Pungad punakaspruunid, külgpungaga. Pungad pruunid Pungad rootsulised, koonilised, ladvapung külgpungadest terava tipuga, valkjad. suurem Võra iseloomustus Võra iseloomustus Võra iseloomustus Rohkesti hargnev põõsas. Peenikeste ja rohkesti Tihe, laimunajas või ümar. Koor hargnevate okstega tihe põõsas. Koor Vanemad oksad hallid, Koor pikirõmelised. Tüvi tumehall, peenerõmelise Vanemad oksad tuhkjashallid. korbaga Toomingas (Tm) Paakspuu (Pk) Kuslapuu (Kl)
- elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu - kreemjat värvi - elliptiline, ühtlaselt teravneva tipuga - kiilja või ümarneva alusega - tihedalt madalad karvad * Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ??? * Symphoricarpos albus - harilik lumimari - ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn) * Viburnum opulus - harilik lodjapuu - leht kolme hõlmaline, tugev basaalroog
Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga)
Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik meetaim ja mahl on kuni 2 % suhkruid sisaldav. Viljakandvus algab 10...12 aastaselt. Harilik Vaher: Acer Platanoides Areaal: Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. Suurus: 30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. Võra: tihe, laimunajas või ümar. Koor, võrsed: tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised
Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. Harilik Vaher (acer platanoides) VA 1. Leviala: Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. 2. Suurus: 30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, laimunajas või ümar. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. 4. Lehed ja pungad: Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. 5
pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad
Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest Isaskäbid moodustuvad kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised, Tolmlevad veebruaris/ Perekond või munajas, laimunajas, pikad, tugevad kerajad peakesed 6-14 Taxus märtsi lõpus/ aprillis/ jugapuu horisontaalsed oksad ei asu männastes. tolmulehega. Emaskäbid mai alguses. Pungad on väikesed, ovaalsed, rohelised
Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv. Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik.
pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel. Levib Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia. Eesti metsades kasvab koos tamme ja saarega. Vahtra puhtpuituid on Eestis umbes 40 ha. Puit on punakas või kollakas ja vastupidav. Kasut. siseviimistluses, mööbliks ja haljastuses. Künnapuu 20-30 m kõrge, lehed ovaalsed 5-12 cm pikad ja ebasümmeetrilised. Õitseb aprillis, mais, õied paiknevad kimbuna lühivõrsetel
Viljad õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld Mahla, keedise, zelee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda Kasutamine Sordid Märkused HARILIK HOBUKASTAN Balkani poolsaar Päritolu 25-30 m Kõrgus kerajas või laimunajas Kasvukuju tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad
Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Harilik vaher Acer platanoides Soodsates tingimustes kasvab kuni 30m. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Paljuneb kergesti seemnetest, aga ka kännuvõsust. Noorelt kasvab kiiresti. Võib saada 150- 200a vanaks. Juurestik hästiarenenud, külgjuured hästi areneud ja hargnevad. Külmakindel, varjutaluv,
TINGIMUSED tungib mõõduka sügavuseni. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Kasutatakse ilupuuna parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust. Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi. Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad
Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Harilik toomingas (Prunus padus L.) Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu
30 m kõrge. Tüvi sirge, väikese koondega, kuni 30 m. Kõrgeim vaher kasvab struktuuri, produktiivsuse ja muude hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, teadaolevalt Loodi-Püstimäel ja on 33m omaduste poolest ning see mitmekesisus vanemas eas sügavate pikirõmedega või kõrge. Võra tihe laimunajas. Vanemate on tingitud erinevatest metsa madalate ristirõmedega. Pungad puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem mõjutavad suurel määral metsa koosseisu,
Eestis palju suute mõõtmetega puid: "Täri pärn" Saaremaal (überm. 6,5 m), "Pühapärn" Hiiumaal (5,6 m) jt. Rida vorme, milliseid eristatakse võra kuju, värvuse jm. järgi. Harilik vaher (Acer platanoides) I kõrgusjärgu puu, soodsates tingimustes kasvab kuni 30 m. Kõrgeim vaher kasvab teadaolevalt Loodi-Püstimäel ja on 33m kõrge. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured, 5-15 cm pikad ja sama laiad, 5-7 hõlmaga. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kahesugulised. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Vili kaksiktiibvili, mis peale valmimist jagub kaheks
Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. Harilik toomingas (Prunus padus L.)Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu
annaabi.ee 
