https://www.bimco.org/~/media/Chartering/Document_Samples/Sundry_Other_Forms /Sample_Copy_SALEFORM_1993.ashx SALEFORM 93 Omandi tekkimine laevale Omandi tekkimiseks laevale on vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet omandi ülemineku kohta ja kannet laevakinnistusraamatus. Loobumine omandist laevale (1) Isik võib loobuda omandist laevale. (2) Loobumiseks esitab omanik kohtule notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse, mille alusel kantakse loobumine laevakinnistusraamatusse. (3) Laev, mille omandist on loobutud, läheb riigi omandisse. Riik muutub omanikuks seeläbi, et ta kantakse omanikuna laevakinnistusraamatusse. (4) Riik võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande tegemise eeltingimuseks seada nõude, et laevaomandist loobuja peab enda kanda võtma loobutud laeva omandist tulenenud kohustused. MOA- Memorandum of Agreement), milles muuhulgas lepitakse kokku laeva ostuhinnas,
pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. 2) Lähtuvalt § 654 lg 2 võib töövõtja ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 3) Lähtuvalt § 654 lg 3 võib töövõtja laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda laevahüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale laevale. 4) Käendaja- Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt. Märkus: 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku kohaselt peab lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis alles peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui leping on tagatud kinnisvarale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale seatud hüpoteegiga, siis selle hüpoteegi kohesele sissenõudmisele allumiseks on vajalik vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohane märge kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab allutada kinnisasja ja laevakinnistusse kantud laevadega tagatud nõudeid ning ehitise kui vallasasja ja
kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab isiklikumat
§ 654. Pandiõigus (1) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. (2) Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. (3) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda laevahüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale laevale. § 655. Tellija ülesütlemisõigus (1) Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu
haldur. Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada ainult koos sõnaga “pankrotis”. Pankroti väljakuulutamisel edastab kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registreerimisosakonnale ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, s.o pankrotiotsuse jt lahendid kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ja väärtpaberite keskregistrisse võlgniku varale keelumärke seadmiseks või vara blokeerimiseks. Pankrotiseaduse alusel blokeeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberid või väärtpaberikonto. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded vastavalt PankrS ettenähtud korrale. PankrS § 46 kohaselt otsustab haldur ka võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise jätkamise. Haldur ei või
(3) Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. (4) Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. (5) Kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva müümise puhul on müüja kohustatud kinnistusraamatusse kantud õiguse või selle seadmist tagava nõude kohta tehtud märke kõrvaldama ka juhul, kui ostja seda õigust või märget teab. (6) Kinnisasja müüja ei vastuta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest. § 219. Asja ülevaatamise kohustus (1) Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
Maksuhalduril on õigus sooritada järgmisi toiminguid: 1) taotleda kinnisasja võõrandamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; 2) taotleda ehitise kui vallasasja võõrandamise keelumärke kandmist hooneregistrisse; 3) taotleda sõiduvahendi võõrandamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse; 4) taotleda laeva võõrandamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse; 5) anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) sätestatule; 6) pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 57. Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida
abieluvararegistripidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, v.a. kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus: 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise elukoha järgi, põlvnemis- ja ülalpidamisasjas lapse elukoha järgi); 3) hagita asjade kohtualluvus (eestkosteasja
esitamisest. (3) Koormatud kinnisasja võõrandamise puhul kehtib reaalkoormatisest või hüpoteegist tulenevat nõuet käsitlev otsus õigusjärglase suhtes ka siis, kui õigusjärglane ei olnud teadlik hagi esitamisest. Sundtäitmise käigus toimunud enampakkumise puhul kehtib otsus kinnisasja omandaja kohta üksnes juhul, kui hagi esitamisest teatati hiljemalt enne üleskutse tegemist pakkumiste esitamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteegist ja tsiviilõhusõidukite registrisse kantud pandiõigusest tuleneva nõude suhtes tehtud kohtuotsusele. Otsuse täitmine (1) Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. (2) Kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub
Merivõlg -maritime lien on ka tekkinud laevanduse praktika jooksul, nii et osad mv-d on kuulutatud väga olulisteks ja tagatud pandiga § 72 LAÕS-s. § 72. Merivõla mõiste (1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks. (2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu. (3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse. mida loetakse merivõlgadeks, Lindpere klassifikatsioon: § 74 Merivõlaga on tagatud järgmised nõuded /..../ Merivõlg kehtib 1 aasta, mitte kauem! Leontarasel oli juba 3.a mööda läinud, mv kustunud, see oli tavaline merinõue. Pandiga on tagatud lg 1 p 2- inimelu kaotusest /..../ selgitab, et maa juures mõeldakse nt sadamas toimunud õnnetuste tagajärgi. Merivõlg on pant - mis sellest pandiõigusest tuleneb? Kui merinõude eesmärgiks on saada
Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse ese: - mõttelise osa koormamine kasutusvaldusega ei ole välistatud seaduse regulatsiooniga - reaalosa koormamine kasutusvaldusega - kinnisasja võib teatud juhtudel koormata kasutusvaldusega ka osaliselt - ühiskasutusvaldus (mitme kinnisasja koormamine ühe kasutusvaldusega) - iga kinnisasi tuleb kasutusvalduse seadmiseks koormata eraldi. - Korteriomand, hoonestusõigus, korterihoonestusõigus ja laevakinnistusraamatusse kantavad laevad on samuti kasutusvaldusega koormatavad. KASUTUSVALDUSE TEKKIMINE Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 203) Igamise teel tekkimine ei ole välistatud KASUTUSVALDUSE LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE Lõppemine: lõpeb kasutusvaldaja surmaga (füüsiline isik) või lõppemisega (juriidiline isik, max 100 a). Kui oli määratud tähtaeg, siis tähtaja saabumisega.
Halduril on kohustus vastu vaielda kui nõue tundub olevat põhjendamatu. Teistel võlausaldajatel kohus- tust ei ole. Lisaks nõuetele tuleb kaitsta pandiõigused, mis ei nähtu kinnistusraamatust/registritest (vt järgmine). Ei pea kaistma ( 103 lg 4): nõudeid, mille kohta on olemas jõustud kohtuotsus pandiõiguseid, mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse, väärtpaberite keskregistrisse * NB! See ei tähenda, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei peaks kaistma! * Kui hüpoteegikanne ise on kinnistusraamatus vale, siis peaks haldur esitama üldkorras hagi kande parandamiseks. Uue koosoleku kokkukutsumist uute vastuväidete esitamiseks üldjuhul ei korraldata (reegel: ku nõue on kaistud, siis selle nõude kallale enam ei minda)
See aga ei tähenda, et üürileandja võib üüritasu igal ajal oma äranägemise järgi tõsta. VÕS § 299 näeb ette üüri tõstmise eelduse, s.o üürileandja ühepoolne üüri tõstmise õigus kehtib üksnes juhul, kui pooled ei ole seda kokkuleppega välistanud, tulenevalt dispositiivuse põhimõttest. Nagu öeldud, siis VÕS § 299 lg 1 kohaselt eeldatakse, et üürileandja võib tähtajatu üürilepingu korral tõsta üüri järgmiselt: 1) kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest; 2) möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise puhul iga kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. VÕS § 299 lg 2 kohaselt peab eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama
kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab
juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul. Eeldatakse, et üürileandja võib tähtajatu üürilepingu korral tõsta üüri järgmiselt: 1) kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest; 2) möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaaikohtade ja muu taolise üürimise puhul iga kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida:
annaabi.ee 
