Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laienevas" - 17 õppematerjali

ETOLOOGIA
3
docx

ETOLOOGIA

Kiskja - loom, kes peab tapma või kasutab tapmise tulemusi selleks, et süüa saada. Hunt,karu - solidaarsed kiskjad. Raisakotkas - sotsiaalne Lepiskloomad - Söövad taimede vegetatiivseid osi. - metskitsed. Valiku teevad emased. Kitsed lõhnavad ülivõimsalt - peavad ennast lõhnast puhastama, lakkuma. Kits ei suuda oksendada(karvapall nagu kassil-okserefleks) Bioloogilised kellad on tohutu aktiivsusega. Ajataju on kõikidel loomadel olemas. Raisakotkas lendab laienevas spiraalis. Spermatosoidid otsivad gradienti? Latentne e.edasilükatud tiinus. Suremise olukorras käitumine - sprite'i reklaam (janu võidab) To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
8 allalaadimist
James Fenimore Cooper
1
docx

James Fenimore Cooper

,,Punane piraat") ja rajamaa (mis on indiaaniromaanide tsükkel 5-köiteline ,,Nahksuka jutud" jaguneb veel omakorda "Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria"). Lisaks romaanidele kirjutas Cooper 10köidet reisikirju ja ,,Ühendriikide laevastiku ajaloo". Kokku hõlmas Cooperi looming 50raamatut, mille seas on 33romaani, lisaks avaldas ta hulganisti artikleid USA järjest hoogsamini laienevas ajakirjanduses, pälvides õigusega ,,Ameerika Scotti" kuulsuse. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n. ,,Nahksuka jutud": ,,Hirvekütt", ,,Viimne mohikaanlane", ,,Rajaleidja", ,,Pioneerid" ja ,,Preeria". Nende romaanide peakangelaseks on piirivööndi kütt Natty Bumppo ja indiaanlased Tsingatsguk ning tema poeg Unkas, viimne mohikaanlane. Vene progressiivsed kirjanikud hindasid Cooperi loomingut väga kõrgelt. V. G.

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
Thomas P-Hughes-1992-The Dynamics of Technological Change-Salients-Critical Problems and Industrial Revolution
4
pdf

Thomas P. Hughes (1992) The Dynamics of Technological Change: Salients, Critical Problems and Industrial Revolution

Probleem sõnastatakse esiletõusvate aspektide põhjal ning probleemi täpne määratlemine ise on juba teadlaste/leitutajate jaoks suur samm lahenduse poole. Hughes toob välja rea avastusi aastatest 1880-1910, mis on tulenenud otseselt teise tööstusrevolutsiooni edusammudest ning jagab esiletõusvate, vastuoluliselt esiletõusvate aspektide ning kriitiliste probleemide kontseptsiooni kolmeks: Vastuoluliselt esiletõusvad aspektid mittetöötavas ja laienevas süsteemis, mille korrigeerimine tõi kaasa olulise tähtsusega tehnilisi muutusi, kuid ei mõjutanud tööstusrevolutsiooni. Vastuolulised aspektid, mis korrigeeriti ja soodustasid II Tööstusrevolutsiooni teket. Esiletõusvad aspektid, mis tulenesid teise kategooria leiutiste liitmisest olemasolevate süsteemidega ja stimuleerisid laiaulatuslikke ja kiireid muutusi ning moodustasid tänud sellele kokkuvõttes teise tööstusrevolutsiooni tuumiku. Kasutatud kirjandus:

Tehnoloogia → Tehnoloogia valitsemine
3 allalaadimist
Mõisate ajalugu
8
doc

Mõisate ajalugu

Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. Peamiseks tööjõuks mõisates kujunesid mõisamoonakad - aastasulased, kes pidid nädalas 6 päeva töötama, saades selle eest kindlat aastapalka osalt rahas, osalt produktides ja mõisalt korteriks toa, veidi aiamaad ning võimaluse pidada paari karilooma. XIX sajandi lõpupoolel- XX sajandi algul kujunes mõisamajanduses juhtivaks suunaks karjakasvatus ja eriti piimakarjandus. KASUTATUD KIRJANDUS 1

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ookeani elustik
12
pptx

Ookeani elustik

Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem ­ vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd. koertega Ookeani elustik Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest,

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Ookeani elustik
6
rtf

Ookeani elustik

(Loomade elu I) Samal viisil jaotatakse ka ookeanide veemassiivi ehk pelagiaali kihid: epipelagiaal on kogu ookeani veele orgaanilist ainet produtseeriv vetikate arenemise tsoon. Batüaalile vastab batüpelagiaal ning abüssaalile abüssopelagiaal. (Loomade elu I) Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee- organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges)

Bioloogia → Bioloogia
83 allalaadimist
Võru-Hargla nõgu
6
docx

Võru-Hargla nõgu

Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru ühinemiskohas on ulatuslikud liivaalad, millele on tekkinud suur metsalaam. Mustjõe oru põhi, Sännast allavoolu kuni Varstuni on soine, ning lõikudes liivakivisse on ta omandanud

Loodus → Eesti maastikud
16 allalaadimist
1929-aasta Wall Streeti krahh
28
pdf

1929. aasta Wall Streeti krahh

hakkasid pangad üksteise järel sulgema. (Stock...) 1.2. Kuldsed kahekümnendad Kuldsed kahekümnendad oli rikkuse ja liigsuse aeg. See järgnes esimesele maailmasõjale ning oli üheks peamiseks ajendiks 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhile. (Wall...) Toetudes esimese maailmasõjajärgsele optimismile, immigreerusid paljud Ameerika maaelanikud 1920ndatel aastatel suurematesse linnadesse suurtes hulkades lootuses leida jõukamat elu üha kasvavasja laienevas Ameerika tööstussektoris. Kui Ameerika linnad õitsesid, tekitas põllumajandussaaduste ületootmine laiaulatuslikku rahalist meeleheidet tootjate vahel kogu kümnendi jooksul. Seda saab süüdistada kui üht olulisimat tegurit, mis viis 1929. aasta börsikrahhini. (Wall...) 1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev majandusteooria, mida arenenud riikide poliitikud 1920. aastatel püüdsid järgida. Selle kõige

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
USA
11
docx

USA

­ 1991, mil majandus kahanes 1.3% võrra ja 2001. aasta II poolel, mil sisemajanduse kogutoodang kahanes 0.4 %. Statistiliste andmete kohaselt oli 1999. aastal, kui euro sisse viidi, umbkaudu 71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%. Dollarite osakaalu mõningane langus peegeldab reservide loomulikku juurdekasvu eurodes laienevas eurotsoonis ja Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendab USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.(2) New York ­ Ameerika raha- ja infovärav 19. sajandi algusees tõusis New York USA rahavärava positsioonile ja on siiani vedanud riigi majandust, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Euroopa riigid pärast II maailmasõda
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

teravalt erinevatel seisukohtadel olnud Blair, Schröder ja Chirac jälle sõbralikult üksteisele. Tippkohtumisse suhtusid teised Euroopa riigid küllaltki kriitiliselt, nimetades seda triumviraadiks, mis kavatseb hakata muule Euroopale tulevikku dikteerima. Kuid suur kolmik demonstreeris hoopis globaalset haaret, tahet kindlustada Euroopa positsiooni ülemaailmses konkurentsis. Seega keskendus tippkohtumine majandusreformidele ja ei sõnagi Euroopa põhiseaduse või laienevas liidus häälte ja võimu jagamise problemaatikast, nagu oli kardetud. Märksõnaks oli Lissaboni majandusreformide pakett, mis sõlmiti 2000. a., mille kava kohaselt peaks Euroopast saama aastaks 2010 avatuselt, konkurentsivõimelt ja innovatiivsuselt USAga võrreldes võrdväärne piirkond. Kuna Lissaboni lepingud on olnud senini vaid paberil, püüdsid kolm suurriiki arutada küsimust, kuidas seda praktikas ellu viia: kuidas suurendada majanduskasvu ning anda hoogu teadus- ja

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
47 allalaadimist
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

Pärit Ida- ja Kesk- Aasia, Põhja- Ameerika, Jaapan (aretatud G. Asrendsi pool erinevate liikide ristamisel) Kasvukohaks sobib ka varjuline turbaaed, nõrk koht on pinnalähedane juurestik, aitab multsimine rabaturvas Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, pealt läikivad Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst" http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html tume lehestik Laudleht (Astilboides tabularis)

Botaanika → Lillekasvatus
27 allalaadimist
Võrdlev raamatukogundus
12
pdf

Võrdlev raamatukogundus

4. raamprogrammi kontekstis pöörati tähelepanu projektidele, mille eesmärgiks oli: · Aidata raamatukogudel valmistuda võrgustumiseks ja digitaalajastuks üldiselt. · Toetada juba olemasolevaid võrguteenuseid raamatukogus: nt. kataloogi otsing, dokumendi 9 väljastamine jne. · Propageerida raamatukogu kui vahendaja rolli laienevas infomaailmas. Platvormid: 1. Autoriõiguse probleemid raamatukogu kontekstis (ECUP) 2. Digitaalraamatukogude tegevuste kooskõlastamine rahvusraamatukogude tasemel (CoBRA). 3. Olulised standardid raamatukogunduses (EFILA). 4. Avalike raamatukogude roll infoühiskonnas (PUBLICA). Analüüside tulemusel on võimalik identifitseerida raamatukogunduse valdkonnad, milles programmid omasid arvestatavat mõju:

Informaatika → Infoteadus
41 allalaadimist
Soojustehnika küsimuste vastused
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

12 Kitsenev düüs. c2 > c1 ja p 2 > p1 . Maksimaalseks düüsi kiiruseks on c2 max = a (helikiirus 340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k ­ adiabaadi astendaja, p ­ rõhk, v ­ erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N:

Energeetika → Soojustehnika
403 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Vastavalt Bernoulli võrrandile voolujoa ristlõike ahenemisest põhjustatud voolukiiruse suurenemisega kaasneb rõhu alanemine . Jugapumba kokkuvoolu kambris alaneb rõhk sedavõrd, et sellega ühendatud imitorus tekib hõrendus. Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . Enne difuusori laienevat osa , segunemiskambris, voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusori laienevas osas vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks. Difuusorile järgnevas survetorus tõuseb rõhk kõrgemaks imivoo rõhust , kuid jääb madalamaks toitejoa rõhust (H1 > H). 52 Jugapumba alaliigid on ejektor e. jugaimipump ja injektor e. jugasurupump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all. Puudused: 1. Kasutegur on madal. 2. Käitamiseks on vaja suure survega tööjuga

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Siiberpumpasid võib kasutada ka kompressoritena. Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid ).Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi-tagasi liikuda . Rootori pöörlemise ajal surutakse plaadid tsentrifugaaljõu ,vedru või vedeliku surve toimel vastu kere sisepinda .Eksentriliselt paikneva rootori ja kere vahelise ruumi üks pool laieneb vedliku liikumise suunas, teine kitseneb Laienevas ruumis tekib hõrendus ja vedelik voolab pumpa . Kitsenevas ruumis surve suureneb ja vedelik tõrjutakse välja . Ala ja ülerõhu tsoone ahutavad rootori plaadid (siibrid ), mis tõukavad vedelikku edasi. (Vt.loengu joonis). 1. Kere, 2. Silindriline rootor, 3. Labad (siibrid ) 4. Vedrud , 5. Imipool, 6. Survepool Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus :

Mehaanika → Abimehanismid
70 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. 19. sajandi keskpaiku muutus Põhja-Eestis, eriti Harju-ja Virumaa mõisates kartul tähtsaimaks põllukultuuriks. Lõuna-Eestis saavutas selle koha linakasvatus. Väga oluliseks kaubalise põllumajanduse haruks muutus meriinotõugu peenvillalammaste kasvatus. Hakati kasvatama ristikut, paljudes mõisates mindi üle mitmeväljasüsteemile. Põllumajanduse ajakohastamine esitas suuremaid nõudmisi ka tööjõule, kelleks ei sobinud enam teoorjad. 1860

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

kohaldatavuse ja EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Vahetu kohaldatavus tähendab seda, et EL õigusega kehtestatakse õigused ja kohustused mitte ainult EL institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka EL kodanikele ja liikmesriigis elavatele füüsilistele isikutele ning seal asuvatele juriidilistele isikutele (vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse üha laienevas käsitluses Euroopa Kohtu poolt. Nüüdseks on jõutud juba teisese õiguse vahetu kohaldatavuse tunnustamiseni (määrused; teatud juhtudel aga isegi direktiivid ­ vt Laffranque lk 290 ­ 291, samuti lk 269 ­ 282, 336 ­ 343 ja lk 387 ­ 400). Vahetu kohaldatavuse tähtsus EL liikmesriigi üksikisikule seisneb õiguses nõuda EL õiguse vahetust kohaldatavusest tulenevate õiguste tagamist siseriikliku halduse ja kohtu poolt. Samas ei ole liikmesriigi seadusandlikud kohustused vahetult

Õigus → Õigus
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun