Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil
religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu" avaldati ,,Lastelehes" 1902, edasi ilmus sealsamas E. Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima", millest on hiljem ilmunud mitu kordustrükki. E. Enno puhul on ikka rõhutatud kiindumust ja hellust laste suhtes, võimet olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu.
· Huvi lasteluule vastu ärkas õige varakult 1887. aastal ilmunud A. Grenzsteini "Eesti lugemise raamatu" I osas on avaldatud mõned K. E. Söödi luuletused, mille seast "Laula, lapsuke" võiks kuuluda ka lastelaulude hulka. · Uue sajandi algusest peale avaldab lasteluuletusi ka " Lastelehes" · 30-ndatel ka "Taluperenaise" lisas "Laste Maailm" · Esimene, kes nii sügavalt huvitus folkloorsetest lastelauludest. Avastas folkloorse lastelaulu. · Rahvalaulule tuginedes algatas K. E. Sööt 20.saj esimestel kümnenditel eesti lasteluule klassikalise traditsiooni, mis on elujõuline tänapäevani. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga. o Kui varasem lasteluule (ja lastekirjandus üldse) oli olnud valdavalt ratsionaalne ja õpetlik, selle kõrval ka lõbustav, siis K. E. Sööt lähtub tunnetest, eelkõige
vaheldus mitmeidki kordi ning terve selle aja oli seda väga huvitav kuulata. Teos lõppes justkui ehmatusega, sest see oli väga järsk ning ootamatu. Ilmselt meeldis teos kogu rahvale väga, sest lõpus kõik tõusid püsti ning plaksutasid kõigest jõust. Järgnevalt tulid lavale rahvariides tütarlapsed, keda dirigeeris Sirje Grauberg ja klaveril saatis Katrin Aesma. Kõik esituses kõlanud lastelaulud on Arvo Pärt pühendanud oma emale. Lastelauludest kuulusid esitusse ,,Mina olen juba suur", ,,Konnad", ,,Lepatriinu laul", ,,Nukul pole nime" ning ,,Koolitee". Laulud olid kõik rütmikad ja lõbusad ning neid kuuldes oli äratundmisrõõm suur. Viimasena tuli lavale spetsiaalselt Arvo Pärdi sünnipäeva pidustuste puhul kokku pandud koor, mis koosnes sajast Järvamaa lastekoori liikmest. Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi
varga Pastalai peale, kes sai surma ja maeti maha. Lähenes talv ja karupoegadel oli talveune aeg. Nad otsisid kohta, kus saaks rahulikult uinuda, lõpuks leidsid nad vana kartulite koopa ja jäid sinna. ,,Summi-Sulpsu sekeldused" KARL-EDUARD SÖÖT (1862 1950) · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina. · 1923 ,,Lapsepõlve Kungla" · 1949 ,,Lastelaule" · Oli esimene, kes huvitus sügavalt folkloorsetest lastelauludest ning suutis need omapoolses interpretatsioonis lastele, aga ka kogu rahvale tagasi anda. · Tema vahendusel on paljud rahvalaulud läinud uude ringlusesse ning olnud juba mitme põlvkonna headeks lapsepõlvekaaslasteks. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga. · Lähtub tunnetest, armastusest lapse vastu, olles lähedane rahvaluulele. · Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi
Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine
Esmaspäev- ,,Sööme terveks!'' Arutletakse lastega kõigepealt nädala teemal- muusika ja laulmise vajalikkusest ning ka tervislikkusest. Seejärel arutletakse, millised toidud on tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on seostatud tervisliku toitumise teemaga. Teisipäev- ,,Liigume terveks!'' Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid tegevusi. Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!'' Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused. Neljapäev- ,,Õues on mõnus!'' Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad erinevad mängud ja tegevused, mis on lõimitud lastelauludega.
muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused. Kreeka folkloori zanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale,
looming) ning antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7- 5 saj algus eKr). Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut,kreeka folkloori- müüdid,muinasjutud,loitsud,laulud,vanasõnad ja mõistatused.Folkloori zanridest on meile tuntud erinevad laululiigid. Laule esitati viljalõikusel,viinamarjade pressimisel,ketramisel jne. Töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On teateid ka sõdurite marsilauludest,lembe -ja lastelauludest,pulmalauludest ja treebidest ehk nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos
,,Tahkuna", ,,Aegna"), rütmilises proosas kirjutatud laevapoisilugu ,,Üle Atlandi", libreto helilooja A. Lemba ooperile ,,Armastus ja surm" ning üksikuid luuletusi ajakirjas ,,Looming" ja mujal perioodikas. Aga tema loomingu põhiline ja tuntum osa kuulub lastele. Käesolev raamat on valik J. Oro mitmekesisest lasteluulest, mis seniajani on olnud laiali pillatud omaaegsete lasteajakirjade veergudele, väikelaste pildiraamatutesse ja koolilugemikesse. Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis luuletustes antakse paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J
See võimaldab õpetliku vestluse teemal, mis veega JUTUSTAMINE · Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame, mis me saame? Saame saiapullikese." · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita. · Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest. TORE SÕBER · Mängige tuntud laulumängu: "Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." · Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne. · Võid sõna "sõber" asendada lapse nimega. MÄNGUASJADE SORTEERIMINE · Istu koos lapsega põrandale ja aseta mänguasjad ümberringi.
Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel (eelkõige valusõnadel) ongi maagiline otstarve. Lastele lauldavad laulud on · äiutused, hällilaulud; · hüpitus- ja mängituslaulud, mida esitati vastavate liigutuste saatel (imiteeriti hobusega sõitu, lindude lendu, koera lontimist hommikul
Selline tegevus arendab mõtlemisoskust. JUTUSTAMINE · Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame, mis me saame? Saame saiapullikese." · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita. · Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest. UURINGUTE ANDMETEL omandatakse grammatika kergemini siis, kui lapsega räägitakse lihtlausetega. Siiski õpivad lapsed, kelle vanemad kasutavad palju liitlauseid, kus esineb näiteks sõna "sest", kasutama keerulisemaid keelekonstruktsioone. 57 Seda mängu saab mängida nii salmide kui juttudega. TORE SÕBER · Mängige tuntud laulumängu: "Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii!
annaabi.ee 
