1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused suguakti ajal; valud alakõhus ning prineumi piirkonnas, põie- ja sooletalitluse häired; aneemia
emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude. Keskmine lihaskest-kõige paksem. Koosneb omavahel silelihasrakkude põimikutest.Leidub rohkelt veresooni. aeglase kontraktsiooniga ja talitlus ei allu tahtele. Välimine serooskest on kehaõõnte ja neis asuvate elundite pinda kattev õhuke , sile kelme ,mis koosneb sidekoest ja ühekihilisest lameepiteelist , kus rakuvaheainet vähe. Tupe osas muutub ühekihiline silinderepiteel mitmekihiliseks lameepiteeliks. On sarvestumata ja täidab kaitse ja barjäärifunktsiooni. Emakas Emakalaiside emakakael munasarjad munajuha tupp Emakaõõnt vooderdab silinderepiteel kude- sekreteerib lima.
Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast) Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja (1p) kopsud (hingamislihased, pleura) Vasak peabronh (2p) a) on pikem kui parem peabronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb vasakusse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) otsmikuurge b) kuulmetõri c) tüümus d) kopsutüvi e) rinnajuha f) kõhukelme
Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga
või hootine mädaeritus kõrvast, adhesiivse otiidi lima on tavaliselt halvalõhnaline. Esineb ka kuulmise langus haiges kõrvas; lisaks pearinglus, tinnitus, võimalik on kõrvavalu (mis võib teine kord puududa) ja näonärvi halvatus/nõrkus. Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa. Kolesteatoomi klassifikatsioon. Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne (kaasasündinud) kolesteatoom – teeke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. Enamasti diagn lapseeas, võib kaasneda limakõrv. -omandatud kolesteatoom – areneb kuulmekile püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil
keskkõrvapõletikud, trauma ja allergia (alandab vastupanuvõimet). Põletiku tagajärjel võib kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14. Kolesteatoomi klassifikatsioon Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid.
Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt veresooni. Õhuke serooskest koosneb sidekoelisel päriskihil paiknevast ühekihilisest lameepiteelist (mesoteel). Osa ühekihilise lameepiteeli rakke on kaetud ripsmetega ja osa on ripsmeteta sekretoorse iseloomuga rakud.
keskkõrvapõletikud, trauma ja allergia (alandab vastupanuvõimet). Põletiku tagajärjel võib kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14. Kolesteatoomi e. pärlkasvaja klassifikatsioon Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid.
teiste organite talituse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Naha paksus tingib tema funksiooni kaitseorganina.Paksus oleneb loomatõust,soost,vanusest, toitumusest ja kliimast.Ehituselt koosneb nahk marrasnahast,pärisnahast ja alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub.
Need 7 kuus veeni on kõige paremini nähtavad südame tagumisel poolel. Väljast ümbritseb südant kahelestmeline kelme südamepaun ehk pericardium. Suurema osa südame seinast moodustab südamelihas ehk myocardium. Seestpoolt vooderdab südamelihaskesta südame sisekest ehk endocardium, mis on moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südames on neli klappi. Kaks on koja-vatsakese ehk atrioventrikulaarklapid, teised kaks klappi vatsakese-veresoone klapid (aordi- ja pulmonaalklapp), paiknevad vatsakeste ja suurte veresoonte, aordi ja kopsutüve vahel. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ka regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames
musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks,
teiste organite talituse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Naha paksus tingib tema funksiooni kaitseorganina.Paksus oleneb loomatõust,soost,vanusest, toitumusest ja kliimast.Ehituselt koosneb nahk marrasnahast,pärisnahast ja alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub.
seines on u.12mm. paremas vatsakeses 5 mm, kuna seal on südamekoormus suurem, kuigi mõlemast kojast pumbatakse ühesugune kogus verd. Vasakul vatsakesel on vaja pumbata verd u. 7*suurema rõhu vastu, mis on kopsudes. Kodade ja vatsakeste lihaskiht on eraldatud sidekoega, neid ühendab vaid erutusjuhtesüsteem. Kojad ei tööta suure rõhu vastu, seepärast on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südameklapid: kopsutüveklapp (Valva trunci pulmonalis); vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp (valva atrioventrikularis sinistra/valva mirtalis); Parema pärgarteri lähtekohal aordiklapp (valva aortae); parem atrioventrikulaarklapp e. kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) ongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e.
Vastutab vee, vitamiinide ja mineraalide imendumise ning jääkainete kõrvaldamise eest. Seedeelundkond on olemuslikult toru, mis kanaliseerib toidu suust pärakuni, tagades kasuliku osa imendumise ning ebavajaliku väljaheitmise. Seedekulgla Söögitoru alumisest osast kuni pärakukanalini on seedekulgla sein 4kihiline. Kestad: limaskest, limaskestaalune kude, lihaskest ja serooskest. Kõhukelme Keha suurim seroosmembraan ühekihilisest lameepiteelist ja sültjast sidekoest. Suuõõs Ümbritsetud põskedest, ees piiratud kõvast luulisest ja taga pehmest lihaselisest suulaest. Vooderdatud limaskestaga. Süljenäärmed nõristavad sülge, mis niisutab ja puhastab limaskesta, vedeldab, lahustab ja töötleb keemiliselt toitu. Süljeeritus hoiab suuõõne, keele, huulte ja söögitoru limaskesta niiskena süües ja söögiaegade vahepeal. Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel
Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse. Pankreasejuha paikneb elundi sisemuses elundi sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku.
Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded: kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest; hoida soojustasakaalu, säilitada kehatemperatuuri; erituselund; meeleelund. Nahal kui inimkeha suurimal meeleelundil on valu-, sooja-, külma- ja puudutusretseptorid. Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma) Alusnahk (subcutis) Marrasknahk koosneb mitmekihilisest lameepiteelist, millel on suurema või väiksema tugevusega sarvnahakiht. Epidermises puuduvad veresooned, närvikiud tungivad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Marrasknaha funktsioon: kaitse kuivamise, alajahtumise, vee aurumise eest. Marrasknaha all asub pärisnahk. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised)
annaabi.ee 
