● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk: ● ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtlaselt kattev oskussõnavara ● 2017- 50 000 eestikeelset oskussõna ühtses terminiandmebaasis ● terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös Kasutatud allikad http://www.eki.ee/keelenoukogu/strateegia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Terminoloogia http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/keel_kui_suhtlusvahend/oskuskeel.htm l
muutus vaesest ja tundmatust noormehest kogu Venemaa keisrinna soosikuks, on suurepärane näide tõestamaks, et tsaaririigi õukonnas on favoriitide jaoks kõik võimalik. Autori keelekasutus on teemakohane, soodustab lugemist ja arusaamist. Laused ei ole liiga pikad ega informatsiooniga üle koormatud. Leian, et antud teos on põnev lugemismaterjal kõigile, kes on Venemaa ajaloost huvitatud. Vaatamata sellele, et tegemist on tihedalt faktidest koosneva teosega, suudab autor lihtsa lauseehitusega lugemise nauditavaks muuta. ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ on teos, mis kirjeldab Grigori Aleksandrovitš Potjomkini tõusu keisrinna Katariina II favoriidiks ja tähtsaks riigitegelaseks Venemaa ajaloos. Teose aitab kronoloogiliselt mõista Potjomkini tõusu tundmatust ratsakaardiväelasest keisrinna armastatuks ja salajaseks abikaasaks. Tegemist on teosega, mis andis väga hea ülevaate Katariina II aegsest Venemaast, võimaldas mõista õukondlikke eripärasid
III. MÕJUTAMINE 2 hinnang, peit- Õ lk 44–47, vestlussaade Suuline suhtlus Õpilane 8. Keeleline mõjutamine väide teksti mõjutusvahendite analüüs teab, kuidas vormistiku, sõnavara, arutelu: millest sõltub teksti vastuvõtt modaalsuse ja lauseehitusega teksti LÕIMING Tekstiloome vastuvõtjat mõjutatakse Teabekeskkond: infokeskkonna vestlussaate osaliste mittesõnalise kriitiline analüüs tegevuse analüüs (50–100-sõna) 9
suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260) Hea teadustekst on nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult lihtne ning väljendus värske ja kulumatu. Teaduskeel peab olema täpne: eesmärgipärase ja läbimõeldud liigendusega, ühemõttelise lauseehitusega, asjakohase sõnavaliku ja täpse mõistestikuga. Hea tarbestiili lause on selge ja hõlpsasti arusaadav: struktuurilt nõtke, sõna- ja fraasijärjestuselt kaalutletud ja ühetähenduslik ning sõnavalikult huvitav ja loomulik. Loetavusuurimuste põhjal on tekst mõistetavam siis, kui laused on struktuurilt lihtsad ja sõnavara tuttav. Teaduskeeles on vaja kasutada täpseid oskussõnu, mis on teaduskeele oluline osa
Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis Välimine - see mida teised kuulevad Suuline - põhiline on see,et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasut dialoogis miimikat,zeste, intonatsiooni Kirjalik teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, muidu on oht sellest mitte aru saada,kuna otsene tagasiside ja situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne situatsiooniline, impulsiivne, suulist väljendav reaktsioon ( ah, kas tõesti, oot- oot, ai ai, oops, damn jne). Kajastuvad emotsioonid, ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav Dialoog - kahe inimese vestlus Monoloog - üksi kõnelemine
Tekst seob ühte toote omadused, muud reklaamielemendid, sihtauditooriumi psühholoogilised omadused ja huvid. Teksti kirjutamisel peab silmas pidama ka seda, et tekst oleks hästi meeldejääv. Reklaamiteate keele seisukohalt on huvipakkuv see, et vaba meenutamise efektiivsuse määravad ära üldisemad teksti tunnused üldmõte, ainevaldkond, positiivsus- negatiivsus jms. Äratundmise efektiivsuse aga määravad ära eelkõige teksti spetsiifilised tunnused, mis on seotud lauseehitusega. Keeleprobleemidest seoses reklaamiga võiks rääkida üha edasi. On ju tegemist ühe kesksema, kui mitte keskseima reklaamiaspektiga. Seda tunnistab ka ameerika reklaamipraktikute tuntud ütlus, et keel-see on suur bisnis. Reklaamijad kulutavad iga aastal sõna otseses mõttes miljardeid dollareid, naelsterlingeid, jeene ja franke, et muuta inimeste hoiakuid oma toodetesse ja teenustesse ja panna neid tarbima. Kandvaks teljeks on sealjuures keelemehhanismide oskuslik ärakasutamine
vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis žeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on võrreldes kirjalikuga palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. - kirjalik kõne – on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine kirjalikus kõnes pole sugugi lihtne. - afektiivne kõne – on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Asjaoludele, et
*välimine- Suuline- on signaali edastamine hääle abil ja võetakse vasti kõrva kaudu. Oluline, et vestlejad oleks ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat , intonatsiooni.uhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjaliku kõnega võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. Kirjalik- on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagaside ning situatsuioonikontekst puuduvad. Oma mõtete napp, selge, arusaadav väljendamine pole kirjalikus kõnes sugugi lihtne. afektiivne-impulsiivne, situatsiooniline, suhtumist väljendav reaktsioon ( ah, oot-oot, ai-ai...). Temas kajastuvad emotsioonid , ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav dialoog - kahekõne monoloog- ainukõne ehk ühekõne
Aimates kirja saaja iseloomujooni, saab vastavalt neile anda ka kirjale tooni ja valida stiili. Ka masspostituse 40 puhul eristatakse sihtgrupid nende tootekasutuse, makseharjumuste, isikuomaduste järgi, et siis vastav pöördumine koostada nii, et see annaks võimalikult suure loodetava tulemuse. Kiri peab olema SELGE JA ARUSAADAV. Kasutage võimalikult selgeid lihtlauseid. Keerulise lauseehitusega kirja ei pruugi saaja mõista, mõistab valesti, kulutab liialt aega mõistmaks või loobub üldse selle lugemisest. Vältige tekstis võõrsõnu, termineid, mis ei ole üldtuntud ja pikki eestikeelseid sõnu. Vältige täiendeid, mis kontekstis võivad rõhutada negatiivsust. Näiteks: Selleks, et saaksime Teie pöördumisele vastata, vajame väga täpseid andmeid. Teie arvukad väited on täiesti ebatäpsed. väljenduge täpselt, sest täpsus on loetavuse ja arusaadavuse üks eeldusi.
), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. 39 Kirjalik on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops"). Kõne funktsioonid Suhtlemiseks: Kommunikatsioon ja ekspressioon; Mõtlemiseks: signalisatsioon ja üldistamine. Assotsiatiivne eksperiment Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas
psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, 25 grammatiliselt vähem korrektne. Kirjalik on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops"). Kõne funktsioonid Suhtlemiseks: Kommunikatsioon ja ekspressioon; Mõtlemiseks: signalisatsioon ja üldistamine.
nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse zeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga , peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem , sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduad. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon ("ah", "kas testi", "oot-oot", "ai-ai" jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse
nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse žeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga , peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem , sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduad. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon (“ah”, “kas testi”, “oot-oot”, “ai-ai” jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega
annaabi.ee 
