sest inimese nimetamise määrab tegelikkuse objekt. Fraseologism kui nimisõnafraas, kus peasõna laiend väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust. Siia kuuluvad adjektiivatribuudiga fraasid (valge vares, igavene juut), genitiivatribuudiga fraasid (kurva kuju rüütel, saksa Mihkel), fraasid, kus atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel) ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks). Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna, laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine
õpetatakse, millist naist ikka kosima peaks, kuidas kasvatada lapsi, kuivõrd raske on talupoja elu jne. Nt laulutüübist ,,Võta naine töölt": Naist võta argipäeval: siga pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks. Üksikuist jutuliikidest on vanasõnadel ja kõnekäändudel olnud kõige elavam ainevahetus kindlasti naljanditega. Üpris palju paralleele on ka loomajuttudega, samuti juttudega rumalast kuradist, üsna vähe aga imemuinasjuttudega. Näiteks motiiv hunt lambanahas esineb vanasõnas Pealtnäha vaga lammas, seest kiskja hunt. Tuge on saanud see motiiv Piiblist, kuid paralleel on ka loomajutuga, kus lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7 6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri 7 A. Krikmann 1997 ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" Tartu Ülikooli kirjastus
Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid
(Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust. Esinevad järgmised nimisõnafraasid: 1) adjektiivatribuudiga fraas: valge vares, igavene juut, vedel vend, kadunud poeg; 2) genitiivatribuudiga fraas: kurva kuju rüütel, Buridani eesel, saksa Mihkel; 3) atribuudiks on substantiivi muud käändevormid: sarvedega mees, tiibadeta ingel; 4) adverbiaalatribuudiga fraas: hunt lambanahas, kits kärneriks, linnuke oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas Tegemist on selliste fraseologismidega, kus peasõnaks on kõnealune objekt ning laiendiks hulga- või mõõdunimisõna: nael sülti, kogu kupatus, viies vesi taari peal. 3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv) Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja
varastamist d) Varastamine on kättemaksu väljendus 17. Kuidas nimetakse olukorda, kus patoloogilisel mängul mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust: a) Võõrutusnähud b) Tolerantsuse kasv c) Eufooria d) Sekundaarne sõltuvus 18. Milline metafoor iseloomustab kõige paremini terminit kaassõltuvus: a) Elevant portselanipoes b) Jõehobu elutoas c) Hunt lambanahas d) Kits kärneriks 19. Koostage ise küsimus koos 4 valikvastusega (õige vastuse äramärkimisega) teemal: Prantsuse paradoks. VARIANT B 1. Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a) Kanep b) Aklohol c) Eeter d) Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a) 1991. a. b) 1995. a. c) 1996. a. d) 2000
16.Kuidas nimetakse olukorda, kus patoloogilisel mängul mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust: a) Võõrutusnähud b) Tolerantsuse kasv c) Eufooria d) Sekundaarne sõltuvus ? 17.Milline metafoor iseloomustab kõige paremini terminit kaassõltuvus: a) Elevant portselanipoes b) Jõehobu elutoas c) Hunt lambanahas ? d) Kits kärneriks 19. Teie enda koostatud suurepärane küsimus 4 valikvastusega (õige vastuse äramärkimisega) teemal: pratsuse paradooks Prantsuse paradoks seisneb selles,et antud alkoholijoogi tarvitamine on tervisele kasulik: 1. Õlu 2. Viin 3. Vein 4. Konjak
kõige kujukamaks väljenduseks, endise hädavarese imepärane sirgumine, potentsiaali temas märkas aga Muulo; teine veidrik pime Saamu (pimedaid on ilmselt kõige lihtsam petta); personifitseeritud Antu; deus ex machina: parteiorganisaator Muuli (oskas näha Koordi inimesi tuleviku valguses). · Subretipaar Roosi ja Taaksalu · Negatiivsed tegelased: kulakuks tembeldatud Mihkel Koor, kaval ja kõiketeadja Juhan Känd, hunt lambanahas - Mart Kurvest, ka nn bandiidid, kelleks antud teose kontekstis olid metsavennad (Rober Kurvest jt) 2 3. positiivsete tegelaste peaeesmärk töötada NLi heaks ning seeläbi tugevdada selle majandust ja kaitsevõimet; Heaks näiteks Paul Runge ja Jaagu talu kolmiku kolhoosi ülesehitamise plaan ja nende elueesmärk tuua Koordisse valgus. Eesmärgi saavutamise nimel on valmis hommikust õhtuni
Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise. Kuningas- vasallid- rahvamass
kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija)
kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor.) Vahendajat vajavad sellised kommunikatsioonisituatsioonid, kus kõneleja ja kuulaja räägivad erinevaid keeli. Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija)
- Klebsiella kapsel on galaktoosist. 2. Heteropolüsahhariidsed kapslid kapslite sünteesil osalevad UDP- derivaatidest komponendid ja lipiidne kandja membraanis. Ei sõltu C-allikast söötmes. - Hüaluroonhappest kapsel ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG. Hüaluroonhape on inimesele omane aine, seega on bakter vähe immunogeenne - teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas). Arvatakse, et bakter on saanud hüaluroonhappe sünteesi geenid eukarüootselt peremehelt. - Ksantaan koosneb glükoosist, mannoosist ja glükuroonhappest. - Gellaankumm koosneb glükoosist, ramnoosist ja glükoroonhappest. 3. Valgulised kapslid batsillide kapslid on valgulised. B. Subtilise kapsel koosneb näiteks glutamiinhappest. Siberi katku tekitajal on paks valguline
lipiidne kandja membraanis. Süntees ei sõltu C-allikast söötmes. Näiteks streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG, vahel -1,3 glükosiidside. Nende kaheste blokkide vahel -1,4 glükosiidside. Hüaluroonhape on inimesele omane aine (sidekude, liigesed jne). Seega on bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas). NB! Arvatakse, et bakter on saanud need geenid eukarüootselt peremehelt! Heteropolüsahhariid on ka ksantaan, mida sünteesib taimepatogeen Xanthomonas campestris. Nimetatakse ka ksantaankummiks. Ksantaankumm (E415) koosneb glükoosist, mannoosist ja glükuroonhappest ( 1-4 sidemega seotud). Tekitab väga väikeses koguses viskoosse lahuse. Lahustub veviskoossus püsib hästi ka lahuse temperatuuri tõustes. Toodetakse sadu tuhandeid tonne aastas
baasidena. «Teine tee» tõi de Sotole populaarsuse, ennekõike poliitikaringkondades. Teda kutsuti konsulteerima paljudesse riikidesse, mis kannatavad Peruuga analoogiliste probleemide all. Kuid tal tekkisid ka võimsad vastased. Leftistide kriitika Esiteks, sotsialistlikult orienteeritud intellektuaalid, ennekõike sotsioloogid ja majandusteadlased. Kuid nende kriitika turmtuli osutus nõrgaks. Põhiline argument, et see squatterite apostel on neetud kapitalist, hunt lambanahas. De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. De Soto vastus on lihtne, esiteks ei tegele ta majandusteooriaga, vaid arendab konkreetse ühiskonna majandust. Teiseks, erinevalt oponentidest, ei ole ta Marxi tudeerinud valikuliselt ja meenutab Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt.
kuigi palju ja olemasolevgi on halvaga segi ja vajab enne tarvitamist tuulamist; Elu nõuab kõva tervist ja toorest jõudu. Lugu: Kunagi ühiskonnas tähtis olnud kasukaõmbleja amet muutus aina kasutumaks ja varsti oli see elukutse haruldus, sest lambanahast kasukad polnud enam moes. Lõpuks jäi Karl Eduard tööta ja läks kolhoosi karja, enda õmmeldud valge kasukas seljas. Esialgu hoidsid lambad temast eemale, aga hiljem harjusid nad "lambanahas hundiga" ära. Perekond: Naine Hildegard Kutta Surmapõhjus: loomulik surm 4.49. Hildegard Kutta Sünnikoht: Harala Olemus: temperamentne ("...aga küll ma neile veel näitan, ma hakkan kabeliaiast koju käima!"); pole raha ja varanduse peal väljas; ebamateriaalne; Lugu: Tema ei tea midagi, sest talle pole keegi midagi rääkinud. Tema nägi ainult lõputut tülitsemist ja vandumist. "Nemad" tahavad varandust saada ja arutavad kogu aeg, mis kellelegi jääb
neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas
neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas
Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas