Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib
. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43
Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid
Järelvalve ülevaatuste resultaadina saab laev vastava dokumendi. Järelvalve järjepidevuse tagamine on laevaomaniku esmane ülesanne. Osa järelvalvega seotud ülevaatuste korral (näiteks 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. lastiseadme ülevaatus) nõutakse laevapere poolt ette võetud omapoolsete kontrollide ja profülaktiliste ülevaatuste käigus koostatud vastavate dokumentide esitamist. Klassiuuendusjärelvalve - laevakere ja mehhanismid peavad KÜ hinnangut - "klassi". Selle klassi kaotus võib viia tõsistele raskustele laeva kasutamisel. Spetsiaalne üle- vaatus kere eraldi ja mehhanismid eraldi toimub iga 4 aasta tagant. Seda võib kuni 12
Täiendatud 23.11.2004. Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju- tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) (vt. Joon. 3.8.). Keskne - parim koht eluruumi- deks. Vahepealne - seda asetust kasu- tatakse enamikul kaasaegsetel univer- saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8.
tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Laevakeres olevaid vahetekke loetakse ülevalt allapoole. Tekiehitistes ja tekihoonetes paiknevaid tekke loetakse peatekist ülespoole (Joon. 3.27). Joon. 3.27. Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) ( Joon. 3.28.). 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Keskne - parim koht eluruumi-deks.
kraadise silmapiirkaare ulatuses ning on paigutatud nii, et näidata valgust laeva vöörist mõlemale poole 22,5 kraadi ulatuses traavrsist tahapoole.Topituli peab paistma 6 miili kaugusele Pilet 17 1. Luugiseade Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Kahel viimasel sajandil suleti pikka aega trümmi luugiavad kõikjal ühtemoodi. Luugiavad tehti väikesed, et neid oleks kerge sulgeda, kuid see raskendas laadimist-lossimist, eriti kui trümmi tuli
kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut. Mõnel laeval võib olla ka abiankruid mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. Ankrukett koosneb lõhidest, mis ´??????moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest.
Segavate momentide kõrvaldamine 5. On tähtis, et esimese, teise ja kolmanda kreeninurga mõõtmise vahelisel lühikesel ajavahemikul ei oleks teisi kreenivate momentide muutusi peale katsemomendi ja poolikult täidetud tankide vabapindade momentide muutuste. Sel põhjusel peab täitma järgmise kontrollnimekirja nõudeid ja rakendama vastavaid meetmeid: · Katkesta kõik laadimis-lossimise ja lasti ümberpaigutuse operatsioonid laevas. · Peata kogu lastiseadme (poomid, kraanad, luugid, rambid) ja muude seadmete liikumine ning tankioperatsioonid tekil ja masinas. · Lülita kreenivastane automaatsüsteem välja , kui selline olemas on. · Peata igasugune kinnitusotste pingutamine (automaatkinnitusvintsid lahti). · Piira inimeste liikumisvabadust pardal (ainult alla 100 meetri pikkustel laevadel). · Kontrolli tuuletingimusi: üle 6 Bft tuule korral on mitu minutit kestvate iilide tekke risk, mis võib kreenikatse ära rikkuda.
· Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooni-ühingute range järelvalve all. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehha-nismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Laadimis-, lossimisseadmed peavad võimaldama ohutult, kiiresti, kahjustamata laadungit, pakendit ja laevakonstruktsiooni laeva lastida. Laeva lastimisseadmeteks on
Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks. • Juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Tuled 2 punast ringtuld. Päevamärk kaks musta kera. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest. • Lastiseade. Kraanad,poomid ja nende taglas, hooldamine, markeerimine ja kontrollimine. Lastiseadme töökorda seadmine. Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski ehitatakse laev lastimisseadmetega, on need kraanad. Kraanasid on tunduvalt lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad,
üldist "läbivajumist" ja trimmi muutust madalvees kiirusest tulenevalt, vee magenemisest, tõusu-mõõna nähtustest ja muudel põhjustel esinevast veetaseme kõikumistest, lainetusest avatud teekonnaosadel, kreenist pööretel, tuulest ja lainetusel õõtsumisest. Kogu kitsustes ja madalvees liikumise ajal tuleb tagada muutumatu püstuvus, mitte lubada ballastioperatsioone ja vedelate lastide ümberpaigutamist. Tekilast ja lastiseadme elemendid peavad jääma kinnitatud seisundisse kuni sildumiseni. Masinavaht peab olema hoiatatud, masin viidud manööverkäigule, dubleeriv elektrigeneraator ja roolimasin käivitatud ja ühildatud, kellad sillal ja masinas kontrollitud ja ühildatud. Hea merepraktika nõuab vanemmehhaaniku viibimist masinas või sillal automaatse juhtpuldi juures. Enne kitsusse sisenemist on vaja: ühildada kursinäitajate näidud ja teha märge kursikirjutaja lindile,
annaabi.ee 
