3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisati 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Lisati tahket KI 3.5 0,5 ml 0,2M Pb(NO3)2 lahusele lisati 0,5 ml Na2SO4 lahust Sademe pealt valati lahus ära, lisati 2 ml küllastatud CH3COONa lahust 3.6 0,5 ml 0,2M Cd(CH3COO)2 lahusele lisati tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust 3 Akvakompleksid 4.1 Katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, lisati 2-3 ml etanooli Kristallid lahustusid, tekkis roosakas lahus 4.2 Lisati mõned NaCl kristallid 4.3 Katseklaasi kuumutati vesivannis Hüdroksokompleksid 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisati tilkhaaval 2M NaOH lahust 5.2 0,5 ml 0,2M ZnSO4 lahusele lisati tilkhaaval 2M NaOH lahust Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6 2 ml veele lisati 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust Lisati tilkhaaval konts. NH3 H2O lahust
ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH – Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl’I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud lahusele lisati lämmastikhapet happelise reaktsioonini. Eraldus hõbekloriidi valge sade. Töövahendid: Keeduklaas, [Ag(NH3)2]Cl, Lämmastikhape, indikaatorpaber Arvutused: [Ag(NH3)2]Cl(aq) + 2 HNO3(aq) = 2 NH4NO3(aq) + AgCl(s) Järeldus: Lämmastikhape põhjustab lagunemise, vabastades hõbedaioonide
ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl'I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud lahusele lisati lämmastikhapet happelise reaktsioonini. Eraldus hõbekloriidi valge sade. Töövahendid: Keeduklaas, [Ag(NH3)2]Cl, Lämmastikhape, indikaatorpaber Arvutused: [Ag(NH3)2]Cl(aq) + 2 HNO3(aq) = 2 NH4NO3(aq) + AgCl(s) Järeldus: Lämmastikhape põhjustab lagunemise, vabastades hõbedaioonide
Atsiidokompleksid 1. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisasin sellele 1 tilga AgNO 3 lahust. Loksutasin ning lisasin 3 mL küllastatud NaCl lahust. 2. a) Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)26H2O kristallid ja valasin peale 3 mL atsetooni. b) Lisasin eelmises katses saadud lahuse katseklaasi põhja 3 mm paksuse kihi NaCl kristalle. c) Loksutasin eelmist lahust kuni NaCl kristallid lahustusid ja lisasin katseklaasi 1 mL destilleeritud vett. 3. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Bi(NO 3)3 lahust ja lisasin tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI kuni sade kadus. 4. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL destilleeritud vett. Lisasin 2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI ja loksutasin kuni sade kadus. 5
Valasin sademe pealt lahuse ära, lisasin 2 ml küllastatud CH3COONa lahust, sade kadus, tekkis plii atsetatokompleks. PbSO4 + 4CH3COONa Na2[Pb(CH3COO)4] + Na2SO4 3.6 0,5 ml 0,2M Cd(CH3COO)2 lahusele lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 CdSO3 + 2CH3COONa - valge sade Na2SO3 + CdSO3 Na2[Cd(SO3)2] - sade kadus, tekkis kaadiumi sulfitokompleks. Akvakompleksid 4.1 Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, lisati 2-3 ml etanooli Kristallid lahustusid, tekkis roosakas lahus Co(NO3)2*6H2O+C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- 4.2 Lisasin mõned NaCl kristallid NaCl kristallid sinakad ja põhjas, lahus on ikka punaka värvusega. [Co(H2O) 6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na 4.3 Kuumutasin katseklaasi vesivannis, kuumutamisel muutus lahus tumelillaks, jahtumisel uuesti roosakaks. [CoCl4] 2- + 6H2O [Co(H2O)6] 2+ 4Cl- Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust
Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Lahuses tekkis hõbekloriidi sade, seejärel lisaed küllastunud NaCl, sade lahustus.Tekkis kompleksühend Esimene ühend on dikloroargendaat ja teine on tetrakloroargendaat. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Lahus muutus vaarikapunaseks, kristallid lahustusid. heksaakvakobaltaat(II) b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. Kristallide ümber tekkis tumesinine kiht, Co2+ on sinine.Lahus oli tumelilla tetraklorokobaltaat c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist
omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. 3 Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi
hüdrasooni formerumine. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml glükoosi lahust, teise katseklaasi valasin 2ml arabinoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi u. 0,1 g tahet fenüülhüdrasiini ja u. 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni takhed ained lahustusid. Kuumutasin mõlemat segu u. 40min vesivannis. Seejärel asetasin katseklaasid jää sisse jahtuma. Katseklaasidesse moodustusid kollased kristallid (ka lahus ise oli kollakas). Vaatlesin tekkinud osasoone mikroskoobi all. Järeldused: Vaadeldud osasoonide struktuurid olid järgmised: Glükoosi osasoonid Arabinoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molemulis olev aldehüülrühm taandab mitmete metallise soolasid.
oligosahhariidi) reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada suhkruid. Reaktsioon toimub kahes etapis (esmalt aldehüüdrühma kaudu ning seejärel hüdroksüülrühma kaudu) ning vajab fenüülhüdrasiini pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 2ml maltoosi ning teise 2 ml laktoosi ning lisasin mõlemale 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni soolad lahustusid. Kuumutasin katseklaase 40 min veevannis ning seejärel jahutasin. Katse õnnestumisel oleks pidanud hakkama katseklaasis moodustuma osasoonid. Mul neid ei tekkinud, viga võis tekkida vähesest kuumutamisest või valedest ainete kogustest. Maltoosi osasoonid olid väiksemad kui laktoosil, meenutasid väikeseid nõelakimpe. Laktoosi osasoonid olid suuremalt kokku koondunud, kristallid olid pikemad ning samuti teravatipulised
Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 PbJ2+KJK3[PbJ3] Kaaluiumtrijodoplumpum Sade kaob 3.5 Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Tekkis tume valge sade PbSO4 + 2CH3COONa [Pb(CH3COO)4]2+ + 2Na2SO4 -tetraatsetaatoplumbaat Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks 3.6 Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- .Lahus sai roosaks,kristallid lahustusid 4.2 [Co(H2O)6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na Sade sai lillaks [CoCl4] 2- ja lahus on roosa 4.3 [CoCl4] + 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 4Cl heksaakvakobalt(2+)ioon Sool on lahustunud ja temperatuuri tõstmiseks lahus muutub siniseks Hudroksokompleksid.Saamine ja omadused 5.1Al2(SO4)3 + 6NaOH 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Lahuses on valge sade Al(OH)3 Al(OH)3 + NaOH [Al(OH4)]- tetrahüdroksidaluminaat 5.2 ZnSO4 +2NaOH Zn(OH)2 + Na2SO4
iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline: esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ning formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teises etapis oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja selle kaudu formeerub hüdrasoon. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi, teise 2 ml arabinoosi lahust. Lisasin mõlemasse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin, kuni tahked ained lahustusid. Hoidsin segusid 40 minutit keevas veevannis, loksutasin aeg-ajalt, seejärel jahutasin jäävannis. Katseklaasi moodustusid suhkrute kollased kristallid. Järeldus: kuna osasoone moodustuvavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid, siis kinnitas osasoonide moodustumine, et glükoos ja arabinoos kuuluvad glükooside ja taandavate oligosahhariidide hulka. Fruktoos Glükoos Maltoos Laktoos
Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2) Mõlemasse lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin kuni ained lahustusid. 3) Keetsin reaktsioonisegu 40 min veevannis, seejärel jahutasin jäävannis. 4) Jälgisin osasoonide moodustumist katseklaasides ning tegin nende kuju kindlaks mikroskoobis. Tulemused: Glükoosi osasooni kristallid olid pikliku kujuga, asetsesid tihedasti luuavarre kujuliselt Glükosasoon Fruktoosi osasooni kristallid sarnanevad glükoosi osasooni omadele, meenutades luuavarre kuju. Sarnasuse põhjuseks on see, et mõlemad suhkrud on monosahhariidid. Nende struktuuri
on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl– → AgCl ↓ NaCl + AgCl Na[AgCl2] – sade kadus, tekkis kompleksühend (naatriumdiklooroargentaat). 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO 3)2∙6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Kristallid lahustusid, tekkis punakas-lilla lahus. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Jälgida 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. NaCl kristallide ümber olev lahus värvus siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl 4] 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. [Co(H2O)6]2+ + 4 NaCl → [Co(Cl4)]2- + 4 Na+ + 6 H2O
Kasutatud ained: atsetoon, Co(NO3)2 x 6H2O. 3. Töö käik Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)2 x 6H2O kristallid. Valasin peale 3 mL atsetooni. 4. Katseandmed Tekkis tumeroosa lahus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele atsetooni peale valamisel tekkis tumeroosa lahus. Aine lahustus atsetoonis. 6. Kokkuvõte või järeldused Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele atsetooni valamisel koobalt-(II)-nitraat-heksahüdraadi kristallid lahustusid ning tekkis tumeroosa lahus. b) 1. Töö eesmärk o Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide umber toimuvat. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained:, Co(NO3)2 x 6H2O, (CH3)2CHO, NaCl. 3. Töö käik Võtsin atsetoonis lahustunud Co(NO3)2 x 6H2O lahuse. Lisasin NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhja jäi 3 mm paksune kiht
disulfitokadmaat Katse tulemus: Läbipaistev lahus Akvakompleksid Co( NO3 ) 2 6 H 2 O + C 2 H 5 OH [ Co( H 2 O ) 6 ] 2+ - 4.1 + 2 NO3 Katse tulemus: Lahus värvus roosaks, kristallid lahustusid Co[ ( H 2 O) 6 ] + 4 NaCl [ CoCl 4 ] 2+ 2- 4.2 + 6 H 2O + 4 Na + Katse tulemus: Lahus roosa ja sade värvus lillaks 4.3 [ CoCl 4 ] 2- + 6 H 2O [ Co( H 2O ) 6 ] 2+ + 4Cl - heksaakvakoobalt ( 2+)ioon Katse tulemus: Sool lahustunud ja temperatuuri tõstmisel lahus värvub siniseks Hüdroksokompleksid
mass-spektromeetria). Proovidest leiti 23 erinevat aminohapet, sealhulgas ka S-sisaldavaid aminohappeid, näiteks metioniini. NB! Eric Parker on Jeffrey Bada üliõpilane. Mikrobioloogia I 2017 Kahtlejate vastuväited • Atmosfääris võis olla hapnikku, see võis ürgsel Maal tekkida veest UV kiirguse toimel: • 2H2O + UV = H2 + O2 • UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid • Aga, kui sünteesitud ained lahustusid vees või seostusid mõne pinnaga, olid nad paremini kaitstud. Mikrobioloogia I 2017 Polüpeptiidide abiootiline süntees aminohapetest: proteinoidid Elusrakule on omased biopolümeerid (valgud, RNA, DNA), mis viivad läbi reaktsioone ja osalevad muudes protsessides (nt info säilitamine ja edastamine). Kuidas need polümeerid võisid ürgsel Maal moodustuda? Tänapäevases elusrakus on toimub valgusüntees Peptiidsideme ribosoomidel
kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi
annaabi.ee 
