sidekude - sidekude annab udarale struktuuri - enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku udaraturse - piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse UDARA TALITUS Jaguneb: - piima tekitamine ehk sekretsioon - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi abil - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks Koostisainete süntees - piima moodustamine on katkematu protsess - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või lüpsi - Laktatsiooni püsimise eelduseks on piimanäärme järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta piimaväljutusrefleksiga -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks Poegimine poegimisvahemik 12 kuud 1 2 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1...2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D- vitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5..
34. Lehmamullikate seemandamise vanus ja kehamass Vanus: 1518 kuud Kehamass: 380400 kg 35. Tiineltlüpsiperiood ja selle tähtsus Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Perioodi algul on lootekasv aeglane ja ta ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid. Headel lehmadel püsib piimatoodang endiselt kõrge, kuid mõnel loomal langeb oluliselt. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang vähenema. Lehm hakkab kehasse varusid koguma järgmiseks laktatsiooniks. Lehm peaks saama mineraalsöötasid, eriti kaltsiumi ja fosforit ning A ja D vitamiini, mis on vajalikud loote normaalseks arenguks. 36. Kinnisperiood Laktatsioonile järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehmi ei lüpsta. Kinnisperioodi pikkuseks on 2 kuud. Kinnisperioodi läbinud lehma piimanäärme jõudlus on suur ja see võimaldab kinnijätmise õige valikuga saada karjalt suuremat piimatoodangut.
25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni(1 aasta). Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni(305 päeva).Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse
Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. 24. Lehmapiima keemiline koostis - tabel 25. Piimanõudlust mõjutavad tegurid - Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni.
energiabilansi perioodiks. Sel perioodil peaks olema ülekaalus jõusöödad, ülejäänud söödatarve kaetakse rohusöötadega. Tiinusperioodi algul peaks söötmine olema endiselt tugev ja vastama toodangule. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang langema tuntavalt. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva st hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D-vitamiini. Kinnisperioodil tuleb lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks.
.3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted) · Mükotoksiinid on siis hallitusseente poolt toodetav mürk. Afrotoksiinid on kalakasvatajate mure, peaaegu kõik välismaal toodetavad söödad, tuleb lisada mükotoksiinide sidujaid. Poegimiseelse ratsiooni iseärasusi · Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks. · Proteiini süntees 2kordseks. · Suureneb toitainete vajadus udara näärmekoe arenguks, ternespiima sekretsiooniks, loote arenguks. · 1...2 nädalat enne poegimist väheneb kuivaine söönus. · Tuleb jälgida katiooni-aniooni bilansi(KAB), muidu võib loom jääda poegimishalvatusse.
Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121…210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A ja Dvitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist
Kuna maksimaalne söömus toodangu tipphetke suhtes viibib, siis kasutab lehm intensiivselt kehavarusid, eriti rasvkoevarusid, et nende abil katta piimatootmiseks vajaminev energia. Ühe kilogrammi kehavarude abil toodab lehm 7 kilogrammi piima. Keskmiselt kaotab lehm laktatsiooni esimesel kuuel nädalal ca 25kg oma kehamassist. Väga suure piimatoodanguga lehmadel võib kehamass väheneda isegi 50-60 kg. Hilisemas laktatsioonijärgus piimatoodang väheneb ja taastub järgmiseks laktatsiooniks vajalik energiavaru. Seega kajastavad laktatsiooni jooksul toimuvad välimiku muutused ainevahetuse intensiivsust ja toitainete kasutust. Vastavalt sellele tuleb reguleerida loomade söötmist. Kuidas hinnatakse toitumust? Toitumuse hindamise meetodi teeb otstarbekaks selle odavus ja lihtsus. Toitumuse hindamisel on kasutatud mitmeid skaalasid, kuid enamlevinud on E.E. Wildmanni jt. poolt väljatöötatud 5- palliline hindamissüsteem
koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE! Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni
Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE! Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni.
1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorjäär on võrreldes täiskasvanud jääraga väiksema viljakusega, sest nendega paaritatud uttedelt saadakse vähem tallesid Kui paaritatakse nooruttesid (enne 18 kuu vanuseid) tuleb teada, et uted kasvavad 3. a. vanuseni . Seepärast nooruttesid vaja sööta väga tugevalt * kehamassi juurdekasv nendel enne ja vanas tiinuses * sest lisaks kasvule vajadakse energiat tiinuseks, laktatsiooniks * kui nooruttesid sööta nõrgalt, siis nad jäävad väikesteks ja nende toodang (viljakus, vill) jääb järgmisel aastal väikeseks. * Noorutt peab kaaluma enne 1. paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Jäära paarituseelne hindamine, ettevalmistamine ja valik
Kehamass suureneb loote, lootevee, platsenta, emaka, rindade, koevedelike, verevoluumeni, rasvkoe ja varude suurenemise tagajärjel. Kui raseduse algul võib kaalu juurdekasv olla individuaalselt väga erinev, siis raseduse teises pooles peetakse optimaalseks kehakaalu suurenemist 300-400g nädalas. Piimanäärmed 39 Raseduse ajal algab ettevalmistus imetamiseks e. laktatsiooniks. Rinnad suurenevad ja on pinge all. Sageli tajutakse pisteid, valulikkust rindades, raseduse lõpul võib rindadest erituda ka väheke piima. Piimanäärmete verevarustus paraneb, näärmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Näärmekoe epiteelirakud suurenevad, raku protoplasmas on rasvatilgakesi. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnanäärmed funktsioonivõimelised. Piimasekretsiooniks on vajalik prolaktiin, mis
mittestandardseteks(lahjadeks). 4. Piimajõudlust mõjutavad tegurid Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva e. aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e. lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nim.-kse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi e. servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni.
annaabi.ee 
