Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder saksla
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7................................................................................
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003144368 14 3 14.03
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000
Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6 1 3 3 1 1 4 1 2 2 1 2 6 1 2 2 1 3 2 1 2 2 1 1 3 2 2 3 1 2 2 1 2 2 1 1 2
Nimi Kuu Lennukid Helikopterid Kotkas 1 16 53 Kajakas 1 5 45 Luik 1 32 9 Kotkas 2 92 19 Kajakas 2 45 78 Luik 2 12 46 Kotkas 3 64 6 Kajakas 3 61 73 Kuu - all - Luik 3 79 64 Data Nimi Sum - Lennukid Kajakas 111 Kotkas 80 Luik 123
!" ! " # $ " % " & " & " " " & ' " ! " # $ % & ' ( ) * ' ' $ ( ' + , - + # * ( # $ . ) ) # / ! & 0 % # #
1. Leida funktsiooni y = 2 - = (- 2 + 2 )- ) µ µ =(- ;0) (2;+ ) ) µ ) µ µ ( 2 - 4 + 2)- (0)= (2)= ) µ µ [1,3] 1 (1)=12 -1 = 4 (2)=2 2 -2 = 2 8 (3)=32 -3 = 3 2. µ : = = = | | = 1 1 - 2 = 1- 2 3. : 4 ( ) 4. : 2 (2 ) = - + (0) = 1 0 2 5. , µ : 2 1 = = = 2 -1 2 3 2 ( - 1 - ) |22 = 3 2 2 = 2 ( 2 - 1 - 2) - 2 ( -1 - )= 3 3 6 1- 1. Leida funktsiooni y = 2 -2 = 2 - 2 ) µ µ = 2 -2 = 0 |2
7 - 9 1 1. 1. - - - - - - - - - - : : : - - - - - - - - - - NB! - - - - - - - 2 1.1. . 1. 2. ..... 3. ..... 4. ..... 5. ..... 6. ..... 7. .... 8. ..... 9. ..... 10. ..... 11. ...... 12. ..... 13. ..... 14. ..... 15. ..... 1.2. . 1. ............................ 2. ............................. 3.
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika Kodutöö Ilya Zaitsev 179712IACB IACB12 1.Matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumber: 179712 7-kohaline 16-nd süsteemi arv: 3AC9200 Seega ühtede piirkond on f(x1...x4) = (0, 2, 3, 9, 10, 12)1 9-kohaline 16-nd süsteemi arv: 4EC3 79E00 Seega määramatuspiirkond on f(x1...x4) = (4, 7, 14) _ Nullide piirkond: 1, 5, 6, 8, 11, 13, 15 Minu funktsioon: f(x1... x4) = (0, 2, 3, 9, 10, 12)1 (4, 7, 14)_ 2. Loogikafunktsiooni tõeväärtustabel X1 X2 X3 X4 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0
Tehted astmete ja juurtega. Täisarvulise astendajaga aste 1. Arvuta. 1) 52 2) ( 5)2 5) 32 2 7) - 3 1 9) - 4 11) (3 )
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ ÜLESANNE 1 Leida martiklinumbrile vastav 4 – muutuja loogikafunktsioon. F ( X 1 ; X 2 ; X 3 ; X 4 )=∑ (0 ; 2; 5 ; 6 ; 9 ; 11 ; 14)1 (1 ; 3 ;7 ; 15)¿ (4 ; 8 ; 10 ; 12 ; 13)0 ÜLESANNE 2 MDN MKN X1 X2 X3 X4 F K K 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 1 - 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 - 1 1
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala XXX XXX KES PANUSTAVAD OMA RAHA ÕNNEMÄNGUDELE Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas, MA Tartu 2009 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MEETODID................................................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 ARUTLUS...............................
Statistiline tõenäosus 1) Uurisin, mitu patja on inimestel voodis. 2) Uurimuse viisin läbi internetis, kasutades erinevaid sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Twitter). 3) Kogumi maht: 93 4) Statistiline rida: 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 1, 1, 1, 0, 1, 2, 1, 7, 0, 1, 1, 2, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 5, 4, 1, 3, 1, 1, 1, 1, 1, 3, 2, 5, 1, 1, 0, 0, 1, 1, 2, 4, 3, 0, 3, 2, 1, 2, 2, 1, 1, 2, 2, 3, 1, 4, 1, 2, 3, 1, 1, 1, 2, 4, 5, 1, 2, 2, 2, 1, 2, 1, 5, 4, 1, 3, 2, 3, 2, 1, 2, 3, 5, 1, 1, 2, 1, 1, 2, 0 5) Variatsioonirida: 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 7 6) Variatsioonirea ulatus: 6 7) Sagedusjaotustabel koos hälvetega:
1. Kordamisteema Algebraliste avaldiste lihtsustamine Lihtsustamiseks kasutatakse: 1) Ühise teguri sulgude ette toomist. Kui on vaja muuta avaldises märke, tuleb sulgude ette tuua miinusmärk. 2) Ühise nimetaja leidmist: kui kõigi liikmete nimetajad on lahti kirjutatud, siis ühiseks nimetajaks valitakse kõige suurem nimetaja ja lisatakse teistest nimetajatest see, mida valitud nimetajas pole. Kui on tegemist astmetega, tuleb ühisesse nimetajasse suurima astendajaga tegur. 3) Abivalemeid: ( a + b )( a - b ) = a 2 - b 2 ( a + b ) 2 = a 2 + 2ab + b 2 ( a - b ) 2 = a 2 - 2ab + b 2 a 3 + b 3 = ( a + b ) ( a 2 - ab + b 2 ) a 3 - b 3 = ( a - b ) ( a 2 + ab + b 2 )
1) : x + 2 y - 3 z -1, (6) 10 = = ;1, (6) = 3 0 -1 6 10 z- x + 2 y -3 6 = = 3 0 -1 10 n1 (3;0;-1). M 1 (-2;3; ) 6 : x -1 t = x = t + 1 1 t = x - 1 1 t = x - 1 1 y +1 y = 2t - 1; 2t = y + 1 ; 2t = y + 1 ; t = z = 4 z = 4 + 0 t 0 t = z - 4 2 t = z-4 0 x -1 y + 1 z - 4
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ 164780 1. Matriklinumber: 164780 Matriklinumber 16ndsüsteemis: 283AC 7-kohaline arv: 35E6B74 4-muutuja loogikafunktisooni 1de piirkond: 3, 4, 5, 6, 7, 11, 14 9-kohaline arv: 48381F86C 4-muutuja loogikafunktisooni määramatuspiirkond: 1, 8, 12, 15 4-muutuja loogikafunktisooni 0de piirkond: 0, 2, 9, 10, 13 2. f(x1x2x3x4) = ∑(3, 4, 5, 6, 7, 11, 14)1 (1, 8, 12, 15)_ x1x2x3 f x4 0000 0 0001 - 0010 0 0011 1 0100 1 0101 1 0110 1 0111 1 1000 - 1001 0 1010 0 1011 1 1100 - 1101 0 1110 1 1111 - 3. MDNK leidmine Karnaugh´ kaariga: 00 01 11 10 00 0 − 1 0 01 1 1 1 1
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika I AME 3140 Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 1. Arvutada haruvoolud I1....I6
Jrk HARIDUS SUGU ASULA TULU KULU PALK 1 4 1 2 240,40 817,51 1 000,00 2 2 1 1 708,29 674,66 2 000,00 3 4 1 1 725,00 754,21 3 500,00 4 5 1 1 800,00 641,75 1 600,00 5 3 1 2 880,82 1 351,81 2 000,00 6 5 2 2 908,63 709,14 1 700,00 7 3 2 1 1 035,67 818,93 2 115,00 8 4 2 2 1 050,84 917,61 1 428,00 9 5 1 1 1 119,87 1 429,05 4 500,00 10 5 2 1 1 370,20 1 011,09 2 780,00 11 5 1 1 1 383,33 925,63 1 800,00 12 6 2 2 1 414,59 914,67 2 700,00
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 4.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk 331-332 ülesanded 1. f = x1 x 2 x3 x 4 x 2 x3 x 4 x1 x 2 = x1 x 2 x3 x 4 x 2 x3 x 4 x1 x 2 = ( x1 x 2 x3 x 4 ) (x 2 x3 x 4 ) ( x1 x 2 ) · Ei ole minimaalne · (0,1,2,3,8)0 (4,5,6,7,9,10,11,12,13,14,15)1 · MDNK= x2 x1 x3 x1 x 4 · Skeem JA-EI elementidel: x2 x1 x3 x1 x4 = x2 x1 x3 x1 x4 = x2 x1 x3 x1 x 4 · x 2 x1 x3 x1 x 4 = x 2 x1 x3 x1 x 4 = x 2 x1 x3 x1 x 4 x 2 x1 x3 x1 x 4 = x 2 ( x1 x3 x 4 x1 x3 x1 x 4 ) = · x 2 ( x1 x3 x 4 x1 x3 x1 x 4 ) ( x1 x3 x 4 x1 x3 x1 x 4 ) x 2 = x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x1 x 2 x 4 x1 x3 x 4 x1 x3 x1 x 4 x 2 · Funktsioon ei ole pööratav.
. . 1. . , , , , . : - . - : 1) (- ) 2) . - : 1) 2) : - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - . ( ): ( ) . . . . .. . . , . . () . . : ; ; . !!! : - - - - - - - - - ANATOME - : 2. . - (): 1. ; 2. : ( ); ( ) os -, logos : - - . (): 1. : - - , - , 2. : - - (), , . - . 3. : - - . . : , : - - - - - 200 , 270. 36-40 , . : - 50% ; - 1/3 , . . - 2/3 , , . , , .. . : - :
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli keskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sigrid-Kristiina Simson Õppemärkmik 111216 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm YAGB12 111216 YAGB12 Sigrid-Kristiina Simson 111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 i 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 s 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 n 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2,2
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Mark-Felix Mumma 154844 IABB13 x1 x2 x3 x4 f 1. Martiklinumber: 154844 Vahearv 1: 32A6AC4 0 0 0 0 -- Vahearv 2: 43DD50C9C 0 0 0 1 0 ( 2,3,4,6,10,12 )1 ( 0,5,9,13 )-¿ 0 0 1 0 1 2. f ( x1 , x2 , x3 , x 4 ) = ¿ 0 0 1 1 1 0 1 0 0 1 0 1 0 1 -- 0 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 -- 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 1 -- 1 1 1 0 0 1 1 1 1 0 3. MDNK : ´x 3 x 2 x´ 1 ´x2 x 3 ´x 2 x 3 x´ 4 ´x 1 x´ 4 Karnaugh-iga MDNK McCluskey' meetodiga:
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Tallinn 1) Matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon f(x1 ... x4) = (2, 3, 4, 5, 9, 10)1 (7, 8, 11, 13)_ (0, 1, 6, 12, 14, 15)0 2) Tõeväärtustabel X1 X2 X3 X4 f 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 0 1 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 0 0 1 1 1 - 1 0 0 0 - 1 0 0 1 1 1 0 1 0 1
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Displei ja funktsionaalplokk.................................................................................... 4 Loogikafunktsioonide tuletamine............................................................................5 Loogikafunktsioonid............................................................................................ 5 Karnaugh tabel....................................................................................................... 6 Ya funktsiooni minimeerimine............................................................................. 7 Yb funktsiooni minimeerimine............................................................................. 7 Yc funktsiooni minimeerimine................
Duaalne simpleksmeetod Lineaarse planeerimise ülesanne Lineaarse planeerimise ülesanne: n maksimiseerida cjxj j 1 n kitsendustel aij x j bi (i 1,2, , m) j 1 x j 0 ( j 1,2, n). LP ülesanne maatrikskujul. Kasutades maatrikssümboolikat ja tähistades a11 a12 a1n x1 b1 c1 a21 a22 a2 n x2 b2 c2 A , x , b , c , am1 am 2 amn xn bm cn võime lineaarse planeerimise ülesande kirjutada maatrikskujul maxcT x : Ax b, x 0. Lubatavate lahendite hulk on kirjapandav kujul R x : Ax b, x 0 . Duaalne simpleksmeetod.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
