Hea ema kasvatab ikka head lapsed On jahe septembrikuu õhtu. Meri on vaikne, madalad laineharjad uhuvad randa ja merelt on kodusadamasse jõudmas väike kalapaat väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas
muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks. Erineva printsiibiga iga punkt, kuhu valguslaine jõuab, muutub lainepikkuse korral on ka nurk alfa erinev, s.t.eri värvi valguste uueks elementaarlaine allikaks. Elementaarlainete liitumisel maksimumid tekivad eri kohtadesse. Spektrijärk=k. Kui k=1, siis tekib tekib interferents. Lainetus tugevneb kui kohtuvad 2 väikseima kõrvalekaldega spektrit. Kui k=2, siis 2 suurema laineharjad või põhjad. kõrvalekaldega spektrit. b=spektrijoone kaugus ekraanil otsesihist, a=ekraani kaugus difr.võrest. Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom
Millal nimetatakse läätse hajutavaks läätseks? Kui lääts hajutab valgust. Annab näilise pärispidise vähendatud kujutise. Millist nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks? Valguse kandumine tõkke taha Millistel tingimustel on võimalik valguse difraktsiooni jälgida? Kui tõkke mõõtmed on samas mõõdus laine pikkusega Millal difrgeeruvad valguslained võimendavad, millal nõrgendavad üksteist? Võimendavad - kui kohtuvad laineharjad või põhjad, kui üks on põhi, teine hari, siis nõrgendavad Millist nähtust nimetatakse valguse interferentsiks? Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist Millised lained saavad interfreeruda? Ainult samas suunas levivad lained Millal interfreeruvad laine tugevdavad, millal nõrgendavad üksteist? Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku
(piki-võnkumine toimub piki levimissuunda, rist-levimissuunaga risti). Oskan: · tuua näiteid ringliikumise, võnkumise, lainete, resonantsi kasutamise kohta, · lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta, · teisendada nurga ühikuid (nurgakraade radiaanidesse ja vastupidi). Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s
Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine, tagasiside, nimetas ta elektromagnetlaineks. (Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet
madalmeres Pinnal on ellipsi teljed võrdsed ja veeosakese trajektoor on ringjoon, Põhjas aga võrdub ellipsi vertikaaltelg nulliga ning veeosake võngub paralleelselt merepõhjaga edasi-tagasi. Lainete difraktsioon Lainete peegeldumine rannajoone “katkemine” toimub eelkõige sügava järsu seina mõjub kui sekundaarne kujulisel rannikul (sh vesiehitised) laineallikas lauge rannanõlva korral laineharjad Difraktsioon – laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine. Solitonid Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid ja nende lõikumist ette sagedasti
Pikilaine laine, milles võnkumiste suund on piki levimise sihti. Lainepikkus -nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. Lainefront -nim kõige eesmist sama faasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. v=lambda*f Interferents Mitme laine liitmine, kus tekib üks resultantlaine. Difraktsioon Laine paindumine tõkete taha. Käiguvahe kahe erineva teekonna vahe,mida laine läbib. Interferentsi maksimum Tekib siis, kui saavad kokku laineharjad. Kui käiguvahe on täisarv. Miinimum Kokku peavad saama lainehari ja lainelohk. Hygensi printsiip - Printsiibi järgi on keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, iga uue elementaarlaine allikaks. Kujuneb välja uus lainefront. Matemaatiline ja vedrupendel Molekulaarfüüsika Molekuli mass ja mõõtmed - Molekulaarkineetilise teooria eeldused 1) Gaas koosneb molekulidest 2) Molelkulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju
-A Joonis leheküljel kujutab x-telje sihis levivat lainet veepinnal. Veepinna molekulid võnguvad z-telje sihis, võnkumine kandub edasi kiirusega v . Pidev koosinusoid kujutab pinnamolekulide asendit vaadeldaval ajahetkel, nooled nende liikumissuundi, katkendlik koosinusoid nende asendit järgneval ajahetkel. Jooniselt on näha, et laineharjad ja põhjad liiguvad seetõttu kiirusega v paremale. Kui koordinaatide alguspunktis asuks laineallikas, siis temast kaugemale jäävad keskkonnaosakesed jääksid võnkumisel lähemalasuvatest punktidest faasis maha, kuna nendeni jõuab keskkonnahäiritus hiljem, aja x v vältel, kus x on keskkonnaosakese kaugus laineallikast laine levimise sihis. Siis võngub nimetatud keskkonnaosake seaduspärasuse
suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujundite asemele tuleb uus. Metafoori iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal meeleolu; määrsõna: lained rulluvad laisalt randa. Ülekantud tähendusele viidatakse vahel
keeltes, membraanides, vedelate ja tahkete kehade pinnal; (elektromagnetlained) •Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkus ( λ) – kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel § Laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. § Levimine toimub jääva kiirusega v laine levimiskiirus – kiirus, millega liiguvad suvalise konstantse faasiga punktid (nt. Laineharjad veepinnal) •Lainefunktsioon (+ valem) Lainefunktsioon f(x,t) – punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t •Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+ joonised) Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise ugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes.
Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: 2 Võnkeperioodid peavad olema ühesugused 3 Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust. Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke mõõtmeed
Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2 Heli on meie interpretatsioon nende lainete sagedusest (mitu lainet sekundis), amplituudist ja kestusest. Helilainete levimiskiirus õhus on u 300 m/s ja inimene kuuleb helisid 20Hz kuni 20 kHz.
Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: Võnkeperioodid peavad olema ühesugused Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe – lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust. Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon – lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke
Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: Võnkeperioodid peavad olema ühesugused Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust. Miinimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi(vastand faasides võnkuvad lained). Tekib, kui käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Punktides, kus maksimumi või miinimumi nõue pole täidetud, toimuvad võnkumised vahepealse amplituudiga. 2. Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. On vaadeldav siis, kui tõkke
Tuule toimel tekkinud laine pealispind on säbruline. Täiesti siledad ja laugjad on ainult surnud lained. Need on lained, mis voogavad veel mõnda aega pärast tuule lakkamist kuni veepinna täieliku rahunemiseni. Murdlained esinevad nii ulgumerel kui ka rannikul. Ulgumerel tekivad murdlained ainult väga tugeva ja kaua kestva tuulega. Tuule tugevnedes õhu- ja veeosakeste liikumiskiirused ühtlustuvad, laineharjad muutuvad üha teravamaks ja hakkavad "tuiskama". Tuiskavas laineharjas kandub vesi kaugele üle harja ettepoole, kus siis vahutava joana järsult alla murdub. Murdlaine harjast võib alla langeda kuni kümneid tonne vett. Madalamas meres tekib murdlaine ka nõrgema tuulega. Laine kõrguse sõltuvust vee sügavusest iseloomustab näitlikult järgmine võrdlev arvurida, kus on toodud laine keskmised kõrgused eri sügavusel võrdse tugevusega tuules: Veesügavus meetrites 30 25 20 15 10
kaheks. Kaks kiirt levivad teineteise suhtes täisnurgi ja juhitakse siis poolläbipaistva peegli abil taas kokku. Kui valgus leviks ristsuundades erineva kiirusega, peaks ühe kiire laineharjad ühtima teise nõgudega ja laine peaks vaibuma. Kõikide vaatlejate mõõtmised annavad ühesuguse c valguse kiiruse, hoolimata sellest, kui kiiresti nad liiguvad. Valguse kiirus ei sõltu vaatlejate liikumisest ja on kõikides suundades võrdne. a
avastamiskaugust. Kuid enamikul juhtudel dikteerib selle ilmastiku ja nähtavuse seisund. Tuleb jätta ka kattevaru, et objekt kahe otsinguraja vahel märkamata ei jääks. Otsinguobjekti suurus, värv, konfiguratsioon jne võivad olla kõige mitmesugusemad alates suurest laevast kuni vees oleva inimeseni. Iga objekti tuleb otsida sellest suunast, kust ta on kõige paremini nähtav, paremini valgustatud ja kontrastne veepinnal. Harilikult on see suund, millel vahused laineharjad on kõige kaugemal näha. Merepinnal on kõige paremini näha oranz ja valge värv. Märgatavad on ka punane ja valge. Hall, sinine ja roheline on avastatavad vaid vahetust lähedusest hea valgustusega. Ilmastikuolud võivad halvendada otsingutingimusi või selle hoopis katkestada või mõttetuks teha. Udu muudab otsingud ebatõhusaks, vine segab nähtavust päeval. Madala pilvituse korral väheneb esemete peegeldusvõimet. Vihm segab nii visuaalset vaatlust kui otsinguid radari abil
kaheks. Kaks kiirt levivad teineteise suhtes täisnurgi ja juhitakse siis poolläbipaistva peegli abil taas kokku. Kui valgus leviks ristsuundades erineva kiirusega, peaks ühe kiire laineharjad ühtima teise nõgudega ja laine peaks vaibuma. Kõikide vaatlejate mõõtmised annavad ühesuguse valguse kiiruse, hoolimata sellest, kui kiiresti nad c liiguvad. Valguse kiirus ei sõltu vaatlejate liikumisest ja on kõikides suundades võrdne. Einsteini postulaat, et loodusseadused ilmnevad a
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kursil, mis on lainerindega nurga all, ei jaotu veerõhk laeva otstes pikitasandi suhtes sümmeetriliselt ja tekib üldvääne. Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on 45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja laiade laadluukidega) laevadel. Joon. 3.51. Kohaliku tugevuse vaatlemisel võetakse uurimisele kohalikud jõud: laevapõhjale altpoolt mõjuv vee rõhk, ülalt – laevaruumides ja tekil oleva lasti ja mehhanismide kaal, jääsurve, lainete löögid, tekile sattuva vee kaal jne. Vaheseintele mõjub vee, kütuse, puistlasti rõhk
A Ülaltoodud joonis kujutab x-telje sihis levivat lainet veepinnal. Veepinna molekulid võnguvad z-telje sihis, võnkumine kandub edasi kiirusega v . Pidev koosinusoid kujutab pinnamolekulide asendit vaadeldaval ajahetkel, nooled nende liikumissuundi, katkendlik koosinusoid nende asendit järgneval ajahetkel. Jooniselt on näha, et laineharjad ja –põhjad liiguvad seetõttu kiirusega v paremale. Kui koordinaatide alguspunktis asuks laineallikas, siis temast kaugemale jäävad keskkonnaosakesed jääksid võnkumisel lähemalasuvatest punktidest 1 faasis maha, kuna nendeni jõuab keskkonnahäiritus hiljem, aja x vältel, kus x on v
annaabi.ee 
