Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lauavein" - 15 õppematerjali

Teeninduse sõnastik
7
docx

Teeninduse sõnastik

I Ida-Slaavi keeled Identima ­ millenagi ära tunda Idufirma ­ alles käivituv lennuka äriideega väikeettevõte Inhaleerima ­ sisse hingama J Jalul olema Juhataja Juhiabi K Kaaviar - soolatud kalamari Kakao Kahoor ­ Chaorsist pärit vein Kaapekakk ­ leivataina kaapmetest pätsike Kalats ­ teatavat liiki rõngassai Kalmaar Klops ­ pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ­ ametioskus Külmlaud L Laagerduma ­ vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje ­ vormiroog Liköör M Maestooso ­ pidulikult Magasin ­ ladu Menüü M.D. Hótel ­ ülemkelner Motell ­ motomatkajate hotell N Nakar ­ Kreeka pähkel Nalivka ­ alkoholijook O Oakohv Okroska ­ külm kaljasupp Oskustööline Odramärg ­ õlu P Pagar Pansion ­ pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu ­ aedviljaraguu Reserv ­ tagavara Religioon ­ usund Registraator ­ registreerija Reklamatsioon ­ kahjutasunõue halva kauba puhul

Majandus → Teenindus
7 allalaadimist
Joogiõpetus
22
odt

Joogiõpetus

• Kabinett- normaalsel korjeajal korjatud viinamarjadest: • Spätlese- hilisel korjealal korjatud viinamarjadest; • Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid; • Beerenauslese- üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest; • Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad : • DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita) • DOC (it Denominazione di Origine Controllata), • IGT (it IndicaZioni Goegrafiche Tipiche) • Vino de Tavola – lauavein. Hispaania veinid jagunevad: • DOCa (hisp Denominacion de Origen Califada) • DO (hisp Denominacion de Origen), • Vino de la Tierra, • Vino de Mesa. 2

Toit → Joogiõpetus
30 allalaadimist
Arvustus Dekameron
2
doc

Arvustus Dekameron

Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli.Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell Kuningas Roberto saabus marssalina Firenzesse,kus hakkas talle üks naine meeldima.Tal õnnestus magada naisega valeraha eest.Pärast seda tuli tal taluda linna elanike põlgavaid pilke.Hiljem ütles Nonna midagi sellist mis panid nad mõlemad ( piiskopi ja marsalli) vait.Mõlemad tundsid endid puudutatud olevat. IV Novell Kokk Chichibiot praadis kurge,kuni astus sisse ta armastatu Brunetta,kellele ta loovutas ühe kure kintsu

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
Mõisted-jookide tehnoloogia
2
doc

Mõisted, jookide tehnoloogia

melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo ­ FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter ­ vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi ­ lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret ­ kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler ­ kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie ­ vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir ­ rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga. Dessertvein ­ vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madeira valmivad 3-4 aastat. Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks - vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele

Toit → Toiduaineõpetus
16 allalaadimist
VEINIMAA HISPAANIA
12
doc

VEINIMAA HISPAANIA

....................................................................................................3 Punased sordid.......................................................................................................................3 Valged sordid..........................................................................................................................4 3.2. HISPAANIA VEINIDE KVALITEEDIKLASSIFIKATSIOON...................................5 Vino de Mesa ­ lauavein........................................................................................................5 Vino de la Tierra ­ maakonnavein.......................................................................................5 DO - Denominacion de Origen ­ piirkonnavein (ehk nn. "sünnitunnistusega vein").....5 DOC - Denominacion de Origen Calificada ­ kõrgeima kvaliteediga piirkonnavein.....5 3.3. REGIOONID................................................................

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Veini koolitus
46
pptx

Veini koolitus.

Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga ­ mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) ­ lauavein Vin de Pays (VDP) ­ maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) ­ piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée ­ kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) Prantsusmaa Alsace Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris.

Toit → Toiduainete õpetus
31 allalaadimist
KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE
20
doc

KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE

Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h Lõhe 10 Lõhe (nahaga filee ) kg 0,167 0,150 0,333 0,300 151,69 kr 25,28 kr Sidrunipipar kg 0,001 0,001 0,001 0,001 203,62 kr 0,10 kr 1 Taluvõi kg 0,008 0,008 0,016 0,016 71,24 kr 0,58 kr Valge veini kaste Lauavein (Campicello) l 0,035 0,035 0,070 0,070 29,58 kr 1,04 kr Kalapuljongikuubik kg 0,003 0,003 0,006 0,006 97,45 kr 0,29 kr 1 Oliiviõli l 0,008 0,008 0,016 0,016 116,95 kr 0,95 kr Kartulitärklis kg 0,002 0,002 0,004 0,004 38,91 kr 0,08 kr Vesi l 0,030 0,030 0,060 0,060

Toit → Kokandus
393 allalaadimist
Äriplaan-OÜ BUHLO
24
docx

Äriplaan: OÜ BUHLO

Näidis: Meie hinnad on keskmised ja säästlikud. Meil on kvaliteetsete toodete. Palju reklaami toote. Meie veini tuntud veinivalmistajate. 3. III. Äriidee iseloomustus Kliendid:  kohalikud elanikud  restoranid,hotellid  turistid  kauplused  teistest maadest Tooted:  punane vein  valge vein  lauavein  veini klaas  kuiv vein  magus vein  hapu vein jt.  veini kirsid  veini Aronia  veini BlackBerry  omatehtud veini dandelions Mulje ettevõttest:  palju erinevaid tootevariante  erinevat tüüpi  kõrge kvaliteediga tooteid Tegutsemmisviis:  paindlik hinnapoliitika  paindlik tööaeg  aktiivne side partneritega ja ettevõtjatega 4. IV

Majandus → Äriplaan
69 allalaadimist
Toiduainete koostise tabelid
7
docx

Toiduainete koostise tabelid

8 208 13. Piim 3.2 % 200 5.6 6.4 9.4 116 14. Keefir 200 5.6 6.4 8.2 112 15. Pett 200 6.6 2 7.6 78 16. Limonaad 200 0 0 17.4 70 17. Õlu hele 3.5` 200 0 0 6 74 18. Lauavein 9` 100 0.3 0 0.5 66 19. Kange vein 16` 100 0.4 0 5 133 20. Koorekohv suhkruga 200 0.6 3.8 15.4 101 21. Leib 40 1.9 0.3 15.7 75 22. Sai 40 2.7 0.3 18.8 91 23

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Prantsuse köök referaat
11
doc

Prantsuse köök referaat

Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) ­ lauavein · Vin de Pays (VDP) ­ maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) ­ piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée ­ kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) (Toidutare 2012) 9

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist
Ungari veinid
18
doc

Ungari veinid

Hea kvaliteedi tagab see, et küpsemine toimub enamasti tootja enda keldrites. Haruldane ja kallis. Rajnai Rizling ­ riesling. Siller ­ roosa vein. Szamorodni ­ slaavi päritolu nimetus (isesündinu) Tokaji veinile, mille valmistamisel kasutatakse terveid kobaraid, milles osa marju on väärishallituse poolt rosinaks muudetud. Valmistatakse kuiva või magusat versiooni. Kuiv on levinud eeskätt Ungaris ja meenutab maitselt fino serrit. Tàjbor ­ geograafilise tähisega lauavein, maakonnavein. Vàlogatott szüretelèsü bor ­ valikkorjemarjadest tehtud vein, mille olemasolust on informeeritud Brüsseli bürokraadid, kuid mida endal reaalselt veel näha pole õnnestunud. Zöld Veltelini (ka Grüne Veltliner) ­ see on Austria päritolu sort on olnud laialt levinud, kuid tema kasvatamine väheneb pidevalt. Ungari veinid on austerlastega võrreldes enamasti tunduvalt vängemad ja rustikaalsemad. 3, 4, 5, 6 Puttonyos?

Toit → Joogiõpetus
44 allalaadimist
Belgia referaat
19
docx

Belgia referaat

roose (need vihjavad romantilisele kavatsusele). Samuti tuleks vaadata, et bukett koosneks paaritust arvust lilledest, välja arvatud 13, mida tuleks alati vältida. Teisteks sobivateks kingitusteks on paremat sorti sokolaad, magus dessertvein või kvaliteetne söögijärgne liköör. Kui peatute perekonna juures, oleks kohane tänukingitus mõni kvaliteetne toode, mis iseloomustab teie kodumaad ja mida on Belgias ehk raske hankida. Lauavein ei ole kodu külastades sobiv kingitus. 3.20 Rõivastumine Rõivastumisstiilid on nii meestel kui ka naistel formaalsusi jälgivad, olenemata sündmusest - ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. Formaalne tähendab antud juhul vähemalt kontoris tumedat ülikonda ja lipsu meestele ning ranget kostüümi või seelikut ja pluusi naistele. Parimad on nööritavad kingad (vältige lahtisi kingi, sest neid peetakse liiga sundimatuks). Vaba rõivastus ei ole meestele

Filosoofia → Ärieetika
61 allalaadimist
VEINITURISM
20
doc

VEINITURISM

Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides. Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal. Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini. Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja sordiõunu. Veinidel olid kõlavad nimed Moussec, Kirikuvein, Black Currant, Põltsamaa lauavein, Madeira, portveinidel veel oma numbrid. 1934. aastast villiti vahuveini. Neid kõiki on võimalik näha Põltsamaa veinikeldris. 1941. aasta suvel maitsesid neid jooke saksa sõdurid, kuid suur osa veinist lasti voolata lossi tiiki ja Põltsamaa jõkke, kui lahkuvad punased tahtsid maha jätta tühja toa ja laastatud maa. Uuesti algas veinitootmine 1945. aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse vähemaks ja pealinna ülemused andsid käsu veine piiritusega kõvendada. Veinitegemine

Turism → Turismi -ja hotelli...
61 allalaadimist
ITAALIA VEINID
44
docx

ITAALIA VEINID

Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad. Sitsiilia saare toodangu eripära on veel see, et peaaegu kogu vein on valmistatud ainult sellel saarel kasvatatavatest viinamarjasortidest. Kõige sagedamini on veinil märgistud Sicilia IGT ning etiketile märgitakse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjasordi nimi. 8 3. KVALITEEDINÕUDED 3.1. Vino da Tavola (VDT) Vino da Tavola on lihtne Itaalia lauavein. Siin kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Näiteks kasutatakse erinevate aastakäikude või kasvupiirkondade viinamarju. Seetõttu ei märgita ka pudelil veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Lauaveini status ei tähendada aga automaatselt halba kvaliteeti, sest lauaveini kvaliteet sõltub eelkõige ikkagi veini valmistanud veinimeistrist

Toit → Joogiõpetus
14 allalaadimist
Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun