Õppimine loodus Laetud kehade vahel mõjuvat jõudud nimetatakse elektrijõuks. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas.
Metallide keemilised omadused ja saamise viisid Katse 1: oksiidi saamine 2Mg + O2 tº 2MgO Pannes kõrgel temperatuuril magneesiumi (hall) reageerima hapnikuga, on saaduseks valge magneesiumoksiid. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on magneesium, saades laenguks II ning oksüdeerijaks hapnik, saades laengu II. Katse 2: soola saamine Fe + S FeS + Q (soojus) Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II)oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S
Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on
Elementaarosakesteks nim. osakesi mida ei saa tänapäeva teaduse seisukohast lihtsamateks osakesteks jaotada. (elektron, prooton, neutron). Laengut mis tekib klaaspulka siidiga hõõrudes nim. + laenguks. Laengut mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist
Mida ei saa lihtsam osakesteks jaotada nim-elementaarosakesed(elektron, prooton, neutron). Merevaigust esemeid hõõrudes villasest või karusnahaga, siis tõmbavad enda poole kergeid kehi. 16.saj avastas Gilbert(ingl teadlane) et hõõrudes klaaspulka siidiga on see võimeline külge tõmbama kergeid kehi. 2liiki elektrilaengud: laeng mis tekib klaaspulka siidiga hõõrumise teel nim. posit laenguks; mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga nim negat. laenguks. Samamärgilistega osakesed tõukuvad, erinimelistega tõmbuvad. Ühe laetud keha mõju teisele toimub erilise materiaalse keskkonna kaudu mida nim. elektriväljaks. Füüsika osa mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega-elektrostaatika. Coolombi seadus: elektrostaatika põhiseadus-2liikumatu punktikujulise laetud keha või osakeste vastastikuse mõju F=k q1q2/r(ruut). SI süsteemis elektrilaengu ühik-C(ühik mis läbib sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus on 1 A
Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid
Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q - laeng I - voolutugevus t aeg Üks kulon on tohutu suur laeng, kammi või klaaspulka elektriseerides saame laenguks üks mikrokulon (1µC=10-6) Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Coulomb'i seadus kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja põõrvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga . ; k konstant Punktlaeng elaetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaukusega
Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatominumbriks ehk laenguarvuks ehk laenguks. Neutronite arvu tuumastähistatakse tähega N. 3. Vastastikmõju liigid Aatomi tuum seisab koos, sest tugev vastastikmõju ilmneb tõmbejõuna. Looduses on 4 vm liiki Tugev aj nõrk on tuumafüüsikas. Nõrk vastastikmõju ilmneb tõukejõuna. Mille tagajärjel ei kuku aatom kokku (al 93 el ei ole nad pysivad, sest tuumad on liiga suured. 4. Radioaktiivsus 3 liiki. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure
Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatominumbriks ehk laenguarvuks ehk laenguks. o Neutronite arvu tuumastähistatakse tähega N. Isotoobid o Isotoopideks nimetatakse selliseid elemente, millel on sama laeng, kuid erinev neutronite arv. o Isotoobid on perioodilisuse tabelis ühel ja samal kogal. o Ühe keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu A poolest. o Järjenumber Z langeb neil kokku. A=Z+N A- massiarv
Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütleb prootonite arvu tuumas. Prootonite arv ehk tuumalaeng määrab keemilise elemendi järjekorranumbri. Elektronkate Elektronkate tuuma ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Elekronkatteks nimetatakse aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogumit. Elektron on väga väikese massiga võrreldes aatomi tuumaga ja negatiivse laenguga osake.
Tänu sellele püsivad aatomid kristallvõres koos. Metalliline side on väga tugev. Joonis Oksüdatsiooniaste - o.a. o.a.-ks nimetatakse elementide laengut ühendites / liitainetes. A rühma elementidel näitab rühma nr. laengut. Metallide laeng on alati + B rühmade metallidel on muutuv laeng, kuid kõigil on olemas ka laeng +2 Mittemetallidel on palju erinevaid laenguid, A rühma mittemetallidel on üheks kindlaks laenguks rühma nr. Lihtainete laeng on alati null. H+1 O-2 Cl-1 F-1 Fe+2 ja +3 Cu+1ja +2 Määra o.a. valemites. NaCl, O2, H2O, BaO, Al2S3, N2O5, SO3, SO2, CO, N2, Na2O, Fe2O3
Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus. 20 Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. Mõtisklus 1. Millest oleneb laengutevahelise jõu suurus? 2. Milline elektrihulk on üks kulon? 1. Mehaanilise jõu suurus oleneb laengute suurusest ja nende vahekaugusest. Mehaaniline
Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus
metalliiooniga, siis lõpuks hakkab laeng kanduma tänu elektronide liikumisele alumiiniumi alumiiniumiooni positiivse iooni sisemuse poole, ent ei jää kuhugi otseselt püsima. Nad liiguvad ühelt ligandilt teisele, kord metallilt ligandidele ja vastupidi ning veel ka ligandilt ligandile. ÜHESÕNAGA MUUTUB STENTRAALAATOMI LAENG KOMPLEKSI KOGU SISESFÄÄRI ÜHTSEKS nn LAIALIMÄÄRITUD LAENGUKS. See märgitakse kandiliste sulgude taha. Nüüd ongi tekkinud komplkeskatioon, heksaakvaalumiinium(3+): [ Al(H2O)6]3+. Sellele katioonile võivad ligi tulla mitmed anioonid , mis iooniliselt sinna seonduvad. Nemad moodustavad ühendi välissfääri. Välissfääri võivad moodustada ka katioonid, juhul kui sisesfäär on negatiivse laenguga: Näiteks, kui vask(2+)ioonile seonduvad
ELEKTER JA MAGNETISM KURSUS 3 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 1 ELEKTRILAENGUD · Laeng näitab, kui suur on laetud kehade vaheline vastasmõju · Seda vastasmõju nimetatakse elektriliseks vastasmõjuks. · Laeng ei saa eksisteerida ilma kehata · Elektrilaeng jaguneb + ja laenguks · Kehale on võimalik laengut anda hõõrdumisel · Hõõrdumisel läheb osa elektrone üle ühelt kehalt teisele. · Keha, mis sai elektron, laadub negatiivselt, teine keha positiivselt. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 2 ELEKTRILAENGUD1 · Väikseima ehk elementaarse positiivse laengu kandjaks on prooton (ka positron), · elementaarse negatiivse laengu kandjaks on elektron (ka antiprooton). · Viimase laengut tähistatakse e = -1,6010-19 C . 22.11.12 15:01 (C) V
linnade Hiroshima ning Nagasaki hävitamiseks. Nagasakile visatud pomm oli kolmas aatomipomm. 1945. aastal valmistati kolm aatomipommi, 1946. aastal valmistati kaheksa pommi, 1947. aastal valmistati kakskümmend üks pommi, 1948. aastal ükssada kümme pommi, 1949. aastal kakssada kolmkümmend viis ja 1950. aastal kolmsada kuuskümmend üheksa aatomipommi. Hiroshimale visati ,,Little Boy" , mis kaalus 4.04 tonni, pikkus 3.05 meetrit ja diameeter 0.71 meetrit. Laenguks oli tal uraan-235, mida oli kuuskümmend üks kilo. Pommi lõhkejõuks ehk trotüülekvivalendiks oli 13000 tonni või lühidalt kolmteist kilotonni. Nagasaki pomm oli ,,Fat Man" see kaalus 4.9 tonni, pikkust 3.25 meetrit ja diameeter 1.52 meetrit. Pomm oli plutooniumilaenguga mille kogukaal oli 6.13 kilogrammi, mis oli jagatud kolmekümne kuueks osaks. Pommi lõhkejõud oli kakskümmend kolm kilotonni. Pommi toodeti kahes modifikatsioonis mudelit Mk-III kuni 1949. aastani ja sealt
Resolutsiooni määramiseks on kaks võimalust – sensori mõõtmed pikslites või pikslite koguarv. Nt võib sama kaamera resolutsioon olla väljendatud kui 1200x800 pikslit või 960-tuhat pikslit. 8.Digitaalse kujutise loomine. (Valguskiirtest kujutiseni) Katiku avanedes kogub digitaalne kaamera kujutise sensorile valgust. Kui lääts fokusseerib mingi fragmenti, siis osad fotosaidid salvestavat erinevat heledust Iga koht konverteerib sinna langeva valguse elektriliseks laenguks. Mida heledam valgus, seda suurem laeng. Kui katik sulgub ning säritus on lõpetatud, siis sensor jätab salvestatud mustri meelde. Erinevad laengute tasandid konverteeritakse seejärel digitaalseteks numbriteks, mida saab kasutada digitaalse kujutise loomisel Foto tegemisel püütakse kujutise sensorile iga piksel kinni üksiku fotosalvesti kaudu. a)Arvuti jagab ekraani või prinditud lehe pikslite ruudustikuks, sarnaselt kujutise sensoriga.
kreemjamaks keha alt. Kehakülgedel on korrapäratud mustad täpid. Nad võivad kasvada kuni 100 cm pikkuseks ning ligi 20 kg raskuseks. Kõik Paradoxoglanis liigid on palju väiksemad. Enamus malapteruride on kääbusliigid, alla 30 cm pikad. Kõige väljapaistvam aspekt Malapteruruse juures on tema tugev elektrogeeniline võime. Elektrielund mis arenes välja tema rinna lihasest, ümbritseb keha kogu tema pikkuses ning on võimeline 350 v laenguks (50 cm piikune isend võib toota kuni 350 voldise laengu) TOITUMINE Liik on ablas röövkala, saagi küttimiseks ja uimastamiseks kasutab ta halvavat laengut elektrilisest elundist. Ta on oportunistlik toituja ja ta sööb kõige kättesaadavamat saaki oma elukeskkonnad. Elektrisägad on võimelised alla neelama toitu mis on neist kuni kaks korda suurem. KÄITUMINE
Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene
Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra Mahtuvuse ühik on farad.
elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale · Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) · Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad · Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut · Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni
elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Tihti on keha laengu suurust vajalik väljendada arvuliselt, ilmselt oleneb keha elektrilaengu suurus puuduvate või liigsete elektronide hulgast antud kehal järelikult võib laengu suurust mõõta elektronide hulgaga. 7 Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). Keha omab laengu 1 C kui ta mahutab endas 6,2510 18 elektroni laengu. 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. 1.5 ELEKTRIVÄLI Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse
elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale 2.Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) 3.Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad 4.Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut 5.Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni
Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra Mahtuvuse ühik on farad.
- Sõltub ka kaamera formaadist- plaatkaamera teravussügavus on väiksem, 35mm suurem (sest objektiivide fookuskaugused on juba vastavad) 11)Kuidas toimib sensor? - sensor on digitaalmaailmas nagu film, millele pilt salvestatakse - valmitatakse silikoonist, mis on lisaainetega kattes valgustundlikuks muudetud - toimub säritus -> valguskiir konverteeritakse fotoelemendis laenguks -> laeng salvestatakse ja transporditakse sensorilt minema -> pilt konverteeritakse binaarsüsteemi (0 ja 1) ning salvestatakse pikslitest koosneva pildifailina mälukaardile - vahepeal toimuvad kaamera sees mitmed protsessid, nt müra vähendamine; värvuskorrektsioonid jne jne (loe Langfordi 1ptk) 12)Levinumad sensoritüübid? a) CCD-sensor: · "charge-coupled device"
Need tuleb vastavusse seada kahendkoodiga. Tuleb otsustada, kui suur täpsus on vajalik. Küsimused: 1. Kui mitut väärtust suudame kirjeldada? 2. Kui suur on diskreetimissagedus? Nquisti-Shannoni teoreemi järgi saab digitaalesituse rekonstrueerida ilma olulise moonutusteta analoogsignaalis, kui diskreetimissagedus on olnud digitaliseerimisel vähemal 2 korda suurem analoogsignaali suurimast sagedusest. DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks, laenguks surveks vms. Tuleb genereerida analoogväärtus, mis oleks proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. Magnetmäluseadmed Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kui tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis m-materjali sees orienteeruvad m-doomenid ühes kindlas suunas. Kui vool katkestatakse, säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis-kirjutamisepead, mille peal on mähis
Elektrilaengu jäävuse seadus Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud süsteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab ühe keha elektrilaeng suletud süsteemis muutuda üksnes nii, et ülejäänud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jäävuse seadus. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks.
1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomituuma? 7. Mida nimetatakse positiivseks iooniks? 8. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks? 3.Elektrilaengud. 1. Kuidas elektrilaengud mõjutavad üksteist? 2. Mida nimetatakse elektriliseks laenguks. 3. Mis on elektrilaengu mõõtühikuks, kuidas laengut tähistatakse ja millist laengut ta endas mahutab? 4. Elektriväli. Mida nimetatakse elektriväljaks? 5. Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha? Kuidas elektrivälja jõujooned mõjutavad üksteist? 6. Mida kujutavad endast jõujooned? Jõujoonte suund. Millist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks? 4.Potentsiaal. 1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse? 2
Näiteks on dipool asendis, kus +q’le mõjub suurem E kui - q’le. Seega mõjub dipoolile lisaks momendile veel jõud, mille mõjul nihutatakse dipooli elektriväljas. (täpsemalt Saveljev II lk 33, kas keegi saaks kirj, mul pole?) 11. Dielektrikud. Dielektrikute polarisatsioon. Polarisatsioonivektor. Dielektriline vastuvõtlikus. Tahkes kehas ja vedelikus võib osa elektronidest minna ühe molekuli juurest teise juurde ja sedaviisi mööda keha liikuda. Nende laengut nimetatakse vabaks laenguks. Ülejäänute laeng, mis ei saa lahkuda aatomi või molekuli asukohast , on seotud laeng. Vabade elektronide laeng sõltub ainest ja temperatuurist. Dielektrikuks nim ainet, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Kui dielektrik koosneb polaarsetest molekulidest, siis nim seda polaarseks, vastupidisel juhul on dielektrik mittepolaarne. Dielektriku vastand on elektrijuht. Need on ained, milles vabade laengute hulk on väga suur. Tavaliselt ca 1 elektron iga molekuli kohta
Boor on oluline rakuseinas ristsidemete moodustamisel ramnogalakturonaani abil. Funktsioon: Rakuseina struktuuri stabiliseerimine, tolmuterade idanemine emakasuudmel 6. Miks vajavad taimed kloori ioone Kloori ioonid on vajalikud membraanipotentsiaali tasakaalustamiseks ja õhulõhedes turgori õigeks hulgaks. Kloor on fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi koostisosa. Kloori anioonid on õhulõhedes kaaliumi transpordil vastasnimeliseks laenguks ja aitavad vältida tsütoplasma muutumist aluselisemaks. Kloor stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. Kloor stimuleerib ka asparagiini süntetaasi. Reguleerib osmootset tasakaalu, PSII komponent. Paljud taimed sisaldavad spetsiifilisi klooriühendeid. + Ca: Rakuseinte oluline komponent, ensüümide kofaktor, signaali ülekande ahelate komponent, reguleerib membraanide läbilaskvust 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente
See on jällegi pigem tehnilist laadi probleem, millele tuleb lahendus leida. 3.2.2.6 Kvantväljateooria Et aga kogu järgnevast paremini arusaada, vaatame enne järgmist joonist. Joonistel olev pidev joon näitab aegruumi tasasust ( seda, et aegruum ei ole kõver ), kuid laineline joon näitab aga aegruumi kõverust. Mida enam kera poole, seda enam on aegruum kõverdunud. Ringjooned on kerad. Mõle- mad kerad on ühesuurused, kuid neil on erinev elektrilaeng. Esimese kera elektri- laenguks on 1,1753 * 1017 C ja teise kera laenguks on 3,716 * 109 C. Joonis 43 Esimese kera korral on aegruum kõverdunud kaugemal kui teise kera korral. Oletame nüüd seda, et meil on olemas kaks laengut. Neist üks laeng on teisest laengust aga suurem ehk need kaks laengut ei ole omavahel võrdelised. Kuid aga et nende kahe laengu välja potentsiaalid mingisuguses kindlas ruumipunktis oleksid võrdsed, siis suurema laengu korral on
tehnoloogiaid. Antud juhul uurime loomulikul teel saadud elektrostaatilise laengu tekkimist inimese kehal ja selle mõju inimese tervisele. Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t. maandatud ). Joonis 41 Inimese kehal võivad tekkida laengud. Põrandakate võib omada elektrostaatilist laengut, mis võib inimesele üle kanduda. Kuid põrandakattele võib elektrostaatiline väli tekkida ka siis, kui inimene selle peal kõnnib ( see tähendab hõõrdumist ). Ka sellisel juhul läheb see elektrostaatiline laeng üle inimese kehale. Sellest
annaabi.ee 
