VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus kuskil on ta siiski vea teinud lõpuks kurikael tabatakse KUULSAID DETEKTIIVE lastekirjandusest: KalleBlomkvist Tom Sawyer Emil KUULSAID DETEKTIIVE täiskasvanute kirjandusest: Sherlock Holmes Hercule Poirot Miss Marple Arsene Lupin KRIMINAALLUGUDE MEISTRID: AstridLindgren Arthur Conan Doyle Agatha Christie Mark Twain A. C. Doyle KOKKUVÕTE e. miks pead vahel " kriminulle " lugema: Tegelaste karakterid on värvikad . Sündmused on äärmiselt põnevad. Adrenaliini juurdevool verre on tagatud. Arenevad detektiivi omadused .
oma toas. Ka tema n veidike käsutav, kuna ta on harjunud enda tahtmist saama. Väga kurvameelne, mõtles ainult enda nõrkustele ja hirmudele. Loo lõpus hakkas ta rohkem positiivseimaid mõtteid mõtlema ning sai seeläbi järjest tgevamaks. Lõpuks sai ta ratastooolist lahti ja seeläbi hakkas ka tema isa teda rohkem armastama, kuna nägi, et ta poeg on terve. 5. Nimetada olulised teosed (koos autoritega) saksa ja inglise lastekirjandusest - Karupoeg Puhh- A.Milne ;F.Burnett - salaaed; P. Travers - Mary Poppins; R. Dahl - Matilda. 6. Teada, mis on iseloomulik Mary Poppinslile. Range, kuid õiglane. Hoolitsetud, ennast imetlev, saabub idatuulega ja lahkub, kui tuul pöördub. Igas töös on midagi head. Õppimine läbi tegemise. 7. O. Preussleri ,,Krabat"(teose sisu, tegelased, sõnum) Krabat oli orb ja seikles ringi. Ühel päeval sattus ta veskisse, kus olid kummalised kombed ja
Rõhutatakse lasteraamatute kunstnikute (vanade tegijate kui ka uute nimede) tähtsat rolli, sest kirevad ja huvitavad illustratsioonid köidavad lugejate tähelepanu sama efektiivselt kui kirjaniku tekst. Autor aga hoiatab, et mõnikord kaasneb probleem ilusa välisilmega raamatuga: raamatu sisu jätab soovida, kuigi kujundus on oivaline. Jaanus Vaiksoo arvates on kindlasti vaja meedias pöörata lastekirjandusele rohkem tähelepanu. Kuid esiteks pole meil kunagi liiga palju asjatundlikke lastekirjandusest kirjutajaid (nagu Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Ilona Martson, Jaanika Palm) ja teiseks ei tunta ka suure kirjanduse kõrval lastekirjanduse vastu endiselt erilist huvi. Lastekirjandust ei tohi unustada, sest tulevased suure kirjanduse lugejad kasvavad selleni huvitava lastekirjanduse kaudu. Noorkirjanduses on aga selline olukord, et see on muutunud viimastel aastatel järjest enam siseringi teemaks, s.t nii lugejad, kirjutajad kui ka kriitikud on enamasti eakaaslased ja vanematel
6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) äiutus- ehk hällilaulud; mängituslaulud; laulud, mis aitavad unustada valu mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid; hoiatava funktsiooniga laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva
pastlad," ,,Tüli imeseemnete pärast" ja ,,Imeõunad." Süzee on rahvusvahelise levikuga (Eesti imemuinasjutud 1:2 : 2014 : 658-659). Eisenilt on ka teine õunateemaline lugu ,,Kõige parem kingitus," mis ilmus eesti muinasjutukogumikus ,,Eesti ennemuistsed jutud," millest on ilmunud trükke: 1911, 1920, 1995. Jutustuses annab üks kolmest kosilasest surevale neiule imeõuna maitsta ja neiu saabki terveks. Loos on ka imeseemnete motiiv. Kaasaegsest lastekirjandusest õunalood: Lüürika: Esopi, Erika. Edev jänku. Tallinn: TEA Kirjastus 2007 ,,Laps ja õunapuu." Kaplinski, Jaan. Õhtu on õunapuu. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Õhtu on õunapuu." Lembre, Ira. Pikk isa. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Minu väike õunapuu." Proosa: Jõgisalu, Harri. Linnavarblane maal. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Ema õunapuu." vormista teised kah bibliograafiana Niit, Ellen. Triinu ja Taavi lood. Tallinn: TEA Kirjastus. ,,Kui õunapuud õitsevad." Padu, Ebe
kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus, mõõdupuu, mille järgi inimese käitumist hinnata. Psühholoogia aabitsatõde on, et lapse väärtushinnangute areng sõltub oluliselt sellest, missuguse käitumis- ja mõttelaadiga täiskasvanud teda ümbritsevad, sest algklassilapsele on omane vajadus 4 end kellegagi identifitseerida. See seisukoht on tuttav ka lastekirjandusest ning emakeelelugemikest, kus õigeid käitumismalle ja suhtumisi on sageli püütud sisendada otseste õpetussõnade või tegelastele antavate hinnangutega. Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5
- humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud - dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud - nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne ,,Laste kirjadest" (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada (toetub saksa eeskujudele). 1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus ta propageerib järgmisi mõtteid:
sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante. Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate arvates on lastekirjandusest alguse saanud ja siit levinud ka täiskasvanute kirjandusse. Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J
kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega & vastavad igavikulistele küsim. Inimese/maailma kohta. Lapsed mõistavad fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. MJ on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks/säilitamiseks hilisemas eas. Inim. mõistab alateadlikult MJ valitsevaid probleeme, situatsioone & saab eeskuju, raskusi lahendada. 30. Kaasaegsest vene lastekirjandusest. 20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel aastatel sündisid ilmale Kornei
Bettelheim). Väidetaval mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. Muinasjuttu on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning säilitamiseks hilisemas eas.Inimene mõistab alateadlikult muinasjuttudes valitsevaid probleeme, situatsioone ning saab sealt eeskuju, kuidas raskusi lahendada. 16 30. Kaasaegsest vene lastekirjandusest. Venemaa esimesed lasteraamatud ilmusid XVI saj. lõpus ja XVII saj. algul. nedeks olid mitmesugused aabitsad. Ivan Fjodorov (1510- 1583) trükkis 1574 Lvovis Venemaa esimese aabitsa, mille 78 lk. olid kaunistatud rohkete kunstiliselt kõrgetasemeliste päisvinjettidega. XVII saj. olid Venemaa trükitoodangus samuti kõige tähtsamal kohal aabitsad, kus nii mõneski propageeriti juba uusi õpi- ja kasvatustöö meetodeid. Väga populaarne oli Vassili Burtsovi aabits , mille 1637 ilmunud
Sealjuures „Viikingite jälgedes”. Samal ajal võtab osa kirjandusvõistlusest lastekirjanduse vallas. Õnnestub 1935. aastal võita auhind jutustusega „Lendav maailm”. Avaldas pseudonüümi Ivo Kari all. Järgmisel aastal võidab samal konkursil kaks esimest preemiad – I koha saab „Semud” (koerakutsikatest) II preemia saab „Sinine liblikas” (kunstmuinasjutt). Preemiatega kaasnes auhinnaraha, tänu neile oli võimalik alustada õpinguid Tartu ülikoolis. Lastekirjandusest ka veel „Sellid” (kassipoegadest). 1936. aasta sügisel ülikooliõpingud. Kuna valdkonnad, mis teda huvitasid olid täis, üksikuid vabu kohti oli matemaatika ja loodusteaduskonnas. Matemaatika meeldis, end lõpuks sai temast geograafiatudeng. Õppis keskendunult, väga headele tulemustele. I kaks semestrit ta õppis tasulisel kohal, seejärel vabastati õppemaksust heade tulemuste eest. Ülikooliajal elas rahulikku, eraklikku elu, kuniks ühines üliõpilasseltsiga „Veljesto”
annaabi.ee 
