põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg ónlåõ, Lücke liiåe jt. Keele kaunima kõlavuse nimel esitatud Aaviku ettepanekuist leidsid teiste keelemeeste poolt erilist heaksliitmist lühemad mitmuse osastava lõpud. Ta soovitab nimisõna laiendina kasutada enese asemal oma, näit. o m a koduse keele (mitte "enese koduse keele"). "Postimehe" 1913. a. kuulutuses teatatakse, et lehes ilmuvad võimalikult igal nädalal keeleteadlase cand. phil. J. Aaviku sulest "Keelelised märkused", milles ta hoiatab "arusaadaval vestetoonil keelevigade eest. 1912. aastast J. Aavik töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartu kaheksaklassilises kommertskoolis. Alates 1912. a
internetis kui ka mobiilis. See tähendab, et pole probleem teha makseid ja sõlimda tehinguid, anda digiallkirju ja osaleda valimistes ükskõik kus inimene parajasti ka ei viibiks. (Mis on Mobiil-ID.... ) 4 1.2. Mis on DDOC? DOC on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. 1980. aastatel kasutas laiendit WordPerfect. 1990. aastatel võttis laiendi kasutusele tekstitöötlustarkvara Microsoft Word tekstifailide laiendina. DigiDoc ehk DDOC töötati välja AS Sertifitseerimiskeskuse poolt terviksüsteemina, millega on võimalus anda digitaalallkirju ja kontrollida nende kehtivust ning salastada andmeid ehk krüpeerida. (DOC... 2014) DigiDoc hõlmab endas nii Mobiil-ID kui ka ID-kaardi kasutamise võimalusi. DigiDoc konteiner on oma sisult XML-dokument (struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel). Selle elemendid on algfailid või nende asukohad, failidega
tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b. sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c. sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka d. isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minu ettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e. harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:
kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas;
muutmine. * meditsiiniline psühholoogia põhineb mehanistlikul mudelil. Tendents on holismi suunas. Tegeleb põhiliselt patsiendi-meediku omavaheliste suhetega ja orienteeritud peamiselt ravile. * käitumuslik meditsiin algas umbes siis kui algas biopsühhosotsiaalne lähenemine. Siin on ühendatud meditsiin, psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika. Peamine rõhuasetus on ennetuslik. Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni. * meditsiiniline sotsioloogia seotud omavahel sotsioloogia ja psühholoogia. Makrotasand, ehk siis kogu ühiskond. Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne. Liiga vähe pöörab tähelepanu sotsiaalsetele teguritele.
mõõdumäärusi langeb vormilt kokku sihitisega. Nad esinevad sihitise käänetes -- nimetavas, nt Oota viis minutit!, omastavas, nt Ootasin ühe minuti, ja osastavas, nt Ma ei oodanud minutitki, kusjuures üht või teist käänet tingivad siin paljuski samad asjaolud, mis sihitise puhul. Määrustena ei vasta nad aga mitte sihitise küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava) vaheldumine osastavaga on nagu sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit (ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri), vaid kolm. 26. Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest?
ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suu¬natud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas;
R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus. · Orientatsioon kui suhtlemise mõjur · Orientatsioon kui suhete indikaator · Rakendamine: ruumikujundus nt töölaudade asend Personaalne/isikuruum · Distants, orientatsioon situatiivsed reguleerijad · Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R.Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi kui oma enda füüsilise keha osa (keha laiendina). Sellesse sisenemist peetakse ebasobivaks, pealetükkivaks, agressiivseks. · Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste härete all kannatavatel isikutel on kalduvus, et nad ei salli, kui keegi nende selja taga personaalses ruumis on. · Grupiruum. Tajutud grupi ruum varjatud normina. (nt kahe vestleva inimese vahelt ei minda läbi) Territoriaalsus territooriumi personaliseerimine kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina.
vormiline sarnasus ja neid seoks teistega ainult tähendus). 18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel? Kui laiendi morfoloogiline markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis on see rektsioon = alistusseos, kus põhisõna määrab laiendi vormi (tavaliselt mõeldakse verbi esitatavat nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19
Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ruum 1. Sissetungiv 2. Normi järgiv Territoriaalsus. Personaliseerimine
Inimene tajub võõra uuresolekut küljelt märksa paremini kui eest ja tagant. Kui inimene ei tau, et tema selja taga inimesed oleks, siis võib olla kriminaalsed kalduvused. Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad 27 Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ehk isikuruum inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid
• Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. • Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused … • Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum • Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad • Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. • Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena • Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed • Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused … Personaalne ruum Sissetungitav ja normi järgi Territoriaalsus. Personaliseerimine.
Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini. Epidermise rakkude vertikaalset nihkumist arvestades võib oletada, et ühes sellega ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID 1)Mehhaaniline kaitse - Haavade paranemine
annaabi.ee 
