· Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus. Osa võttis üle 40 meeskoori ligikaudu 800 lauljaga, lisaks esines 5 mängukoori ehk puhkpilliorkestrit (56 pillimeest). Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja
2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu
*laulsid mehed, naised ja lapsed *kujunes mitmehäälne koorilaul *laule hakati pillidel saatma *koorilaul sai alguse kihelkonnakoolidest nagu Laiuse, Põltsamaa ja Torma koolides. 3. Baltisakslaste mõju eesti koorimuusikale *rahvalaulude kirjapanemine *koguti vanu rahvalaule *rajasid Eestis koole, kus õpetati 4 häälset koorilaulu ja orelimängu. *vanimad Pilistvere ja Tännassilma. *1818 asutati esimene pasunakoor, 1820 Kambjas asutati esimene lastekoor. *asutati lauluseltse: Revala 1863, Estonia 1865 *laulupidude toimumine Tallinnas ja Riias innustas ka eestlaste endi laulupidu korraldama 4. Ärkamisaega kujundanud isikud *David Otto Wirkhaus- Väägvere pillikoori orkester, õpetas pilli mängu, laulsid mitmel üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore *Janis Cimze- Valga koolmeistrite seminari juhataja, võrsus eesti kultuurile tähtsaid mehi (Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts
peamiselt olid seal baltisaksa haritlased. Laulu- ja karskusseltsid Eestlaste laiem seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed eesti laulukoorid asutati 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul kirikute juurde või näiteks külakoolides. Uue tõuke koorilaulu arengule andsid 1865.aastal asutatud linnaseltsid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise esimeseks eestvedajaks ja koorijuhiks sai J. V. Jannsen. 1860. Aastate teisel poolel hakati rajama kindla põhikirjaga lauluseltse, see pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. Eesti lauluseltside eeskujuks oli baltisaksa lauluseltsid. Eriti suur mõjuallikas oli esimene üldlaulupidi Tartus 1869.aastal. 1880.aastatest hakkasid eestlased ühinema karskusseltsidega, pidada karskusloenguid ja koosolekuid. Asutati raamatukogud ja lugemislaud sinna juurde. Seltsiliikumise kõrgaeg Suurem seltsidesse liikumine sai alguse 1870.aastel, mis isegi rahva majandusliku olukorra parandas
Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine"
Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Sveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid
ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt
Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal. Muusikaelu linnades Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli
· Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest" · 19. saj teisel poolel palju koore, asutati palju lauluseltse · 1865 a. Revalia esimene lauluselts · 1865 a. Estonia Kuulamine · ,,Uni tule silma sisse" (äiu-äiu /.../ uni tule /.../ kägu sisse /.../ lapse silma sisse /.../ kui ei anna uut kuube) · ,,Une sulased" (ta astu sisse akenast /.../ kuku lapse kulma peale /.../ maga jalga poisika /.../ kena kimbu keskeella) · ,,Kasvab karjaseks" · Raimond Valgre ,,Need vanad armastuskirjad"
sakslane. See ajaleht sai rahva seas väga populaarseks, tellijaid oli üle 2000. Lugejaid oli aga rohkem , sest telliti perre ja laenati naabritele. Kui Jannsen kolis Pärnust Tartusse, siis 1864 hakkab ta Tartus välja andma Eesti Postimeest- see teemadelt sama, mis Perno Postimees. Tartus olles lõi Jannsen laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" 1865. Mäng-teater. Koidula esimesed tükid. Näitlejad esialgu ainult mehed, kes mängisid ka naiste rolle. Lauluseltse, mis tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu. 1869 oli esimene laulupidu. Seda hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist
Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. [4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli
1821. aastal asutas vennastekoguduse misjonär Christian Friedrich Shmidt Hellenurmes külakooli, kus õpetas abikaasaga 4-häälset koorilaulu, pillimängu ja pillide ehitamist. 1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor. 1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi. 1835. aastal rajati Tartusse segakoor 4. Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 1860.aastatel avaldus tendents muuta kirikukoguduse laulukoore lauluseltsideks, kellel oleks ametlikult registreeritud põhikiri. Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel
Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi
võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis kasvatada noori, kes suudaksid hakata vastu Napoleonile ja sõdida Saksa vabadussõjas. Jahn oli ka rahvusteoreetik, tema vaateid nimetatakse ksenofoobilisteks (nt keel tuleb puhastada välismaistest laenudest). laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Uus etapp sai alguse 1830-40 aastatel, mid varjutas Karlsbadi otsused. Loodi lauluseltse, kuna laulmine polnud otseselt keelatud. Zelter rajas esimese seltsi, aga sinna kuulusid elukutselised. Loodi ka rahvale seltse ja harrastuskoore. Tulemuseks laulupeod. Laulupidu on koht, kus peetakse kõnesid, eriti isamaalisi. 1845 toimus esimene ülesaksa laulupidu. Nendega ühines ka võimlemispeod. Antisemitism (üldine areng 19. saj). Probleem sai aktuaalseks koos rahvusliku liikumise algusega. See oli levinud ennekõike Prantsusmaal ja Saksamaal. Loodi kommuunid, mis olid juudivabad
konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901
annaabi.ee 
