sageli esineb liigestepõletikke. Sõnnikurennid on libedad ja sageli teravate servadega ning võivad põhjustada traumasid. Sõnnik on halva kvaliteediga. Sõnnikulaudad Sõnnikulaut on soojem ja looma ase pehmem. Sõnnik eemaldatakse laudast paaril- kolmel korral aastas. Väiksema loomade arvuga lautadesse sobivad kerged ümbertõstetavad sõimed, mille külge kinnitatakse loomad. Asemete ümbertõstmisega saavutatakse sõnnikukihi ühtlane paksenemine kogu lauda põrandal. Sõnnik tallatakse sellisel juhul paremini läbi ja see käärib paremini. Eelised: Asemed on pehmed ja soojad. Haigusi ja traumasid esineb harva, loomade eluiga on pikem. Saadav sõnnik on kvaliteetne. Laut on loodussõbralik - ei teki virtsa. Puudused: Allapanu kulub 2-4 korda rohkem kui puhaslaudas
terve järgneva aasta. Tantsu ajal mängitakse tchirulad-flööti, mida sõrmitsetakse ühe käega, samal ajal kui teine käsi taob atabalil (trummil) südamelöögi rütmi. Päevi enne ja pärast 1.maid valitseb mägikülades igakevadine ärevus- oma loomade üle uhked karjased viivad lambad küla peatänavat mööda orgudest sügise saabumiseni mäginiitudele. Karjas on umbes 50-100 värviga märgistatud looma (värvilaik turjal). Talveks tuuakse lambad mägedest alla lautadesse. Mägedes tassivad koormaid muulad ja eeslid. Pottokak (baski keeles)- mägedes elav metsik poni, kes arvatavasti pärineb eelajaloolisest hobusest. Baskid armastavad raskusi. Nad võtsid hispaanlastelt üle jota (Aragoonia rahvatants) ja muutsid selle veelgi keerulisemaks. Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes.
Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus. Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud. Tihedat metsa ta aga väldib. Kaelushiir elab sügavates urgudes, mis asuvad puude juurte vahel ja millel on mitu väljapääsu. Oma urud kaevab hiir ise, kuid ta võib asustada ka kände, puuõõnsusi ja puuriitu. Talvel pole harvad juhused, kui kalushiired tungivad tallidesse ja lautadesse ning isegi inimelamutesse. Kaelushiir toitub enamasti seemnetest - pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka konni, sisalikke, hiiri ja linnupoegi. Talveks soetavad nad omale mitme kilogrammi raskusi seemnetagavarasid, mis peidetakse urgudesse või puuõõntesse. Maapinnal liigub kaelushiir pikkade hüpetega. Samal ajal on ta ka osav ronija, kes võib liikuda vabalt puudel ja põõsastel, mitme meetri kõrgusel maapinnast. Teda on aga raske
Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise. Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus. Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka
on sõltuvad konkreetsest majanduskeskkonnast; võrrandi kasutamine eeldab stabiilset majanduskeskkonda, kus eri ettevõtete ja eri perioodide tulemusi oleks võimalik kõrvutada. 26 2. MAKSEVÕIME ANALÜÜS AS-is EVEN 2.1. ASi Even tutvustus AS Even asutati 1989.a. jaanuaris kahe inimese poolt. Firmas töötas algaastatel neli töölist. Paigaldati väiksemaid ventilatsioonisüsteeme lautadesse, ladudesse ja eramajadesse. Tollel ajal kuulus Eesti veel Nõukogude Liitu ja seetõttu ei suudetud pakkuda konkurentsi tolleaegsetele riigiettevõtetele nagu Ventilatsioonitööde Valitsus ja teised. Tänu Eesti iseseisvumisele suured riigiettevõtted lagunesid ja tekkisid väiksemad. AS Even oli mõningane eelis, kuna ta oli juba mõned aastad tegutsenud, nimi ja kvaliteet olid inimestele juba teada. Töökoormuse suurenedes tuli juurde võtta uusi töölisi.
Seetõttu nõrgestavad halva mikrokliimaga laudad loomade organismi ja soodustavad haigestumist. Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate haigestumist, ei pruugi mullikate organismis esile kutsuda mingeid muutusi. 3
Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise. Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus. Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624
invasioonihaigustesse. Seetõttu nõrgestavad halva mikrokliimaga laudad loomade organismi ja soodustavad haigestumist. Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate haigestumist, ei pruugi mullikate organismis esile kutsuda mingeid muutusi. 3
-----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest. -----Tule kiirel sammul üle rohu. 2 -----Kas näed pilvi katmas taevast? -----Kureparved lendavad jõe vastaskaldalt üles ja tujukad tuulehood tuhisevad üle nõmme. -----Ehmunud kari jookseb lautadesse külas. -----Kas näed pilvi katmas taevast? -----Asjata läidad ehtimislambi - leek võbeleb ja kustub tuule käes. -----Kes teab, et Su silmalaud pole mingitud mustaks? Sest Su silmad on mustemad pilvedestki. -----Asjata läidad ehtimislambi - see kustub. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Kui pärg pole punutud, kes sellest hoolib; kui käevõru pole kinni, jäta ta. -----Taevas on üleni pilves - on juba hilja. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. 85
maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel. ((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.)) Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda
64 VEISEKASVATUS Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate
Ma pidin peaaegu nutma hakkama; aga äkki tuli mulle hea mõte ja ma pakkusya neile miss Watsonit, -- nad võisid tappa tema. Kõik ütlesid: «Oo, temast jätkub! Asi on korras. Huck võib liikmeks astuda!» Siis torkas igaüks endale nõelaga sõrme, et saada allkirjaks verd, ja mina tegin paberile oma märgi. «Noh,» ütles Ben Rogers, «mis laadi asju salk ajama hakkab?» «Muudkui röövib ja tapab,» vastas Tom. «Aga kuhu me läheme röövima? Majadesse -- või lautadesse -- või. . . » «Lollus! Kariloomi ja sihukesi asju varastada -- see pole röövimine, see on murdvargus,» ütles Tom Sawyer. «Me pole murdvargad. See pole kellegi õige asi. Me oleme teeröövlid. Peatame postitõllad ja vankrid maanteel, näokatted ees, ja tapame inimesed ning võtame neilt uurid ja raha.» «Kas peame inimesed alati ära tapma?» «Oo, muidugi. See on kõige parem. Mõned asjatundjad mõtlevad teisiti, kuid enamasti peetakse parimaks nad tappa
annaabi.ee 
