segunemisega; *ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega. 21.Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad
kaitselooduslik valik-iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus,genotüüpide difereniseerunudpaljuneminloodusvaradvesi,õhk,taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad,põllukult.LPH-lubatud piirheide LPKlubatudpiirkonsentratsioonBHT-olmereovesi mortmass-taimede,seente ja loomade mitmesuguste lagunemisastmes jäänused muutlikkus-organismide omadus milleski eellastest erinedapotensiaalne energia-kasutamata töövaru- relikt-jäänukroheline revolutsioon-60 aastatel õnnests tänu saagirohketele sortide kasutuselevõtule,nt riis ja intensiivselepõllumajandusele arengumades järsult suurendadateraviljatoodangutsuktsessioon-koosluste vahetus,ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.Autogeenne-sisetegurid põhjustavad muutusi.Allogeenne-välistegurid
ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel. O kõduhorisont mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, käbid jm) ning surnud taimedest. A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ning süsiniku rikas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid.
ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. 24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas- hall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel
kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad ained allpool asuvatesse horisontitesse, värvuselt valkjas. Sisseuhte horisont-horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid, tumeda värvusega ja tihenenud. Lähtekivim- koosneb setetest, aluskivim-tard,sete ja moondekivimist. Turbahorisont-tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevais lagunemisastmes,taimejäänuste ladestumisel. Gleihorisont-veea küllastunud aladel ja happniku vaguses, sinakas-rohekas. Mullatähtus loodusele tekivad setted, teikib muld ehk pinnamood.muld on elukohaks organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, toiduks loomadele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vette ja õhku. Tähtus inimesele-saavad kasvada taimed, toiduks inimestele. Muld asendamatu loodusvara, põllumajanduses on ta peamine tootmisvahend.
· Heterotroofid- organismid, kes ise ei suuda orgaanilist ainet sünteesida vaid peavad selle ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav osa baktereid . Karnivoorid- Loomtoidulised organismid (loomtoidulised loomad ja –taimed) Omnivoorid- Segatoidulised, kes tarbivad toiduks taimi ja loomi. Saprofaagid- organismid, kes toituvad taimse või loomse päritoluga erinevas lagunemisastmes olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse :
,,puhtas vees" (sõltub seal lahustunud soolade hulgast); hajumisel muudab valguskvant suunda, kusjuures eri suundades hajub erinev kogus valgust; 2. neeldumine ja hajutamine optiliselt aktiivsete ainete poolt : a) vees lahustunud orgaaniline aine ,,kollane aine" (,,gelbstoff") nagu nimigi ütleb, neelab sinist valgust tugevaminikui teisi lainepikkusi; b) fütoplankton (elus org. aine; pigmendid); c) detriit (elutu org. aine koosneb erinevas lagunemisastmes olevatest taimsetest ja loomsetest produktidest e. veeorganismide elutegevuse jääkidest ja surnud organismide tükikestest) d) tripton veekogu vees hõljuvad tahked surnud organismide (detriit) tükikesed ja mineraalainete osakesed Valguse bioloogiline tähtsus veeorganismidele 1. /Otsene mõju/ - tähtsaim energiaallikas org. aine tootmiseks fotosünteesi protsessis Ilma (maailmameres peamiselt fütoplanktoni e. taimse hõljumi poolt
Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. FÜTOMASS- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; ZOOMASS- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); BAKTERIMASS- kõigi bakterite kogumass MORTMASS- surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh. varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid. Mortmass moodustab veekogudes detriidi ja ladestub aeglase lagunemise puhul põhjasetteisse, soodes tekitab turbalasundi ning parasniiskeis tingimustes koguneb maapinnale kulu- ja kõdukihti. Bioproduktsioon põllul ja metsas mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle
ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu - metsamulla mineraalse osa pinnal asuv orgaaniline horisont, mis on seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud. Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja
30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu
ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. Välja-ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim (C-horisont), mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim (D-horisont), mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. Kõrge põhjavee taseme ning veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont (T-horisont) tekib soodes lagunemata ja erinevates lagunemisastmes taimejäänuste lagunemisel. Gleihorisont (G-horisont) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses (oksüdatsiooni- ja tulemusena) tekkinud sinakas-või rohekashall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. Muld on inimese jaoks väga oluline loodusvara ja selle intensiivsel kasutamisel võivad mullaomadused (huumusevaru, veereziim) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga
maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass taimne biomass. Zoomass loomne biomass. Bakterimass kõigi bakterite kogumass. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. 37. Ökoloogiline efektiivsus. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileeritud energiasse %-des. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. 1) Väike geoloogiline aineringe hõlmab:
hapnik (42%), vesinik 6,5%) ja lämmastik (1,5%). Nende kõrval sisaldab orgaaniline aine ka nn 38 tuhaelemente, mis jäävad järele, kui orgaaniline aine mullast välja põletada. Tuhaelementideks on kaltsium, magneesium, raud, väävel, fosfor, kaalium jt. Kasvupinnases leiduv ning tema omadusi mõjutav orgaaniline aine koosneb kõige üldisemalt vaadates erinevas lagunemisastmes olevatest taimsetest ja loomsetest jäänustest ning huumusest. Taimse päritoluga komponentideks on lisaks maapinda sattunud taimsetele jääkidele ka taimede juured, millest osa on oma elutegevuse lõpetanud, teine osa aga elusjuurte mass. Loomse päritoluga komponentide hulka kuuluvad surnud, erinevates lagunemisfaasides olevad organismid ning nende eritised (ensüümid, fermendid, limad jms). Orgaanilise aine hulk kasvupinnases oleneb selle tekkimise ja lagunemise vahekorrast
tavaliselt just selle kihi arvel. 03 – amorfse metsakõdu kiht (amorfne – kujutu, vormitu). Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi humifitseerunud orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi tüsedus on tavaliselt 1-5cm. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest
kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O kõduhorisont, mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, okkad, käbid jne) ning surnud taimedest A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise aine lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ja süsiniku, rikas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid.
Monofaagid kitsalt ühele toiduobjektile spetsialiseerunud loomad. Vastand on polüfaagid. Moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Moreen kujuneb liustikule varisenud või sellesse jääkünde tõttu sattunud kivimeist, mida jää liikudes purustab, segab ning peatudes või taandudes oma serva ette ja külgedele setitab. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja
keemilised ühendid ja saviosakesed. On tumeda B- Sisseuhtehorisont värvusega ja tihenenud võrreldes lähtekivimi ja E- horisondiga Tekib enamasti soodes erinevas lagunemisastmes T- Turbahorisont olevate taimejäänuste ladestumisel. Veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses G- Gleihorisont oksüdatsiooni- jareduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekashall horisont.
Mulla mineraalosa moodustavad erinevad kivimid (liiv, savi, paerahk jne.). Mineraalosakeste suurused võivad olla väga erinevad suurtest kividest kuni väga väikeste saviosakesteni. Mulla mineraalosa päritolu võib olla erinev, osa sellest on pärit sama piirkonna aluskivimist, osa võib olla saabunud mandrijääga (moreen), osa tuulega (tolm, paljudes piirkondades vulkaaniline tuhk). Mulla orgaaniline osa koosneb peamiselt erinevas lagunemisastmes olevast taimsest materjalist. Lagunemist viivad läbi bakterid, seened ja mõningad loomad. Osa mulla orgaanilisest osast pärineb ka surnud loomadest, näiteks tigude kojad, lülijalgsete kestad, lindude ja imetajate luud jms. kuid see moodustab enamasti väiksema osa (loomsed jäätmed lagunevad reeglina kiiresti). Mulla orgaaniline osa on vastutav ka selle veevarude hoidmise eest. Näiteks rabamullad, milles peamise osa moodustab turvas, hoiavad vett väga hästi ja
Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi humifitseerunud orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi tüsedus on tavaliselt 1-5cm. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30 cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele
Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Bakterimass kõigi bakterite kogumass; Mortmass surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh. varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid. Mortmass moodustab veekogudes detriidi ja ladestub aeglase lagunemise puhul põhjasetteisse, soodes tekitab turbalasundi ning parasniiskeis tingimustes koguneb maapinnale kulu- ja kõdukihti. Huumus pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga. Huumus tekib taimejäänuste
annaabi.ee 
