Vastused leiad: T. Tamm jt. 2012 „Majapidamistöö majutusettevõttes“ 1. Loetle puhastuse põhitegurid. Aeg( aine mõjumise), puhastusaine (keemiline mõju), temperatuur (vee), ja mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4
valmistamisest minuga jagama. Ta rääkis et tema proovis esimest korda koduõlut teha 20 aastat tagasi ning esimesed korrad asi ei õnnestunud, kuid ajapikku tuli vilumus ja rüübe muutus joodavamaks. Sain teada ka paar retsepti mille järgi ta koduõlut valmistab ja pidin talle ühtlasi lubama, et suvel kui aega rohkem on, proovin juba ise koduõlle valmis teha. Retseptid 1) Maltoosast valmistatud õlu: 2 purki (2 liitrit) maltoosat lahustada 10 liitris keedetud kuumas vees kus on eelnevalt lahustatud 0,7-1 kg suhkrut, lisada 25 g vähese suhkruga hõõrutud ja mõni tund seista lastud pärm. Käärivat virret lasta seista üks ööpäev lahtiselt riidega kaetud õllenõus, seejärel nõu sulgeda ja viia jahedasse keldrisse. Soovi korral võib õlut maitsestada melissi, piparmündi, koriandri või ingveriga. Maitseainetest on soovitav teha kange tee ja lisada see õllevirdele. 2)Meeõlu:
Värvi maja seina kaupa nii, et jätkukohad jääksid maja nurkadesse või muudesse varjatud kohtadesse. Sega ühte anumasse terve seina jaoks vajalik kogus värvi. Sega värvi ka värvimise ajal, et ei tekiks toonierinevusi. ALKÜÜDVÄRVID JA AKRÜÜLVÄRVID? Akrüül on sünteetiline plastvärv, mis võeti kasutusele 1960. aastatel. Akrüülvärv on vesivärv, mida saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Sideaineks on akrüülvaik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 530 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Maalipinnaks kõlbab igasugune rasvavaba pind: lõuend, papp, paber, puit, klaas, betoon, kivi, kile, savi. Plussid: · kiire kuivamine · värvierksus, toonid on eredad ja silmatorkavad, võivad olla nii pärlmuttertoonidega,
Saadud Küllastumata lahus-lahus on saan veel ainet lisada. küllastumata Lahustuvus ja ristkorrutis Lahustunud soola kogus/ lahusti kogust võib arvutada ka ristkorrutise abil. vesi sool Ülesanne: 100g= 40g Leia, kui palju vett on vaja 65 oC juures, et x= 5g lahustada 5 grammi keedusoola? Keedusoola 100 g 5 g x= = 12,5 g lahustuvus sellel temperatuuril 40 g on 40 g 100 g 1) Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? 2) Millal on kaaliumnitraadi ja kaaliumbromiidi lahustuvused võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus kaaliumbromiidi kohta! 5) Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi ja temperatuuri 80 oC kohta
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br)
Lahuse % arvutused Liita saab lahusti ja lahustunud aine masse, mitte ruumalasid. Lahuse mass= lahusti mass+ lahustunud aine mass 100% = lahusti massi%+ lahustunud aine massi% Lahustunud aine massi% näitab lahuse kontsentratsiooni Ülesanne 1 Mitme %-lise lahuse saame, kui 30 g soola lahustada 500g vees? 30g+500g =530g lahust 530g100% 30g x% x= 30g·100% : 530g =...........%-lise lahuse Ülesanne 2 Mitu grammi kaaliumkloriidi on vaja 3 kg 5%-lise väetiselahuse tegemiseks? Mitu grammi vett tuleb lisada? 3 kg=3000 g 3000g100% Xg 5% X= 3000g·5% : 100%=150g kaaliumkloriidi Mitu grammi vett? 3000 g -150 g= 2850g vett Harjutamiseks
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20
LAHUSTUVUS https://m.youtube.com/watch?v=gcxU2uXeh0c Aine lahustuvus näitab, mitu grammi aineid saab lahustada 100 grammis vees. Paljudes lahustes on lahustiks vesi. On aineid, mis lahustuvad vees väga vähe, neid võib lugeda vees peaaegu lahustumatuteks. Sellised ained on näiteks: paljud soolad, hüdroksiidid, oksiidid ja suurem osa orgaanilisi aineid. Paljud ained lahustuvad vees hästi, näiteks: HCl, NaOH, H3PO4, sahharoos jne. Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on
Protsentarvutus; lahuste ülesanded tihedus Lahuste ülesanded p = m(aine) / m(lahus) = M(aine) / [m(aine) + m(lahusti)] ( kuna HTML ei armasta kreeka tähti on tihedust kohati tähistatud ka d tähega) Näide 1. Mitme% lahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola p = 30 / ( 300 + 20 ) = 0,094 = 9,4% Näide 2. Mitu g soola tuleb lahustada 100 g vees, saamaks 25% lahust x / ( 100 + x ) = 0,25 siit x / (100 + x ) = 1/4 ja 4x = 100 + x ning x= 33,3 g p Lahustunud aine massiosa lahuses on lahustunud aine ja lahuse masside suhe ehk lahustunud aine mass 100 massiühikus lahuses - enamasti väljendatakse protsentides p1m2 + p2m2 = p(m1+m2) vasakul on kokkuvalatavad lahused ja paremal saadud lahus Näide 3. Mitme% lahuse saab 300g 25% ja 200 g 10% lahuste segamisel
4/1=4 (mitu mooli vesinikku on 4g vesinikus) 4. Keemia praktikumis anti igale õpilasele pudel deioniseeritud veega,20% ja 50% keedusoola vesilahus ning purk tahke keedusoolaga. · Kirjutage keedusoola valem ja andke nomenklatuurne nimetus. Valem on NaCl ja nimetus on naatriumkloriid. · Kirjeldage, mitmel viisil on võimalik saada eelnimetatud ainetest ja lahustest keedusoola 30%-line lahus 1. Lahjendada 50% keedusoola vesilahust deloniseeritud veega 2. Lahustada 20% lahuse sisse purgis olevat soola 3. Segada kokku 50% ja 20% kokku (1 osa 50% lahust ja 2 osa 20%) 4. Luua uus lahus deloniseeritud vee ja purgis oleva soolaga (10 osa vett ja 3 osa soola) 5. Luua uus lahus mis on tugevam kui 30% (ei ole 50%) ja segada seda kokku, et tuleks 30% 6. Luua uus lahus, mis on nõrgem, kui 30% lahus (ja ei ole 20%) ja lahustada 50% lahust sellega, kuni tuleb 30% . · Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud
Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi
keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta! GRAAFIKU LUGEMINE (5) 5. Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi (NaCl) ja temperatuuri 80 oC kohta. GRAAFIKU LUGEMINE (6) 6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul jooned? PROTSENT ÜLESANDED: 1. 25 grammi ainet lahustati 100 grammis vees. Milline on aine protsendiline sisaldus lahuses? 2. Mitme %-lise soolalahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola? 3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui KÜSIMUSED? 1. Mis on lahus? Näide! 2. Mis on lahusti? Näide! 3. Mis on lahustunud aine? Näide! 4
Et vesi on tõesti hea lahusti, siis looduses päris puhast vett ei leidugi: H2O molekulide kõrval on seal lahustunud gaaside KNO3 molekule, sooladest pärit ioone. Lahustuvus NH4Cl Enamikule vees lahustuvatest ainetest on iseloomulik teatud piir, millest rohkem ainet enam sama lahustikoguse juures lahustada võimalik ei ole. Näiteks toasoojas vees HCl võime 100g vee kohta lisada maksimaalselt 35,9g soola. NaCl Kui lisame rohkem, siis ülejäänud sool vees ei lahustu: NH3 vajub põhja. Seda piiri, mis näitab antud tingimusel lahustunud aine maksimaalselt kogust teatud lahusti
Kolmas katseklaas mL tolueeni ja teise katseklaasi lisada 1 panna vesivanni, et vaadelda joodi värvust gaasilises olekus · Millised on saadud lahuste värvused? Esimene katselaas tumepunane värvus Teine katseklaas kollane värvus Kolmas katselaas roosa värvus · Selgitada atse tulemusi Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse joodi sublematsioon Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O kristallid. Lahustada need 1 mL etanoolis. · Milline on lahuse värvus? Sinine värvus Saadud lahusele lisada mõni milliliiter destilleeritud vett. · Milliseks muutub lahuse värvus? Hele roosa värvus · Selgitada katse tulemusi CoCl on sool. See sool moodustub akvakompleksid. Kui CoCl·6HO -s akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl
Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti ta stallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. boratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. siooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. ud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada p äratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrv paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. uhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. näitab, et lisandid on kõrvaldatud. KCl lahusega.
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär
Coca-Cola probleemülesanne Töö eesmärk: Eesmärgiks on ära lahustada nael nädala aja jooksul Coca-Cola sees. Töö sisu: I päeval lihvin lihvpaberiga üle naela ning asetan ta klaasitäie Coca-Cola sisse nädalaks ajaks. III päeval pole veel näha mingeid muutusi. V päeval on nael läinud peaaegu üleni mustaks, on jäänud ainult mõned valged täpid. VII päevaks on terve nael musta värvi, kuid ära pole ta Coca-Colas lahustunud. Coca-Cola koosneb: · karboniseeritud veest, et rahuldada vedelikuvajadust; · suhkrust, et maitse oleks magus;
filtraadile nimetuse. 3) Võtame klaastoru ja puhume ettevaatlikult läbi selle väljahingatavat õhku sellesse lahusesse.Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame ka reaktsioonivõrrandid toimunu kohta. Katse tulemus: 1) Ca(OH) le vee lisamisel muutub vesi läbipaistmatuks, valgeks ja häguseks. 2) Filtreeritud lahus on selge ja läbipaistev. 3) Peale õhu puhumist muutub lahus häguseks. Katse analüüs: 1) Saadud lahust nimetatakse küllastumata lahuseks, sest vees on võimalik veel Ca(OH) lahustada. 2) Saadud filtraati nimetatakse küllastunud lahuseks, sest selles ei võimalik enam rohkem ainet lahustada 3) Lahus muutub peale sinna õhu puhumist, häguseks, sest meie väljahingatavas õhus on ülekaalus CO , mis reageerib vees lahustunud Ca(OH) ja tekitabki hägususe. Reaktsiooni võrrandid: Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine. Katsevahendid: 2 katseklaasi, CuSO lahus, NaOH lahus, piirituselamp, tikud, katseklaasihoidik.
kuumutamise süütamise vms kujul. 3. Lahused: Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: Lahustist Ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS=LAHUSTUNUD AINE +LAHUSTI Lahustumist on võimalik kiirendada: · Tõsta lahusti temperatuuri · Segada · Peenestada lahustavat ainet 4. Lahustuvus: Lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses (100g vees) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne.
p= lahustunud * 100% / lahuse mass lahustunud= p * lahuse mass / 100% lahuse= 1)Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 200 grammis veel lahustada 50 grammi soola? lahusti=200g lahustunud=50g 50 * 100% / 250 =20% 2)Mitu grammi soola ja mitu grammi vett tuleb vtta, et valmistada 300 grammi 5% soolalahust? P= 300g 5% lahustunud= p * lahus / 100% = 15g lahusti = 300-15=285g 3) mitu grammi 8,2% lahust saab valmistada 32,9 grammist kaaliumnitraadist? Mitu grammi vett tuleb selleks vtta? P=8.2% lahustunud =32,8g =32,2g * 100% / 8,2% = 400g 4) 150g merevee aurustamisel ji jrgi 5,25g soola. Mitu protsenti soola merevesi sisaldab?
Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb Veekaredus-kaltsiumi ning magneesiumi sisaldus vees, seep ei vahuta seep ei pese helbeline sade
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas
Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl Hõbekloriid-on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib suhteliselt kergesti ammoniaagi vesilahusega.Sulamistemperatuur on -114,8 (Puhas Hcl).Vesinikkloriidhape seguneb veega.Vesinikkloriidhappega saab lahustada benseeni.Hcl on ärritava toimega.Vesinikkloriidiga saab ka küttepindadelt katlakivi kõrvaldada ja metallipindasi puhastada.
Selleks segada jahedasse vette mõni tilk kontsentraati ja juua. Günekoloogia: valude korral suguorganeis ja piimanäärmetes, suure valgevooluse jm erituste puhul, leukotsütoosi, sügelemise, herpese puhul. Günekoloogias: omab antibakteriaalset toimet. Androloogias: kergete infektsioonide puhul, ninakoobaste põletiku puhul. Olmekasutamine: palaval aastaajal janu leevendamiseks väike kogus vahendit lahustada veega ja juua. Mürgituse puhul: 1 kuni 10 korda pihustada mõõtklaasi, sisse võtta ja juua rohkesti vett peale. Epideemiate puhul: 10-15 korda pihustada 200 ml vee sisse, pihustada eluruumides, niisutada uste käepidemed jne. Traumade puhul: kasutada kogu haavatud piirkonna ulatuses kui verejooksu peatamiseks, valuvaigistina, on antiseptiline. torke-ja rebimishaavade korral kasutada lahustamata kujul, valades kontsentraati kogu haavale.
lahustiaine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud lahustunud aineaine, mis jaotub lahustis ühtlaselt lahuse % koostisnäitab mitu gr ainet lahustub 100grammis lahuses lahustuvusmitu gr. Ainet lahustub antud temp. 100grammis lahustis soluratsioonlahuses ioonide ümbritsemine lahusti molekulidega lah. Soojuse efektlahustuvusega kaasnev soojuse eraldumine v neeldumine küllastunud lahuslahus, kus antud temperatuuril ei saa enam ainet edasi lahustada küllastamata lahuslahus,kus antud temp. Saab veel ainet edasi lahustada kristallhüdraattahke aine, mis seob endaga kindla arvu veemolekule. koloidlahuspihussüsteem, mis pihustunud aine osakesed on 10 astmes 7 cm emülsioonpihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. suspensioonsüsteem, kus vedelikus on ühtlaselt jaotunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed aerosoolsüsteem, kus on kesk. Gaas ja pihustunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed
NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber. 4. Kasutatavad vahendid Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B) 5. Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul kuiv keeduklaas ning kuiva keeduklaasi kaaluda 5...9g NaCl (antud katses 8,10g). Lahustada NaCl ~50ml destileeritud veega ning hakata seda filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada filtreisse lahust mööda klaaspulka, et ükski tilk kaduma ei läheks. Lahustada NaCl segu kolm korda ning filtreerida. Viimane kord filtreerida destilleritud veega, et võimalikult väike kadu jääks. Lahus valada kolvist mõõtsilindrisse ning lisada destileeritud vett nii, et lahust oleks kokku 250ml
EATI-12 Laboratoorne töö I Protokoll Ülesanne Keedusoola määramine liiva-soola segus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm), areomeeter, filterpaber. Töö käik Lisasime koonilises kolbis olevale liiva-soola segule 50 cm3 destilleeritud vett. Seejärel tuli liivas olev sool lahustada klaaspulga abil vees. Kui soola oli piisavalt lahustatud, siis tuli see valada keeduklaasi. Selleks tuli filterpaber asetada lehtrile nii, et see moodustaks filtri ja seda tuli ka niisutada, et see jääks lehtri seintele. Järgnevalt tuli valada kolbis olev lahus mööda klaaspulka filtrile ning sealt läks see edasi keeduklaasi. Nüüd tuli korrata eelmist tegevust veel kaks korda. Kui need olid tehtud, tuli keeduklaasis olev lahus
Kartulid 5 6 tk Kartulid lõikuda (suuremad 3. karutulid ( Ø 3-6 cm) Kartulid - ... - Nuga lõigata pooleks, seejärel poolikud pikkupidi Pann kuumutada vähemalt 4. Pliit ja pann 100°C-ni. 5. Lisada õli. Õli (u.10-15 ml) Lahustada kuumas õlis 6. peensool (Märkus: kogu Peensool u. 1/5 tl. sool ei pea lahustuma) 7. Valada pannile karulid. Kartulid Kõik 8. Segada Pannilabidas Praadida 140°C juures 9. kaane all 3-5 min. Seejärel Pannilabidas segada. (märkus: Tegevust korrata 3-4 korda.) 10. Lisada maitseainesegu. Maitseainesegu 11. Segada
Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 1 1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, einete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolikalt segada, seda mitmel korral ümber pöörates
. Aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) Trigonaalne kristallvõre Elavhõbeda sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga toatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud
10) Valada keeduklaasist kolbi 7-10 ml külma vett 11) Kasuatada spaatlit ning segada, hõõudes vastu kolvi seina-tekivad valged kristallid-minul rohkem sellised kollakad-valgedi 12) Eemaldada spaatliga magnetsegaja-magneetiline 13) Reaktsiooni segu fltreerida vaakumfiltrimsel-kasutada klaasfltrit 14) Pesta sadet mõne ml destilleeritud veega-sain produkti, mis kollaka-valge värvusga 15) Saadud produkt ümberkristallida 16) Viia toorprodukt kolbi kaalumispaberi abil 17) Lahustada see minimaalses koguses kuumas etanooli-vee segus 18) Kontrollida temperatuuri-kui see on juba 80-90 0 C, siis vähendada küttevõimsust 19) Jahutada segu toatemperatuurini 20) Enne eemaldada magnetsegaja pulk 21) Filtreerida saadud segu 22) Pesta segu minimaalse koguse (1-2 ml) külma etanooli vee seguga 23) Kasutada võib sama klasfiltrit, mida kasutati eelmises flitreerimses-vaja tarvis etanooliga üle loputada 24) Saadud produkt panna õhu kätte Petri tassile kuivama 25) Teha TLC
1.Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustumist, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tahke keedusoola ja liiva segu, kuivatatud 1050C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3
värvid Kattevärv Värv, mis katab pinna enamasti läbipaistmatult: guass, tempera, õlivärv. Lasuurvärv Läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv Akrüül on sünteetiline plastvärv, mis võeti kasutusele 1960. aastatel. Akrüülvärv on vesivärv, mida saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Sideaineks on akrüülvaik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Maalipinnaks kõlbab igasugune rasvavaba pind: lõuend, papp, paber, puit, klaas, betoon, kivi, kile, savi.
2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape SO2- H2SO3 CO2- H2CO3 SO3- H2SO4
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee
Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge. Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma koostisele, on polümeerid kas siis rohkem või vähem elastsed, UV-kiirgusele üsna vastupidavad (kuni 180° C) ning madala vee läbilaskvusega (permeatsiooniga). PHA-d saab lahustada halogeenitud lahustis (nt kloroform, diklorometaan või dikloroetaan). Kus saab kasutada? PHA kasutusspekter on lai. Tööstuslikult saadud plastist saab teha kreemipurke, pastapliiatseid, ühekordseid pardleid. Samuti kasutatakse PHA-st tehtud õhukest kilet mähkmetes. Ka meditsiinis kasutatakse PHA-d, sest tema laguproduktid ei ole kehale kahjulikud , mistõttu haavaõmblusniidid, luukruvid, südameklapid jne võivad sisaldada PHA- d.
Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud
kasutades nende erinevat lahustuvust; kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga. mõõteseadmed, Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, töövahendid ja mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber. kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm³ destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl
on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda,
Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises
Till ravimtaimena Till on üks vanimatest ravimtaimedest. Vanasti koguti seemneid rohuks gaaside ja seedehäirete puhuks. Imetajatel emadel soovitati piimakoguse suurendamiseks. Muistsed egiptlased pidasid tilli peavalu rohuks. Tänapäeval tuntakse tilli raviomadusi enam ja kasutatakse kõige enam soolestiku käärimisprotsessidel või isu tõstmiseks. Till parandab mao limaskesta ja seetõttu kasutatakse mao- ja peensoole hädade korral. Tilli uhmerdatud seemnete söömine aitab lahustada neerukive ja muudab kahjutuks organismis leiduvaid parasiite. Lehed ja viljad parandavad uriini eritumist. Till reguleerib vererõhku, stimuleerib maksatalitlust, korrastab seedimist, leevendab bronhiiti jne. Viljadest tehtud tõmmist kasutatakse ka välispidiselt silmahaiguste korral ja haavade puhul. Till on kasutusel kui rahusti, on krampide, spasmide ärahoidja. Kõrgvererõhuhaigetel tuleks tilli kasutada koos palerjani või broomiga
Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega. Metallide aatomid ei hoia väliskihi elektrone kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus). V:Puhas vesi on dielektrik- vabu laenguid ei ole. Kui vees lahustada mingit teist ainet, siis hakkab tekkinud lahus elektrit juhtima. 10.Elektrivoolu toimed(pikem küsimus). 1)Soojuslik toime- kõik ained soojenevad, kui neid läbib vool. 2)keemiline toime- vool eraldab lahusest selle koostisosa. 3)magnetiline toime-vooluga mähis mõjutab magnetnõela ja magnet mõjutab vooluga mähist. Galvanomeeter on seadeldis millega saab tuvastada elektriovoolu olemasolu. 11.Voolutugevus (definitsioon,tähis, ühik)
T = 273 + 28 = 301 K p=ItRT/ZFV p=? Z = 2 ( 2Cl- - 2e = Cl2 ) F = 96500 C / mol = 96500 A*s / mol { (A * s *l*atm*K*mol) / (K*mol*A*s*l) = {atm} R = 0,082 l*atm / K*mol p = (3*3*3600*0,082*301) / (2*96500*3) = 1.38 atm Protsentarvutus ja lahuste segamine p = m(aine) / m(lahus) = M(aine) / [m(aine) + m(lahusti)] ( kuna HTML ei armasta kreeka tähti on tihedust kohati tähistatud ka d tähega) Näide 1. Mitme% lahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola p = 30 / ( 300 + 20 ) = 0,094 = 9,4% Näide 2. Mitu g soola tuleb lahustada 100 g vees, saamaks 25% lahust x / ( 100 + x ) = 0,25 siit x / (100 + x ) = 1/4 ja 4x = 100 + x ning x= 33,3 g p Lahustunud aine massiosa lahuses on lahustunud aine ja lahuse masside suhe ehk lahustunud aine mass 100 massiühikus lahuses - enamasti väljendatakse protsentides p1m2 + p2m2 = p(m1+m2) vasakul on kokkuvalatavad lahused ja paremal saadud lahus Näide 3
Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga kuivatatud 105℃ juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeslduklaas, kaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm2), areomeeter, filterpaber. Töö käik 1. Lahustada eelnevalt koonilise kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm2 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filreerida Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda thedalt vastu lehtri seina.
Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool +2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed
ümbritsevalt veelt soojust ära); nt tugeva kristallivõrega ainete soolade (NaCl, NH4NO3) lahustumisel. · hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne. Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus
hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t°ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t° 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid.
hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t˚ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t˚ 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid.
PUIDUKAITSEVAHEND PIHKATEX PIHKATEX on männivaigu baasil valmistatud puidukaitsevahend, mille hulka on lisatud linaseemneõli. KASUTUSVALDKONNAD: palkmajade ja teiste puitpindade viimistlemiseks välistingimustes. Sobib ka eelnevalt viimistletud puidule tingimusel, et kasutatud aine ei ole tekitanud puidu pinnale kaitsekilet. Ravimid kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga. Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu. Männi vaigukäigud lähivaates (suurendus 400 X): vasakul pikilõige, paremal ristlõige. Vaik moodustub vaigukäikudes Okaspuude pikad torukujulised vaigukäigud on vooderdatud lamedate näärmerakkudega
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada
annaabi.ee 
