Kui viimasest remondist ei ole möödas rohkem kui kümmekond aastat, katab tõenäoliselt seina lateks-, õli või alküüdvärv. Leidub ka hooneid, kus seinu ja lagesid katab liimvärvikiht. Kuna liimvärv pehmeneb veega kokkupuutes, tuleb see üle värvida lahustipõhise värviga, või võimaluse korral eemaldada see eelnevalt veega niisutades või mehaanilisel meetodil. Tugevasti seotud liimvärv tuleb kruntida värviga Master Base millele on lisatud 20% lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini. Lohkude ja ebatasasuste pahteldamisel tuleb jälgida aukude sügavusi. Pindmiste ebatasasuste pahteldamiseks sobib peenpahtel Maxi või Maxi Pro, suuremad ja sügavamad augud ja praod pahteldada esmalt aluspahtliga Maxi Base ning seejärel peenpahtliga Maxi. Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro
neoontoonidega, metalsed jne. · elastsus · head katteomadused · mittepleekiv · kuivab veekindlaks · ei nõua välismõjude eest kaitsmist ALKÜÜDVÄRVID Võeti kasutusele 1920. aastate lõpul ja on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Sideaineks olev alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Värvi omadused sõltuvad sideaineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult ka ksüleeni. Plussid: · nakkub hästi · hea kattevõime ja voolavus · imendub hästi · palju värvitoone, läikiv pind · tugev ja vastupidav pind · ilmastikukindel · sobib paljudele aluspindadele · kuivab õlivärvist kiiremini Miinused: · sisaldab lakibensiini · ajapikku võib koltuda
· Pahteldage ebatasased kohad. · Lihvige pahteldatud kohad. · Puhastage hoolikalt tolmust. · Kruntige pahteldatud kohad. · Värvige1-2 korda viimistlusvärviga. Lihvige värvikordade vahel. 5.Võrrelda alküüd-ja akrüülvärve. Alküüdvärv Akrüülvärv Eelised Pudused Eelised Puudused · Hea voolavus · Sisaldab lakibensiini · Lihtne värvida · lahtised poorid, · Nakkub hästi (lahustipõhine värv) · Nakkub hästi millesse võib · Imendub hästi · Koltub ajapikku, eriti · Palju värvitoone niisketes ruumides · Palju värvitoone pimedates ruumides. · Värvitoon ja läige kergesti tekkida hallitus(väära
1. Võrdle alküüd- ja akrüülvärve. Alküüdvärv Akrüülvärv Eelised Puudused Eelised Puudused Hea voolavus Sisaldab Lihtne värvida lahtised Nakkub hästi lakibensiini Nakkub hästi poorid,millesse Imendub hästi (lahustipõhine värv) Palju võib niisketes Palju värvitoone Koltub ajapikku, värvitoone ruumides kergesti Tugev ja eriti pimedates Värvitoon ja tekkidab ruumides. läige püsivad kaua hallitus(väära
peale igat kihti. Teine krundikiht võiks olla teostatud õlivärvi, laki või tärpentiini baasil, värvimassile võib lisada värnitsat ja sikatiivi ning lasta sel kuivada ühe päeva. Marmoreerimise juures tuleb kasutada oma kujutlusvõimet. Kaseiinvärvid marmoreerimiseks ei sobi, need on väga intensiivsed ja ei lase alumisi pindu läbi kumada, kuid õlivärvi puhul saavutatakse pilkupüüdev efekt, kui märjale värvikihile pritsitakse peale lakibensiini, nii tekib värvis auke või mulle. Sikatiivi lisamine igale pinnale kiirendab värvikihi kuivamist, marmoreerimiseks sobivad põhimõtteliselt kõik värvid, teostus sõltub meistri või korteriomaniku soovist ja nägemusest. Sabloontehnika Sabloon on kas papp-, paberi-, või plasttükk, millesse on sisse lõigatud muster, mustrit on võimalik tellida kui ka ise välja lõigata terava noaga. Alustuseks värvin aluspinna tavalisel viisil. Mõõdan koha, kuhu soovin sablooniga mustrit
Mida suurem on number, seda peeneteralisem on lihvpaber. Peitsid Sageli on vaja enne lõplikku viimistlemist-sõltuvalt värvist ja tulemusest, mida soovite saavutada-puidupoore täita ja puitu toonida. Väikesi pinnadefekte, näiteks pragusid ja vagusid on võimalik peita. Peitsid võivad puidu tooni tunduvalt muuta või jääda ka üsna tagasihoidlikuks lastes puusüül läbi paista. Õlipeits Valmissegatud õlipeits sisaldab lakibensiini ning võib järgmiste viimistlusainetega reageerida, seepärast kasutage vastavat krunti. Õlipeitsid kiude pinnalt üles ei tõsta, kuid annavad sellegipoolest hea tulemuse. Vesipeits Vesipeitse on kergem lahjendada kui teisi peitsitüüpe, need imbuvad hästi puitu ning kuivavad sellevõrra aeglasemalt. Seetõttu on neid lihtne kasutada ning need ei tekkita enamiku viimistlusainete pealekandmisel probleeme. Keemiline tumendamine Mõned puiduliigid muutuvad ammoniaagiaurude mõjul tumedaks
- Ühtlasem struktuur pool laiusest - Suurem värvimahutavus - Harjased on tugevalt kinnitatud Pintsli ja rulli puhastamine: Vesialuselise laki ja värviga värvides: Tööpausi ajal tuleks pintsel ja/või rull mässida kilesse, et värv ei kuivaks, töö lõppedes eemaldada liigne värv ning pesta pintsel/rull vee ja seebiga. Muu värviga värvides: Pausi ajal pesta pintsel lakibensiiniga või panna lakibensiini sisse ligunema, rull aga mässida kile sisse. Töö lõppedes pesta lakibensiiniga ning pärast veel vee ja seebiga. Värvirull võrreldes pintsliga: Suurel pinnal on värvirull efektiivsem Värvimahutavusl on värvirullil suurem Struktuur on erinev Värvirulliga on raskem töötada väikestel, kitsastel ning nurgelistel pindadel, selle jaoks on pintsel 3
Näiteks: tsink- ja titaanvalge. Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest. Kattevärv: katab pinna enamasti läbipaistmatult, selleks on õlivärv. Lasuurvärv: läbipaistvakihina pinda kattev, vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib Säilitus ja hoidmistingimused: hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt Nõuded kasutamisel ja kulunorm: vaatan nõu pealt. 200g ruutmeetri peale. III pilet 5. Puitpindade lakkimine: Tööde tehnoloogiline järjekord: 1) puhastame pinna 2) kontrollida oksakohad, kasutada oksalakki 3) segada korralikult lakk
Tõrv sobib nii laast- ja laudkatuste tööt-lemiseks. Taluarhitektuuris on tõrva kasutatud ka fassaadide kaitseks. Tõrv kuivab mitu ööpäeva. Tõrvatud pinna nõrkuseks on määrivus ja iseloomulik lõhn. Soovi korral võib tõrvale lisada värvaineks kiindrust (nõge) või punast ookrit, siis saadakse värvitooniks must või punakaspruun. Tõrvatud pinda tuleb mõne aasta pärast uuesti töödelda. Segades võrdsetes kolmandikosades keedetud linaseemneõli (värnitsat), lakibensiini/tärpentini ja puidutõrva, saadakse mittekleepuva pinnaga tõrvavärv, mis sobib ka treppide, välisuste jms tõrvamiseks. Sellist segu on võimalik toonida mitmete looduslike värvimuldadega Söestamine Söestamine on eelajalooline võte: palkidelt põletati maltspuit maha ja jäi alles söekihiga kaetud vastupidav lülipuit. Niimoodi töödeldi maasse süvistatavaid vaiasid. Söestamist koos tõrvamisega katsetasid moodsa puitehitise juures
värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui pind oleks eelnevalt peitsitud, poorid puhasta pronks terasharjaga. Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi. Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid. Kõige levinumad on läbitungivad peitsid mis koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest, lahustina kasutatakse lakibensiini. Lahustipeitsi on kerge peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab kiiresti. Lahustipeitse saab ka oma vahel segada. Traditsiooniline piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliini värvist. Piirituspeitsi pealmiseks miinuseks on kiirekuivamine mistõttu on peitsi raske ühtlaselt peale kanda, sest kattuvad pintslitõmbed jätavad tumedama pinna. Vesipeitsid on müügil valmis segudena, võib ka osta pulbrilisi ja kristallilisi peitse ning neid kuumas vees kokku sobitada
Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid
segatavad šellaki või poleeriga, lisamaks järgnevatele kihtidele katvust. mida võib vajadusel omavahel segada. Valguskindlad ja vastupidavad. Nõuavad kiiret tegutsemist vältimaks laike ja erinevusi viimistluses, mis tekivad üle katmisel. Ei sobi kokku tsellulooslakkidega (miks?). Õlipeitsid Kõige levinumad läbitungivad peitsid koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest. Lahustina kasutatakse lakibensiini. Saadaval on valmissegatud intensiivsets värvitoonides peitse, mida on lihtne ühtlaselt peale kanda. Vajalik kanda peale ühekihilisena kuna järgnevad kihid hakkavad esimest kihti üles kergitama. Uue värvitooni saamiseks on neid raske lahjendada või segada ning ei saa kasutada koos lakibensiinil põhinevate viimistluskihtide või vahapoleeriga. Tiheda süüga puidu puhul annavad ebakorrapäraseid tulemusi. Piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliinvärvist
jne. värvitavad pinnad võivad olla klaasi, metall. Akrüül värv kuivab veekindlaks, ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Värvi kuivamisel tekib kile kiht värvi peale. Dekoratiiv värvimise puhul peab kasutama värvi aeglustit. Värv on veega lahustuv Kasutuskoht: sise-ja välis tingimused. Eelised: lühike kuivamisaeg (5 min). Miinused: Tänu kiirele kuivamisele akrüülvärvidele on väike imamisvõime. Alküüdvärvid: laustina kasutatakse enamasti lakibensiini. Tööstuslikult lisatakse lahustina klüseeni. Alküüd värvid võrreldes õlivärvid kuivavad võrreldes kiiremini. Alküüd värvide puhul kuivamise tulemusena moodustub mitte elastne kile. Kuna oksutiatsiooni protsess jätkub ka pärast lõpliku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Sobivad hästi eri tüüpi aluspindadele ( eriti puit ja metall). Kuna värvil on võime imenduda sügavale aluspinda, suur mehaaniline ning ilmastikukindlus, hea kattevõime ja tasanduvus.
rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks
Sealmaster on vähelõhnav veepõhine aluslakk, mida kasutatakse parkett- ja puitpõrandate kruntimiseks enne vesipõhiste pindlakkide pealekandmist. Õlilakk - Õlilakid Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid, mida nimetatakse sageli ka lahustipõhisteks lakkideks, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel. Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, e see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on suhteliselt sitked, elastsed ja veekindlad. Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad
3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine, lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne). Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini.Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi
neoontoonidega, metalsed jne. elastsus head katteomadused mittepleekiv kuivab veekindlaks ei nõua välismõjude eest kaitsmist ALKÜÜDVÄRVID Võeti kasutusele 1920. aastate lõpul ja on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Sideaineks olev alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Värvi omadused sõltuvad sideaineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult ka ksüleeni. Plussid: nakkub hästi hea kattevõime ja voolavus imendub hästi palju värvitoone, läikiv pind tugev ja vastupidav pind ilmastikukindel sobib paljudele aluspindadele kuivab õlivärvist kiiremini Miinused: sisaldab lakibensiini ajapikku võib koltuda Eksamipilet Nr.15 1.Erinevate aluspindade ettevalmistus tapeetimiseks
3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine, lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne). Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini.Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi
alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks
avade kohal. Esmane on märgharjamine pesuainega. Tugevamate plekkide puhul aitavad erivedelikud, tärpentin, lakibensiin jt. orgaanilised lahustid. · Värv Värvi pehmendamiseks kasutada tavalisi värvieemaldeid. Järgneb kaapimine, pesu pesuainega ja loputamine puhta veega. · Õli, bituumen, pigi Bituumeni- ja pigiplekid eemalduvad hõlpsasti külmaga. Eemaldamiseks kasutatakse erivedelikke. Võib kasutada tärpentini, petrooleumi, lakibensiini jt. orgaanilisi lahusteid. Pind tuleb puhastada laiemalt, kohtniisutamisel mustus lahjeneb ja levib laiemale alale. · Taimestik Taimestik (samblad, samblikud) kasvavad hoone neile osadele, kus on päikesesoojust ja niiskust. Taimestik eemaldada kõigepealt mehaaniliselt ja seejärel erivedelikega vastavalt nende kasutusjuhisele. · Rooste Roostejäljed tekivad põhiliselt roostetanud tarindeilt seinale valguvaist veeniredest. Need jäljed
kuivamisprotsessis hingata. Seda ei tohiks teha enne, kui kuivpoleerimisest on möödas 48 tundi. Soovitav oleks muidugi üldse mitte põrandat kinni katta ning teha põranda õlitamine antud ruumis viimase tööna enne ruumi kasutuselevõttu. Soovi korral võib õliga viimistletud puitu ka vahatada loodusliku vahaga PUUWAX. PUUVAX-i võib peale kanda alles 3-4 ööpäeva möödudes. Tutvu kasutamisjuhendiga. Töövahendid puhastatakse lakibensiini või tärpentiini abil kohe peale kasutamist. VÄRVITOONID naturaalne ja valge KULU Töödeldud puitpinnad 6 - 12 m2 / 1L SÜTTIMISOHT Tähelepanu ! Õlised tõõvahendid ( poleervildid, poleerlapid jne.) võivad iseenesest süttida. Õlised töövahendid tuleb asetada väljaspool hoonet asuvasse kinnisesse veega täidetud anumasse ning anum vastavalt ohutusreeglitele ära viia ETTEVAATUSABINÕUD Pealekandmisel kanda esmaseid töökaitsevahendeid (kaitseriietus,kaitsekindad ja näokaitset)
lahustab värvkatet. Läikevedelikest tuntuim on poleervesi täielikult kuivama. Paksu pahtlikihi pealekandmisel kõvas- nr. 1. See kõrvaldab värvitud pindadelt ka mustuse, mida tub ainult pinnakiht, selle alla jääb rabe, pudrutaoline vesi maha ei võta. Poleervesi nr. l koosneb pehme abra- mass. Peale selle tekib paksu pahtlikihi kuivamisel tunduv suvi, kastoor- ja vaselimõli, lakibensiini ning vee segust. pinna vajumine, mida ei saa lihvimisega kõrvaldada, : Enne poleervee käsutamist tuleb masin hoolikalt puhtaks Kumerate pindade pahteldamisel, mootorrattal aga nad pesta ja kuivatada. Hästi läbi segatud poleervesi kantakse põhiliselt sellised ongi, sobib pahtellabidaks 2 . . . 2,5 mm värvitud pinnale pehme villasest või flanellriidest tampoo- paksune veidi ümardatud nurkadega trapetsikujuline
annaabi.ee 
