vaid selle poolesst, et loomade lõastamata ning lüpsminge toimub lüpsiplatsil Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust tõimub vajadusel 1 või 2 korda aastas (madala laega laudas sagedamini) Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikus lahenduseks Puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus Sõltuvalt lamamisala põranda kaldes ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse pidamisviisid : kaldpõrandal
Nende agensite mõjul väheneb emiste kehamass, kahjustuvad kaksteistsõrmiksoole ja mao limaskest ning neis tekivad haavandid. Imetavale emisele optimaalsete pidamistingimuste loomiseks peame tundma ja arvestama tema käitumist ja harjumusi. Et põrsad imevad väga tihti (umbes iga tunni järel), siis suurema osa ööpäevast imetavad emised lamavad. Siit järeldub, et õigesti kujundatud lamamisase on väga suure tähtsusega. Emise lamamisala põrand peab olema soe ja kuiv ning latris pidamisel sulu ülejäänud pinnast vähemalt 5 cm kõrgem. Sulu pinna minimaalne suurus sõltub imetamisperioodi pikkusest – 30päevaste põrsaste võõrutamisel vähemalt 4–5 m2, kahekuuselt võõrutamisel 6,0–7,5 m2. Sigade kahefaasilisel üleskasvatamisel (poegimissigalast viiakse põrsad edasi nuumsigalasse, võõrdesigalat
Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas. Kaherealised laudad võivad olla nii ühise söötmis kui ka ühise sõnnikukäiguga. Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. 30. Veiste pidamine sõnnikukihil ehk sügavallapanul Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavalt vajadusele 1 või 2 korda aastas. Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu, milleks üldjuhul on põhk. Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikuks lahenduseks, puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus. Sõltuvalt lamamisala põranda kaldest ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse
juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem.
· Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks · Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda · Loomade sulgemine puhke- söötmislatrisse toimub tagantpoolt kapronköiega (tekib neljast küljest suletud sulg) · Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 2...3% kaldega · Veiste sõnnikukihil pidamine · Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavalt vajadusele 1 või 2 korda aastas (madala laega laudas sagedamini) · Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu (üldjuhul põhku). · Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikuks lahenduseks · Puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus · Sõltuvalt lamamisala põranda kaldest ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt
Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud kui nad panna rühmasulgu, siis nad kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja nad lamavad rohkem. Kui emiseid peetakse üksikult, siis tagatakse et kõik saavad ühtemoodi süüa ja seega on pesakonnad ühtlasemad võrreldes rühmasulus pidamisega. Lamamisala peab olema kuiv, et emised ei libastuks ega kukus (vähem aborte). Rühmasulus pidamisel peaks sulus olema 4-10 emist, rohkemakesi koos ei teki välja alluvussuhteid ja emised on pidevalt stressis ja kaklevad. Normaalne asustustihedus kindlustatakse kui sulus on iga emise kohta vähemalt 1,9 m2 pinda (üksiksulus 1,4 m2). Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2
mehhaniseeritult. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil. Söötmine toimub söötmislaval. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt. Jõusööda andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Kasv ja arenemine Looteline periood algab peale viljastumist, lõpeb sünnitamisega. 1) Idulasperiood 2) Eellooteperiood 3) Looteperiood Lootejärgne periood
.8nä vanuseni, seejärel viiakse noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Vabapidamine parem kasvu ja arengu seisukohast, võimaldab liikumist. 2-6elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Vett joovad automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna saavad suguküpseks. Edasine lõatatult või vabalt. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades, tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööp ringselt karjamaal, kus antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.
2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: 17 Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid, kus vesi ei külmu ka väga madalal temperatuuril.
Piiratud liikumisvõimalusega rest- või osalise restpõrandaga individuaalsulu (erinevad konst- ruktsioonilised lahendused) pindala on keskmiselt 4 - 5 m2. Sõnnik kogutakse kas lauda all paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrde- põrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes
paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses.
Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine. Jahedas ei levi mikroobid intensiivselt, mistõttu esineb tunduvalt vähem ka udarahaigusi. Lehmad karastuvad jahedas ja paraneb sigivus. Lõastamata pidamise üks põhieeliseid on see, et tööviljakus on kõrge, vähem töökulu loomade söötmisele. 53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine.
Piiratud liikumisvõimalusega rest- või osalise restpõrandaga individuaalsulu (erinevad konstruktsioonilised lahendused) pindala on keskmiselt 4 - 5 m2. Sõnnik kogutakse kas lauda all paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on
* söötmis-puhkelatrites pidamine, * puhkelatrites pidamine Sügavallapanuga puhkealal pidamine on nendest kõige odavam ja tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Sel puhul on laudad odavad kergehitused, soojustamata, lauda üks külg on tavaliselt avatud. Laudas on lehmadel eraldi: * söötmisruum * puhkeruum * lüpsiruum 79. Veiste sügavallapanul pidamine · Veistel kõige parem heaolu · Puuduseks- palju põhku vaja · Puhke- ja lamamisala puhastamine 1-2 x aastas · Lehma 100 kg elusmassi kohta 1 m2 lamamispinda, seega igale loomale 5...7 m2 · Kui sõnnikukiht on söödalavaga ühele pinnale tõusnud, tuleb söödalava tõsta On ühealaline ja kahealaline sügavallapanuga laudad Ühealaline: söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval, päevane allapanu vajadus 10-15 kg looma kohta, sellis kasut noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline: loomad liiguvad kahel alal
Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt.
Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa
vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Sügavallapanul vabapidamine soojustatud laudas: 1 2 katuslagi, 3 ventilaator; 4 sügavallapanuga puhkeala; 5 söötmisala (allapanuta). Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt
annaabi.ee 
