Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravae silmade varjamine vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba silmatorkavalt värvunud: üldiselt must, otsast valge tipuga. Vaenlane, kes märkab saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata. Võib kergesti segamini ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista. Käitmine Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne 3
loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sigimine Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22...24 päeva. Pojad (tavaliselt 3...5, harva 2...7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Ohustatus ja kaitse Haruldase liigina kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia
Rääk." Nõnda käiski räägu rääk: "Rääk. Rääk. Rääk." Eno Raud Sisin-susin Kaks S-i nagu ussi, kaks ussi nagu S-i kord metsas kohtusid. "Sssssss!" ussid sisisesid, "Sssssss!" ussid susisesid, Nii sisi-susisesid, et ise kohkusid ..... See oli nõnda kole susin, et põõsa alla pages susi! Heljo Mänd Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber ümber sokolaadi, kripp-kripp-kripp-kripp kirju paber ümber karamelli, Pikad peened maitsvad pulgakommid, lagritsad nii tõmmud, rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop
Rääk." Eno Raud Sisin-susin Kaks S-i nagu ussi, kaks ussi nagu S-i kord metsas kohtusid. "Sssssss!" ussid sisisesid, 86 "Sssssss!" ussid susisesid, Nii sisi-susisesid, et ise kohkusid ..... See oli nõnda kole susin, et põõsa alla pages susi! Heljo Mänd Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber ümber sokolaadi, kripp-kripp-kripp-kripp kirju paber ümber karamelli, Pikad peened maitsvad pulgakommid, lagritsad nii tõmmud, rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop
annaabi.ee 
