Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laenudes" - 15 õppematerjali

Sissejuhatus ortograafiasse
24
pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

Keerulised võõrsõnad blufib bluffima mafiooso maffia dusi (all) (võtab) dussi t afisil (seda) afissi (selle) guljasi (sööb) guljassi guasid guasse (leidis) nisi (poeb) nissi F Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, aforism, afäär, efekt, efektiivne, grafiti, ofitsiaalne, ofort, rafineerima, ufo; pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis. Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv `trepiaste', muhv. S Üks s on sõnus: atasee, brosüür, desifreerima, eselon, fetiseerima, fini seerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit).

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID
5
doc

EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID

KAKS TÄISHÄÄLIKUT agronoom mandariin silikoon arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir huligaan margariin trikoloor hüperbool panoraam uvertüür interjöör parafiin vaseliin inventuur plastiliin vitamiin karantiin poroloon magistraal rezissöör Kahesilbilised Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt keefir ja kefiir oktav ja oktaav sümptom ja sümptoom sablon ja sabloon tambur ja tambuur

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
Vajame uusi väärtusi
4
doc

Vajame uusi väärtusi

" Ning see on paljuski arusaadav, sest siin ja praegu on kriis toonud enesega kaasa väga konkreetsed mured ja sünnitanud hirmuäratavad eeldused. Eeldused, mis võivad viia eelarve jätkuva kärpimiseni, töötute arvu järsu kasvuni, töötajate sissetulekute vähenemiseni, arstiabi kättesaadavuse halvenemiseni jne. Ja viinud on selleni ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis väljendus vähemalt kohapeal pankade kergekäeliselt antud laenudes ning valitsuse ebapädevas toimimises. Kuid nii ulatuslik kriis ei saa olla põhjustatud vaid puhttehnilistest põhjustest ­ meie variandis kinnisvaramulli lõhkemisest ja maailmas tervikuna pankade likviidsusprobleemidest. Sellel totaalsel kriisil on tunduvalt sügavamad põhjused, mis ei piirdu kaugeltki probleemidega ainuüksi rahanduses ja majanduses tervikuna. Tegelikult on see hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
Makroökonoomika konspekt
14
odt

Makroökonoomika konspekt

◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R) • Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D)

Majandus → Makroökonoomia
105 allalaadimist
Eelsokraatikute panus filosoofiasse
12
docx

Eelsokraatikute panus filosoofiasse

tervik. Anaxagoras nimetas neid “kõike kõigest” sisaldavaid “algosakesi” “seemneteks” või “idudeks”. Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”. Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite kirjanduslikes laenudes. Oma luules ta kritiseerib ja heidab nalja paljude kaasaegsete nähtuste ja ideede üle, nagu näiteks kreeka mütoloogia inimesekujuliste jumalate üle, ning pilab ka kreeklaste suurt austust sportlaste vastu. Xenophanes hülgas, nagu ka Herakleitos, usu jumalatesse ning sellesse, et jumalad on inimesesarnased. Selle asemel rääkis Xenophanes ühest jumalast, kes on abstraktne, universaalne, muutumatu, liikumatu ja ka alati ning kõikjal kohalolev. See

Filosoofia → Filosoofia ajalugu
1 allalaadimist
Sõnavara EKSAM
9
doc

Sõnavara EKSAM

(saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum > vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s, z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink, ülemsaksa Zichorie > sigur, pr gendarme [z-] > sandarm (z-st on saanud s ka eeltoodud näiteis pagas ja rüüs). 7. Põhi , üld ja oskus sõnavara Põhisõnavara ­ selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Nt: olema, ja, tema ,see, et jne.. Üldsõnavara on sõnavara, mida vajab igapäevaseks suhtluseks iga keeletarvitaja.

Eesti keel → Eesti keel
70 allalaadimist
Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10 b klassi õpilaste seas
11
doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

noortele meeldida. Släng on lähedane vabale kõnekeelele. Raske on piiri tõmmata küsimusele, mis on üldkeelne ja rahvapärane ning mis võiks olla släng. Piiritõmbamise teeb raskeks see, et sõnadel on erinevates olukordades erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed, rahvapärased ja levinud, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng. (6) Släng väljendub väga mitmel moel nagu nt: hääldustes, lühendites, laenudes, kujundlikes väljendites, roppudes sõnades, hüüdnimedes, sõna loomingutes, terminilaadsetes nimetuses ja paljuski muus selletaolises. Väga vähe on olemas kirjutatud slängi, enamus mõeldakse välja või tuletatakse kuskilt mujalt. Ainus koht, kus kohtab slängi vähesel määral või peaaegu üldse mitte, on aja-ja ilukirjandus. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et soovitakse säilitada eesti keele puhtust ja normipärasust, mis tegelikult praegustes oludes on suhteliselt keeruline

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
6
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

· Huulte järgi ­ labiaalsed häälikud: ü, ö, o, u · Keeletõusu astme järgi ­ madalad (ä, a), keskkõrged (õ, e) või kõrged (i, u, ü) · Keele liikumise järgi ­ eesvokaalid (i, e, ä) ja tagavokaalid (õ, a) 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Näited. Diftong on 2 teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: 26 diftongi omasõnades või vanades laenudes, 10 diftongi võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi on ainult ai, ei, ui. Diftong saab olla kas II või III vältes. · Tekkimise järgi: algupärased ja hilistekkelised · Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 21

Eesti keel → Eesti keel
108 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

f ja s kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi. Pikk f , s kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i s- d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf.

Eesti keel → Eesti keel
194 allalaadimist
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

häälikuseadused. Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid. Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+ võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...
57 allalaadimist
Sõnade ortograafia
29
doc

Sõnade ortograafia

f ja s kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi. Pikk f , s kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i s-d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais

Eesti keel → Eesti keel
372 allalaadimist
Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

· Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad · Maksete (ülekannete) teostamine Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel ­ kui suuri reserve hoida? Kommertspangandus Eestis: · Pankade arv on oluliselt kahanenud · Panganduses oligopoolne turg · Kommertspangad välisomanduses Rahabaasi M0 kasvu mõjud Rahabaasi muutus kajastub · Valitsusvõla muutuses · Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) · Kommertspankadele antud laenudes M0 ­ M0-1 = (Dgc ­ Dgc-1) + E (B*c ­ B*c-1) + (Lc ­ Lc-1) E ­ nominaalne vahetuskurss c ­ keskpank g ­ government D ­ debt B* - bond Lc ­ loan Rahapakkumine M1 · Rahabaas M0 = sularaha + reservid M0 = CU + R · Agregaat M1 = sularaha + hoiused M1 = CU + D CU ­ currency R ­ reserves D ­ deposits Reserve saab hoida keskpangas või kommertspankade kassades R = Dc + VC · Kohustuslikud reservid · Vabatahtlikud reservid Reservimäär rd = R / D

Majandus → Majandusteadus
89 allalaadimist
Eesti keele eksamiks kordamine
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

f ja s kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi. Pikk f , s kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i s-d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais

Eesti keel → Eesti keel
316 allalaadimist
Finantsanalüüsi ainetöö
54
docx

Finantsanalüüsi ainetöö

2% 34.7% 0.0% 2013 2014 2015 Tallinna vesi Olympic Tallink Joonis 5: Maksevalmidus Allikas:autori koostatud Joonisel 5 on näha, et ainuke ettevõte kellel on bilansipäeva seisuga raha vähem kui lühiajalisi kohustusi on Tallink AS. Ilmselt on valdav põhjus suurtes laenudes, mis liigutatakse pikaajalisest lühiajalisse võlgnevusse ja suuremat pilti vaadates on tegemist suure laenukoormusega. Kas selle punktis ilmneb selgelt riskide suurus, mille Tallink on võtnud, et saavutada oma tänane suurus. Kõige riskivabam investeering tundub Tallinna vesi, kellel on vaba kapitali rohkem kui 4x rohkem oma lühiajalistest kohustustest. OEG seis pole ka halb ja dünaamika peegeldab samuti viimases lõpus tehtud suuri investeeringuid, mis pole veel hakanud kasu tooma.

Majandus → Finantsanalüüs
92 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

tusi (helid) (mängib) tussi afisil (seda) afissi (selle) guljasi (sööb) guljassi guasid guasse (leidis) nisi (poeb) nissi (need) pastisid (seda) pastissi tsuvasid tsuvasse Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, aforism, afäär, efekt, efektiivne, grafiti, ofitsiaalne, ofort, rafineerima, ufo; pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis. Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv `trepiaste', muhv. Üks s on sõnus: atasee, brosüür, desifreerima, eselon, fetiseerima, finiseerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit). Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun