Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel;
Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist. Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad: 1) ohtlike jäätmete prügilateks; 2) tavajäätmeprügilateks; 3) püsijäätmeprügilateks.
Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Hoone lammutamisel potentsiaalselt tekkivad jäätmed Komposteeruvate/ Üle 90% Üle 90% Üle 90% Üle 90% pinnasesse sobinduvate jäätmete osakaal (%) Prügilasse Klaas (alla 1%) Klaas (alla 1%) Klaas, kivivill Betoonvundament, ladestatavate jäätmete (alla 1%) kivivill (paar osakaal (%) protsenti) Ohtlike jäätmete Päikesepatareid, Puudub Puudub Puudub osakaal (%) akud (alla 1%) Elamu Muhus Aastaajad ja ilmakaared Kõige soojem - magamise, toiduvalmistamise, söömise, pesemise ja puhkamise - ala on
aastal koguti 41 %, 2002. aastal 56 %. Samas ei ole vähenenud põletatava ja prügilasse viidava paberi ja papi kogus see on jäänud tasemele 35 miljonit tonni aastas. Paberi tootmisel Euroopa Liidu tehastes on 46% toorainest tselluloos, 39% vanapaber ja 15% ulatuses mittekiulised materjalid nagu täiteained, jm. Paberi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine: Energiakasutuse vähenemine Kasvuhoonegaaside tekkimise vähenemine Prügilatesse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) · 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % · 30 m3 vett · 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
jooksul. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist. Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad: 1) ohtlike jäätmete prügilateks; 2) tavajäätmeprügilateks; 3) püsijäätmeprügilateks. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või
1 Liiga palju prügilaid? Prügi ladestamine • Jäätmete hulk üha suureneb. • Ladestatavate jäätmete hulk üha väheneb. − Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib ikka veel. Venamaa Prügi ladestamine Küpros Malta Leedu
Jäätmete ladestamine Kokku kogutud jäätmed ladestatakse prügilatesse. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa alla või maa peale. Eestis tegutsevates prügilates ladestatakse prügi maapealsetesse rajatistesse. Seaduse järgi on vaadeltakse prügilana ka kohta, kuhu jäätmekäitleja ladestab jäätmed tekkekohal või kohta kohta, mida kasutatakse jäätmetevaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügilad liigitatakse vastavalt ladestatavate jäätmete omadustele: · Ohtlike jäätmete prügila ladestatakse ohtlikke jäätmeid · Tavajäätmeteprügila ladestatakse tavajäätmeid, sh segaolmejäätmed · Püsijäätmeprügila ladestatakse püsijäätmeid Enne ladestamist tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas jäätmed ohtlikud või mitte, järgnevalt teha kindlaks kas jäätmed püsijäätmed või mitte. See järel ladestada vastavalt sobivatesse prügilatesse.
niitmis- ja riisumisjäägid, puulehed, lilled jne. Orgaanilise materjali valisime põllumajanduslikel eesmärkidel, saamaks antud komposte seal ära kasutada, kas väetisena, kasvusubstraadi koostisosana või muu sellisena. 4 Kompostimise lähtematerjalide kogumine Jäätmete kasutamine EL direktiividest ja jäätmeseadusest tulenevad on prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine üks põhi eesmärke. Jäätmeseadus on määranud jäätmete taaskasutamistoimingud, millest kõige alternatiivseim ongi taaskasutamine ise. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004
ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka. Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti. Kvaliteetne kompost pole mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega. Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses. Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena.
· Võimalus müüa soojusenergia kaugküttevõrku · Võimalus müüa elektrienergia elektrivõrku · Logistikalahenduste olemasolu jäätmete (kütuse), kemikaalide ja tuha transpordiks · Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu BIOJÄÄTMED Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustusja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed Prügilasse ladestatavate biojäätmete hulk ei tohi ületada Eesti Jäätmeseaduse (§ 134) kohaselt: _ aastaks 2010 45 % _ aastaks 2013 30 % _ aastaks 2020 20 % Biojäätmete teke Eestis: _Reoveepuhastuse reoveesetted _ Loomakasvatuse jäätmed: sõnnik, läga _ Toiduainetetööstuse jäätmed · lihatööstus · piimatööstus · kalatööstus _Tapamajade jäätmed (loomsed jäätmed) · loomade sisikonnad · magude sisud · veri ja verd sisaldav reovesi _majapidamises tekkivad toidujäätmed
Jäätmekäitlus on alati unikaalne! Taas- või korduskasutus Biokäitlus Üldine eesmärk - vähendada jäätmeteket Teisene toore Aeroobne käitlemine Jäätmekütus ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine Prügilagaas Prügila - viimane, jäätmetekitajale kõige Jäätmete, biogaasi
Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid taaskasutada ei saa, ei tasu või ei tohi. – Kas mäletad? Piirangud jäätmete taaskasutamisel: • tehnilised, majandus-, tervise- ja keskkonnanõuded – Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. – Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellega mahult samaväärne on põletamine. • Jäätmete hulk seni pigem endiselt suureneb • Ladestatavate jäätmete hulk aga väheneb – Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib globaalses mõistes ikka veel. • Prügila ei ole enam ammu ‘auk maa sees’ (land fill – maapinnalohkude täitmine) • Ladestustavad on muutunud: – prügi kuhjatakse vettpidava või vettpidavaks tehtud põhjaga maa-alale, – prügi tihendatakse õhukeste kihtidena, – prügi kaetakse pinnasega: • päevane kattekiht (et prügi ei lenduks, et vähendada kontakti);
jäägid o Muu: ajalehed, paber, papp, tolm, puit Jääkmuda Tekib reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse tulemusena. Jääkmuda kasutatakse põllumajanduses, prügila katteks ja mõnel pool on levinud ja jääkmuda põletamine. Jääkmudas on orgaanilise aine sisaldus 60-70%. Probleemideks jääkmuda käitlemisel on raskemetallisisaldus, toksilised orgaanilised ühendid ja erinevad patogeenid. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb aastate jooksul vähendada prügilasse ladestatavate biojäätmete hulka. Prügilasse ladestatud biojäätmed hakkavad seal lagunema ja selle tulemusel eraldub prügilakehandist prügilagaasi, mis on kahjulik keskkonnale. Samuti mõjutab suur biojäätmete osakaal prügila stabiliseerumist, mida rohkem biojäätmeid, seda pikaajalisem on stabiliseerumisprotsess. definitsioon Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide
Kauba oleluse pikendamine, jäätmete korduskasutus. Jäätmete taaskasutus, ümbertöötamine teiseks toormeks. Jäätmete biokäitlus (s.o kompostimine), jäätmete põletamine ning soojusenergia ärakasutamine. Seejärel alles kasutuskõlbmatu prügi ja jäätmete keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse. Seejuures prügi ladestamine on kõige kallim võimalus jäätmetest vabaneda. Eelkõige seetõttu, et vähendada prügilasse ladestatavate sorteerimata jäätmete hulka. Eestis on alates 2008. aastast on kohustuslik olmejäätmeid liigiti koguda. Jäätmeid jagunevad üldiselt viieks – tavajäätmed, püsijäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed..
uute klaasesemette valmistamiseks, *Kaudne on taaskasutus siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks *Veomaksumust mõjutab; _ vahemaa; _ materjali tihedus; _ vahelaadimine; _ materjali puhtus; _ prügi- ja toorme koosvedu; _ orgaaniliste jäätmete biokäitlus; Jäätmete ladestamine *Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. *Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt: _ ohtlike jäätmete prügila; _ tavajäätmeteprügila; _ püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht *Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muuda strateegiliste kavade ja plaanidega. Prügila eluiga *Prügila kavandatakse võimalikult pikka kasutusajaga.
sulatatakse ümber uute klaasesemete valmistamiseks. Kaude taaskasutus - Siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks. Veomaksumust mõjutab: Vahemaa, materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus, prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Jäätmete ladestamine - Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt. Ohtlie jäätmete prügila, tavajäätmeteprügila, püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht - prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väiksed ning kus prügila käitamine enim sobinud planeeringute arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega. Prügila eluiga - Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutusajaga. Prügila
annaabi.ee 
