Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami rahvuslik teater "Beaivvás Sámi Teáhter". Saami lipp Saami perekond
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) ...
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi ...
docstxt/13655975662653.txt
Tango Tango on Argentinas sündinud tants. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi.Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha,
saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika).
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud.
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkede...
laulude. Laulutekstide kaasautoriks on luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ja vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”. Lauluväljakul kõlasid jälle vanad isamaalised laulud ja mitmed uuedki: ("Eestlane olen ja eestlaseks jään"; "Ärkamise aeg"; "Ei ole üksi ükski maa"). 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti
6. l a u t O 7. t R u v ä ä r 8. p s a l t e e r I u m 9. a g n U s - d e i 10. m i s S a 1.XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. ............................
Bastille kontserdi retsensioon 6.märtsil käisin ma Bastille kontserdil Saku Suurhallis. Esinesid soojendusartistid NÖEP ja Matt Wills ning peaartist Bastille. Iga artist esitas oma viimaseid ja populaarseimaid teoseid. Nad esitasid vanu ja uusi laule segamini, isegi kui ei teadnud uuemaid laule, siis sai kontserti ikka nautida. Bastille on indie pop bänd, kes on tegutsenud aastast 2010. Bastille liikmed on laulja Dan Smith, klahvpillimängija Kyle Simmons, trummar Chris Wood, kitarrist Will Farquarson ja Charlie Barnes. Grupp sai alguse Dan Smithi sooloprojektist, millele hiljem lisandusid Kyle, Chris ja Will. Kõik bändi liikmed on pärit Inglismaalt. Nad esitasid oma kuulsaimaid laule „Pompeii“ ja „Things we lost in the fire“ kui ka teoseid
. on 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel, mis on inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest. Esimest korda kõlas tsükkel tartu kümnendal levimuusikapäevadel. Viis isamaalist laulu on: ´´Kaunimad laulud´´, ´´Minge üles mägedele´´, ´´Sind surmani´´, ´´Isamaa ilu hoieldes´´, ´´Eestlane olen ja eestlaseks jään.´´ 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu, baltisakslased proovisid luua eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Seega- 19. sajandil ei olnud olemas isegi õiget eesti muusikat, mis saaks Eestit mõjutada, oli olemas vaid midagi muusika moodi. Samas on oluline baltisakslastele tänulik olla, kuna võibolla ei oleks ilma nendeta mitte mingisugustki rahvusmuusikat. 20. sajandil, täpsemalt 1988 aastal algas laulev revulutsioon, kui isamaaliste laulude
.......... 8 2 Sissejuhatus Kes on Billie Eilish? Billie Eilish ehk täisnimega Billie Eilish Pirate Baird O'Connell on USA päritoluga kuueteist aastane laulja ja laulukirjutaja. Ta on minu üks lemmik lauljaid ja see on ka põhjus, miks ma just tema oma teemaks valisin. Ta vanemad Maggie Baird ja Patrick O'Connell on mõlemad kuulsad näitlejad, kes on kogu Billie elu teda loomiliselt mõtlema inspireeritud. Billie kirjutab oma laule koos venna Finneasiga, kes on olnud telesaates Glee ja esilaulja bändis The Slightlys. Ta kasvas ülese Los Angeles, Kalifornia, USAs, teda huvitas tantsimine,laulmine, ratsutamine ja palju muid asju. 3 Vanemad Billie isa, Patrick on nätleja ja ta on tuntud oma rollide eest sellistes filmides nagu The West Wing, Iron Man ja Baskets. Ta näitles ka Life Inside Out'is koos oma naise ja pojaga. Ta
Aleksander Otto Wirkhaus ja Wirkhaus. Kunileid Adalbert Hugo Willigerode. Mitu päeva kestis? 3 päeva 3. päeva 3. päeva Mida tehti? 1. päeval toimus 1. päeval toimus 1. päeval toimus rongkäik, lauldi rongkäik, lauldi rongkäik, lauldi vaimulikke laule. 2. vaimulikke laule. 2. vaimulikke laule. 2. päeval lauldi päeval lauldi päeval lauldi ilmalikke laule ja ilmalikke laule ja ilmalikke laule ja 3. päeval toimus 3. päeval toimus 3. päeval toimus kooride kooride kooride võistlaulmine. võistlaulmine. võistlaulmine.
Käisin ... jõulukontserdil. Kontsert toimus ... kirikus 20. detsembril .... Kontsert algas kell ... ja lõppes veidi enne .... Kontserdi idee oli kuulata ilusaid jõulu laule, mida esitavad ... õpilased. Esitati jõulude teemalisi laule. Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule. Kõige enam meeldis ..., mida esitas ... segakoor, sest sellel laulul on kaunis viis ja ilusad sõnad
kitarriga ja tihti üldse ilma saateta. Memphis blues- Esitajad kasutasid ebatavalisi muusikariistu. Oli sujuv ja sisaldas swingi elemente. Armenter "Bo Carter" Chatmon (21. Märts 1893- 21 september 1964) Bo Carter oli populaarne varase aja bluusiartist. Ta algul õppis muusikat oma isalt koos oma vennaga. 1930-ndatel oli ta üks populaarsemaid lindistavaid sooloartiste. Ta oli ka grupis nimega Mississippi Sheiks kellega koos ta esitas laule nii valgetele kui mustadele. Laule: "My baby" http://www.youtube.com/watch?v=7qmx6scnXPo Blues 1950-ndatel Pärast 2-st maailmasõda tekkis Chicagos uus bluusi stiil nimega Chicago blues. Chicagos tekkis ka electric blues. Siis võeti kasutusele elektrikitarrid, trummid ja mikrofon mõned artistid kasutasid ka saksofone. Samuti tekkis 50-ndate lõpus ka swamp blues, mis oli aeglasema tempoga ja lihtsakoelisem kui electric blues. Sellel ajal
Mt Eden Dubstep Kontserdiarvustus Mt Eden Dubstep- i Kontsert toimus 30. novembril Tallinnas, Rock Cafes. Mt Edenit soojendasid Epordwerk, Paul Oja ja Kallervo Karu Massif Drum-Off, Mhkl ja K-Sein ja loomulikult Mt Eden Dubstep, kes esitas oma hitte ja uusimaid laule. Näiteks esitasid nad laule nagu ,,Sierra Alone", ,,Still Alive" ja ,,Silence".Kontsert oli võimas, eriti meeldis laser show, mis oli väga värviline ja meelelahutuslik. Kontsert kestis umbes kaks ja pool tundi koos oma tutvustamisega ja vahepeal nad rääkisid ka, et kuidas nad loovad oma muusikat. Dubstep muusika duo Mt Eden (varem tuntud ka nimega Mt Eden Dubstep), Jesse Hooper ja Harley Rayner on asetanud Uus Meremaa ja dupstepi kui muusikazhanri
I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus Õnnestus hästi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Osalejad 4 orkestrit 56 puhkpillimängijat 822 lauljat 878 esinejat Laulupeo traditsioonid Laulupidu toimub iga 5. aasta tagant. Kogunevad kokku üle Eesti paljud koorid ja orkestrid Lauldakse isamaalisi laule
-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Aeg ei ole täpselt teada, millal keskaegsed kirikukoorid hakkasid vaimulikke laule laulma mitmehäälselt. · Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Need olid neumadega kirja pandud, ja põlvest põlve on need levinud. · Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Kuidas suhtuti muusikutesse? Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena. Assüürias aga kehtis koguni komme jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.
vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes
,,Jõulukalender ehk Eestimaa viimane päkapikk". See etendus tundus huvitav ja teistsugune tavalisest kontserdist. Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka Eesti oma heliloojate laule, siis see polnud ainult etendus. Seal oli palju erinevaid laule, kuid kõige paremini jäi meelde Veljo Tormise seatud Eesti rahvalaul Linnamäng, kus oli aru saada, et koori võetakse siiski teatud tasemega lauljaid, sest neil tuli see laul välja sama hästi välja nagu teistel headel kooridel. Kuigi ka see koor läks häälest ära, mis juhtub siiani kõikidel seda esitanud kooridel. Õnneks see ära kaldumine oli ühtlane kaldumine, et tavalise inimene ei saa 'häälest ära minekust' aru
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile
Bänd läks laiali aastal 1970 ja kõik alustasid edukat soolokarjääri. Tänapäeval peetakse biitleid legendiks ja nende laulud on surematud. John Lennon(1940 1980) 4 J. Lennon oli laulja, kitarrist ja poeet, aga paremini tuntakse teda The Beatlesi juhina. Koos bändikaaslase Paul McCartneyga lõi ta laule, mis mõjutas tugevalt rockmuusikat. Ta oli 20. sajandi üks silmapaistvamaid muusikuid, kelle laule (nt: ,,Imagine") peetakse parimateks kogu popmuusika ajaloos. Võrreldes teiste eksbiitlitega oli Lennoni muusikaline karjäär kõige värvikam. Paul McCartney(1942 ) P. McCartney on muusik ja
Taustaks mängis neile Lutz Krajenski koos oma kollektiiviga Lutz Krajenski Big Bandiga. Kõik nad on väga tuntud ja suurepärased Eesti muusikud, kes said selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Mina usun, et neil oli ka väga huvitav ja ainukordne sellises projektis osaleda. Minule meeldis see kontsert väga, see oli nii teistmoodi ja nii eriline. Seda kõike oli lavalt tunda. See kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud. Mulle meeldis ka see, et seal oli palju tuntud ja häid laule, mida iga eestlane peast teab. Oli huvitav kuulata ja algul arvata mis lauluga nüüd tegemist on. Kõik lauljad, kes neid laule esitasid olid erinevad, näiteks Sofia Rubina, kuna ta on igapäevaselt jazz laulja, esitas ta neid laule Big Bandi esituses väga ägedalt. Ning Karl-Erik Taukar, kes on igapäevaselt pigem popplaulja, esitas samuti neid laule Big Bandi esituses hästi. See kontsert oli suurepärane kogemus ja soovitan väga minna seda kontserti vaatama,
Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte.
Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24. septembril 1986 Sangastes) on Eesti laulja, kes
Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert. Esimesena ilmus DK Rugodivi lavale Anne Veski, kes esitas meile ilusaid eesti ja vene keelseid laule. Ajal, kui Anne laulis, tagaplaanil laulis üks meeslaulja, kes mängis ka süntesaatori peal
6. Õlitatud välk 7. Sandy 8. Kuutamise laul 9. Me kokku käime 2. Vaatus: 1. Seikkides keskapeol 2. Täiskuu (R.Rodgers / L.Hart) 3. Sündinud dzaivima 4. Lootusetult hoolin sust ma (J.Farrar) 5. Ilukool otsas 6. Üksinda autokinos 7. Rock'n'Rollipeo kuninganna 8. Asju hullemaid on veel 9. Sandra Dee (Repriis) 10. Sinu valinud ma (J.Farrar) 11. Me kokku käime (Repriis) Mulle väga meeldis see etendus. Kuna teadsin enamus laule peast laulsn ka hääletult kaasa. Juba pärast teist laulu tuli soov kohe lavale joosta, mida ma aga ei teinud. Kuna olen eelnevalt näinud filmi ,,Grease", teadsin ma kõiki laule, aga mitte eesti vaid inglise keeles. Väga põnev oli kuulata, kuidas need laulud on ümber tehtus. Oli laule, mis minu arvates kõlasid paremini eesti kui inglise keeles, nagu ,,Õlitatud välk". Samas aga laul ,,Sandra Dee" ja ,,Suveööd" ei olnud pooltki nii head eesti keeles, kui nad on inglise keeles.
Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles. Naised said laulda alles III laulupeol. Ka laulude valik tekitas vaidlust. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jannsen avaldas ,,Eesti rahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" mõni kuu enne laulupidu. Samal ajal oli C.R
5 6 7 8 9 10 11 12 Down 1. Mille saatel laulis oma laule Kuningas Across Taavet? 3. Mis on kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill? 2. Taavet lõi juutide templimuusikutest ..... 5. Mille saatel laulis kuningas taavet? 4. Araabia erilised meloodiamudelid. 8. Mis oli juutide käsiõpetus? 6. Kes esitasid Sefardi laule? 11. Roopitaoline instrument. 7. Enamik rahvamuusikast oli ...... helilaadis.
Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt. Veel on olemas mitmesugused hip-hop-, kõhu-, rahva- ja seltskonnatansud, samuti ka ballett. Inimesed, kes on need enda jaoks avastanud naudivad seda. Neil on suur kirg
Kontsertetendus ,,Valge gospel" Kolm aastat järjest on korraldatud suurejoonelist kontsertetendust ,,Valga gospel" , kus lauldakse gospel-, jõulu- ja pop-laule nii eesti kui ka inglise keeles. Laule ja liigutusi esitavad laulukoor WAF koos Eestis tuntud artistidega . Sellel aastal võtsid sellest osa: Eda Ines Etti, Uku Suviste, Kaire Vilgats, Maiken, Susan Lilleväli, Lauri Pihlap, Rolf Junior, Bert Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu
vesternis". Teiste seas pakuti Anne Veskit, Tõnis Mäge, Jarek Kasarit, Ivo Linnat jpt. Enim hääli aga sai Kar-Erik Taukar ning tema oligi koos oma bändiga see otsitud ja leitud neljas vest. Kontsert algas ise kell 20:00, kuid väravad avati 19:00. Rahvast väga palju polnud, kuid kõik kes kohal olid, nautisid kindlasti väga. Alguses tuli lavale esinema Karl-Erik Taukar koos oma bändiga, laulis enda kõige tuntumaid laule. Kui tema oli lõpetanud asutsid lavale Ott, Tanel ning Jalmar. Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus
Kontserdi retsensioon Mõniste järvemuusika Eliise Kass, 10.A Tartu Kommertsgümnaasium Käisin 25. augustil 2012. aastal Mõniste vallas, Mõniste järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story"
Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende
lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore. Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen. Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jaoks oli muusika antiikajal väga tähtsal kohal. Nad tulid Euroopasse umbes 1000 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, suured individualistid ja ülimalt musikaalsed. Keldi muusikuid nimetati barditeks. Bardid olid keldi ühiskonna kõige tähtsamad liikmed
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis.
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus
17. korda ning on kindlasti üks oodatumaid suvesündmusi, sest Eestis on ju vaid loetud arv muusikaüritusi, mis võivad niisuguste traditsioonide üle uhked olla. Nii otsustasimegi emaga ühel mõnusal suveõhtul ka ise seda kuulama minna. Sel aastal esines kontserdil Fääri saartelt pärit lauljanna Eivør Pálsdóttir, kes on rahvusvaheliselt tuntuks saanud. Eivør esitab ühtviisi lummavalt nii kantriballadi, klassikalist aariat või jazzlaulu. Kontserdil esitas ta enamasti enda tehtud laule, kuid tuntud on ta ka Fääri ballaadide ja lugulaulude esitamise poolest. Ta esines koos Mikael Blakiga, kes mängis bassi ja klahvpille. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Hotelli Päikeseterrass oli kaunistatud küünaldega ja see tekitas minus väga hubase tunde. Kõik oli tehtud just selliseks, et inimestel oleks hea muusikat kuulata. Kuna polnud
ja armastatud näitlejaid. Seal kõlab muusikat, mida sa iga päev ei kuule ja samuti tekitab see minus hea tuju ja paneb kaasa elama. Muusika on kokkuvõttes rõõmus, tempokas ning kaasahaarav. ABBA laulud tekitavad minus häid emotsioone. Nende laulud meeldivad mulle rohkem, kui tänapäeva laulud. Tänapäeva laulud on lisatud bassi ehk mina nimetan tänapäeva laule müraks. ABBA laulud on nii neutraalsed ja samuti on bändil väga lahedad kostüümid. ABBA laule vaadates jääb kõigepealt silma muusikainstrumendid, sest mina pole enam tänapäeval kohanud selliseid. Ma olen käinud kuulamas ooperit ja nüüd siis muusikali. Mulle rohkem meeldis muusikal, sest see on kaasahaaravam ja tekitab hea tuju. Ooper on minu jaoks teistsugune. Mulle meeldib kuulata, kui võimsalt suudab inimene laulda aga minu jaoks tekitab see natuke kurbust. ,,Mamma Mia" muusikal on kindlasti kohustuslik kõikidele ABBA fännidele. Lisaks
Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid täielikult antiiksetest: kui antiikajal oli ideaalideks inimese füüsiline välimus ja kõiksugu maiste hüvede nautimine siis keskaegne eluideaal kujutas inimest, kes veedab oma aega piiblit uurides, selle tõdesid levitades ja palvetades. Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas kloostrite laulukoolides õppinud munkade koor. Mitmete sajandite vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis olid hakkanud levima juba Vanast-Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis ühesuguse tugevusega, neid laule lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist. Neid laule nimetati paavst Gregoriius I auks Gregoriuse koraalideks. Kuigi pole täpselt teada millal hakati vaimulike laule laulma mitmehäälselt on siiski vihjeid mitmehäälsusele juba VII saj. säilinud ürikutes. Mitmehäälsed
Muusik leidis tööd õukonnas, jõuka kaupmehe või haritlase kodus jne. Muusika oli laialt levinud harrastus, haritud linnakodanik tundis nooti, oskas laulda ja mängis mitut pilli. 16. sajandil oli mitmehäälne laul (ansamblilaul) seltskonnalauluna väga populaarne ja tänu trükikunsti leiutamisele levis linnakultuuris kiiresti. Tähtsamad žanrid: Vokaalmuusika. Väga palju loodi ilmaliku sisuga polüfoonilises stiilis laule. Sisu poolest eelistati armastus-, jahi-, nalja- ja karjuselaule. Sageli imiteeriti laulus looduse- või linnahääli, lahingukära jne. Laule oli väga erinevaid, nii rahvalikus kui ka peenes kunstipärases stiilis. Tähtsamad laulužanrid olid: šansoon – (pr laul) prantsusekeelne ilmalik laul, mis levis suures osas Lääne-Euroopas. madrigal – Itaaliast pärit ilmalik emakeelne laul. Sageli filosoofilise alltekstiga. motett – erinevalt keskaja motetist oli ühtse tekstiga
kodus Londonis. Surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletik. John Deacon John sündis 19. augustil 1951 Leicesteris. John mängis alguses kitarri kuid 1969 aastal vahetas kitarri bassi vastu. Ansambel Queen otsis endale basskitarristi ja John pakkus ennast. Brian May on öelnud, et nad teadsid kohe et Deacon oli see õige ja viimane liige mida Queen vajas. Ta oli ansambli noorim liige ja kirjutas kõige vähem laule. Pärast Mercury surma jättis Deacon oma karjääri Queenis. John abiellus 1975 aastal Veronica Tetzlaffiga. Neil on kuus last. Brian May Brian sündis 19 juulil 1947 Hamtonis. Tam õppis Imperial collegis Londinis. Tema esimene band oli ,,Smile" mille ta asutas Tim Staffelliga. See sama band muudeti hiljem Queeniks nii et Brian oli Queeni esimene liige. Queenis mängib ta kitarri. Ta on kirjutanud Queenile palju laule. Brian
kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega; lauldi ilma pillisaateta; Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel; Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli; Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
