pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui eelnevalt lapse mitte saamine. Meil ei ole tarvis, et (2)kloonitakse veiseid, kitsi, hiiri või kasse, kes kõik nagunii noorelt surevad. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist kannatab omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. (3)"Tahan oma poega tagasi," kirjutas internetis üks isa, ja küsis, kas saaks lasta kloonida oma surma saanud 8-aastast poega. Loomulikult on kahju lapsevanemast, kuid kunagi peame me kõik siit ilmast lahkuma, kas siis loomulikku või mitte loomulikku surma. Ei saa taaselustada surnud last. Saab luua ainult DNA täpse koopia, kuid keskkonda ja kogemusi, mis muudavad inimese ainulaadseks isiksuseks, pole võimalik kopeerida. Seega peame laskma surnud inimestel nii öelda minna ja looma uusi, kuid mitte kloonitud meetodil, sest kloonimine on veel väga vähe arenenud. Kokkuvõtteks, kas on ikka vaja inimest traumeerida ja kloonimist võtta
Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu Lapsevanemast tingitud koostööd raskendavad tegurid motivatsioonpuudus eitamine, ei võta vastutust liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta
on ise hästi kurssis kõigi käitumisreeglite ja -normidega ning järgib neid ka ise, siis on üsna selge, et ta jagab oma teadmisi ka järeltulijatele. Seesuguste normide järgimine aitab lapsel ühiskonnas toime tulla ja aitab ka sugupõlvedevahelist piiri säilitada( st. noor inimene ei lähe endast tunduvalt eakamaga rääkima nagu omavanusega, kasutades slängi ja seltsimehelikku kõnepruuki). Funktsioon on oluline ka seetõttu, et laps peab lapsevanemast lugu kui vanemast ja targemast ning võtab temast eeskuju. Eesmärgiks on ka see, et perekonna noorimad pöörduvad ema/isa poole oma proleemide, abipalvetega ja saavad ka abi või nõuandeid. Ka hoolitsusfunktsiooni saab üksikvanemaga peres väga edukalt täita kui vanem armastab oma last/lapsi ja on neile igas olukorras toeks, muidugi pevad ka lapsed ema või isa usladama ja teadma, talle saab loota. Hoolitsusfunktsiooni täitmisel areneb ka pere ühtsus- ja identiteeditunne
meeldejääv lapsepõlv ning teismeliseeas tugi ning mõistev ja kaasaaitav pool . Väiksena olnud kasvatusest tulenevad harjumused ning tõekspidamised , sellepärast on väga tähtis , kuidas kasvatada ning kui palju midagi lubada ja keelata . Kasvatusmeetmeid on erinevaid , kui mõelda millist mina kasutaksin siis kindlasti mitte kehalist . Kehalise kasvatusmeetmete kasutamine minu arvates ei aita , see suurendab vaid lapse viha ning tõukab ta lapsevanemast eemale , samas ei saa ta aru mida ta valesti tegi . Keelud on samuti mingil määral läbikukkuvad , sest keeldudest saab kergesti üle astuda . Samas ei ole see eriti inimlik kui ei lubata minna näiteks trenni või välja , kuid arvuti ning telekakeeldu ma pooldan ning ka seda kui varem koju peab tulema kui muidu . Ka kohustused aitavad , eriti kui anda selline kohustus , mis ei meeldi (näiteks nõude pesemine , prügikasti välja viimine , kitkumine jne.) . See aitab
Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. .........................................................................................................................8 4. NARTSISSISTLIKU ISIKSUSEHÄIRE RAVI..............................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.......................................
Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu. Suurepärane raamat kõigile, kellel on kokkupuudet andekate lastega. Kõik vajalik info on selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist. Raamatus on suurepärase kopeeritavad töölehed. Raamatus on järgmise artiklid:
§ 14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded (1) 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab · Õpetajale kingituste tegemine. eesti keelt. · Lapsevanemast õpetaja mõjutab kolleege. (2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku. · Lapsevanema annetus koolile oma pesamuna (3) Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui vastuvõtmise kindlustamiseks.
võõrad. 1.2 Perekonna valik ja ülevaade Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest: 1) Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga. 2) Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres. 3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsevanemast , peres kasvavast kahest lapsest tuumikperekond Esimeseks visiidiks osutus koduvisiit. Probleem oli pere vanemal lapsel kelleks osutus 4- aastane poisslaps, kelle valisin ka antud eksamitöö patsiendiks. Hetkel on laps 115cm pikk ja 20kg raske. Perearstile pöördus pere seoses suhu ilmunud villide tõttu. Sellega kaasnes ka kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini. Vanemate sõnul pole elustiilis muutusi esinenud. Laps olevat paaril viimasel päeval olnud virilam ning keeldub söömast
Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine.
aastad. Seda järku mõjutas Nõukogude võim, sest ajakirjandustekstidelt on hästi näha, kuidas valitsevale korrale viidatakse ning mõnel juhul seda ka kiidetakse. Veel kasutatakse sõnast moodustatud liitsõnu, mis viitavad emastele loomadele (nt emaslammas), näidates, et korpusmaterjali seas on sõna ema ka muus tähenduses kui ainult esmases, lapsevanema omas. Mida aeg edasi, seda laiemaks teemade ulatus muutus. Kui 1890. aastatel räägiti emast positiivselt kui lapsevanemast, siis 1990. aastatel lisandus ajakirjanduses homoseksuaalne teema, kus mainiti liitsõna ema-gay ning kaheldi, kas on hea, kui lapsel on kaks ema või isa. Vanas kirjakeelekorpuses oli palju kristlikku konteksti, mis tänaseks on kadunud. Tegelikult oli see kadunud juba 19. sajandi lõpust alates. 22 KIRJANDUS EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?
Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid
Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid
teha enda jaoks. On vaja palju avastada nii enda kui ka teiste laste kohta. Õnneks on inimesi, kes inimesi aitavad, enam ei saa jätkuda selline suhtumine ,,ühte patta panemine" ning ravi määramine lähtuvalt sellest- kõikidele ühtemoodi. Kindlasti tuleb arvestada ja mõelda selle peale, et igaüks on erinev ja vajab eelkõige mõistmist ning just vastavalt tema juhtumile ravi. Ja see kõik tegelikult sõltub eelkõige lapsevanemast ja see järel arstist. Lapsel enesel pole ju sõnaõigust ravi määramisel. Lapsevanem võib valida üldtunnustatud teraapia, kui parima võimaluse halvimate seast. Või lähevad nad teist teed ja otsivad oma lapsele ja perekonnale toimiva meetodi alternatiivsete valikute hulgast. Olen täheldanud, et linnapildis hakkab silma juba päris palju loodusravimite poode. Ka muid loodusega seotuid teenuseid on rohkem kättesaadavamad ( energiakapsel, masaazid loodusravimitega jne)
Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe
Hindamine ja arendamine peav olema põhjalikum. Tegemist on täpsema ja konkretiseerituma hindamisega. 3. tasand on selline, kes vajad toetust ja abi väljaspoolt lasteaeda. Võtted ja arendamine on veel spetsiifilisem. Need on lapsed, kes on käinud ka nõustamiskomisjonis. Individuaalsuskaardid töötatigi välja nende tasemete põhjal. Lapsevanema otsus on, kas vanem annab infot oma lapse kohta edasi lasteaiale w mitte. Seega 3- tasandi täitmine sõltuv suuresti lapsevanemast. Koolis on ÕPILASE individuaalsuse kaart. Samuti on 3 tasandit. Essa tasand: üldandmed õpilase kohta, Kõigi laste kohta täidetakse see kaart, ja ülevaade kõigist olulistest valdkondadest, mida õps, mida vanem, mida laps endast arvab. Teisel tasemel saab küsida psühholoogide abi + teiste spetsialistide arvamus jne (nt sotsiaalpedagoog). KUI dokument on koostatud, see kaaert, siis kõik asjaosalised panevad oma allkirja sinna, kuupäeva ka. KOOLIvalmiduskaart:
annaabi.ee 
