Teisel poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama püsivamad katusekattematerjalid. Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006. 3
ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). ● Sobib pikipärlinitega katusetüübiga 19. veebr 2013. a Hoone osad 9 19. veebr 2013. a Hoone osad 11 Lõhandikest ehk poolpalkidest katus Laastukatuse materjal ● Katuselaastuks sobivad kuusk, haab ja mänd, Lääne-Euroopas on laaste tehtud ka lehisest.
SISUKORD 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis
Valmistades nii haava- kui kuuselaastusid pikkusega 510 520 mm, seega paigaldada kolmekordne katus 165 mm sammuga ja kinnitada laastud pika peenikese naelaga. Seda on oluline teada roovituse (50*50 mm saematerjal) rihtimiseks, et laastud hiljem ikka peale sobiksid. Klassikalisel laastukatusel on hari kaetud ikka harjalaudadega, milleks valida võimalikult laia laua, tavaliselt 180 või 200 mm. Viiluotstesse tuleb 150 mm lai viilulaud, ning katuse peale veel servi katma 100 mm. Laastukatuse ehitamisega saab iga haamrit käes hoida suutev meistrimees väikeste nõuannete ja näpunäidetega hakkama aga kuna tänapäeval tegeleb igaüks pigem sellega milles ennast kõige pädevamalt tunneb siis oleme nõus ka jõuga appi tulema. Eelmise sajandi kahekümnendate aastate teises poolel hakati Eestis Põhjamaade eeskujul aktiivselt propageerima katuste värvimist. Ilmus mitmeid sellekohaseid arikleid ja juhendeid.
ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga on hinnatud 50-80 aastale. Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool.
Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja Maimule külla minna. Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, lk 68) Eedi viidi ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi
Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne. Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures ja ehitas Viljandisse tikuvabriku tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis. Viljandi tikuvabrik elas esimese maailmasõja ja sellega kaasnenud kaotused kõige paremini üle. 1920.aastatel oli just see vabrik tehniliselt kõige paremini varustatud. 1920
Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas. Purjus peaga kirjutaski ta meeste vekslile alla. Hommikul märkas Taavet, et rahakott on tühi. Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama"
Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas. Purjus peaga kirjutaski ta meeste vekslile alla. Hommikul märkas Taavet, et rahakott on tühi. Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama"
Meie maja puhul oli tõeline õnn, et see oli sõja ajal poolikuks jäänud ja keegi polnud võtnud vaevaks seda vahepeal ära remontida. Siiski oli osa ilusast majast juba rikutud - kena laastukatus oli kaetud tõrvapapiga, mistõttu kogu katus vajas kohest vahetamist. Samuti vahetasime välja mädanenud palgid ja üritasime kogu maja taastada võimalikult esialgsel kujul. Enamiku renoveerimistöid oleme ise teinud, vaid tõelised oskustööd, nagu uue laastukatuse panemine ning palkide vahetamine, lasime teha kogenud kohalikel meistrimeestel. Kõige tavalisemad kahjustunud kohad palkmajadel alumine palgirida - põhjustatud puudulikult ehitatud või üldse puuduvast vundamendist akende alused palgid - kondensatsioonivesi satub aknalt palgile ülemised palgiread - mädanemises on tavaliselt süüdi lekkiv katus Kuidas hinnata? Palgi seisukorda on hea kontrollida terava noaga - kui nuga läheb sisse, siis on palk mäda. Kasutatud Kirjandus 1
Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine ning täpne tööde vajadus sõltub juba peale kohapealset ülevaatust. Kahjustuste vältimine tulevikus
Üks neist tegi talle ka ettepaneku, et minna restorani. Seal lähenesid neile kaks meessoost isikut, kes väidetavalt pidid Karli koolivennad olema ja neil oli raha vaja. Taavet oli joonud ja kirjutas nende vekslile alla hommikul ärgates aga tal enam raha ei olnud, rahakott oli tühi. Paul oli üheksateistkümnendal aastal olnud sõjaväes moonamuretseja ja nägi, kuidas üks moonamees maha lasti vaid seepärast, et tal häiriv near oli. Kui taavet koju jõudis, lasi ta sulasel laastukatuse maha võtta ja läks otsima inimesi, kes tuleksid appi plekkkatust peale panama. Roosi oli meeleheitel ja kõikidele jamadele lisaks hakkas veel vihma ka sadama ning mööbel liigutati kuivemasse kohta. Vihma lõppedes mindi masinaga künkani, kus masin kinni jäi ja Käo Paul selle siis uuesti liikuma ajas. Kohal olles oli aurukatel paika seatud ja viljapeks võis alata. Masinal läks vahepeal rihm maha ja tehti paus. Sulane Eedi läks ühe neiuga
Taavet on abielus Soola Roosiga, kes täidab talus perenaise rolli. Talus on asjad halvasti, kohtutäitur käis varandust arestimas ( lambakari, püss, põllutööinventar) ning Aiastel tuleb enampakkumine. Taaveti Ja Köo Pauli vahel käis võitlus, et kumba talu on parem. ( Nt: Paul ostis enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et ta aitas peremeest. Andis märku, et tema olukord on parem kui naabrimehe oma). Taavet lasi sulasel laastukatuse maha võtta ja plekkkatuse peale lüüa. Talus algas uus rehepeksu aeg. Seekord juhtub aga õnnetus. Eedi kukkus trumlisse. Kolmas tants: Küla on töökätest tühjaks jäänud. Töömehi otsitakse tuletikuga taga. On alanud kolhooside ajastu. Kolhoosi keskuseks on Käo. Tuleb see, mis tuleb, keegi ei saanud midagi muuta. Keegi ei olnud enam oma kodude peremehed.Vallamajast saadetakse aina uusi ha uusi käske ning tööd kuhjusid, sest polnud piisavalt töölisi
renoveerima. Püsivalt ekspluatatsioonis olevate elamute (sh. suvilate) katuseid oli perioodiliselt parandatud (ajutine, kuid vajalik paikamine Joonis 2.26 paremal) või vahetatud. Vanadele laastukatustele (või roogkatustele) oli peale löödud eterniit, kuna viimase paigaldamine oli kiirem ja odavam kui vana katuse vahetamine (Joonis 2.26). Samas soovisid mitmed omanikud vahetada eterniitkatusekatte tagasi algse laastukatuse vastu. Viiendikus elamutest esines probleeme korstnate läbiviikudega laest ja katusest. Korstna läbiviik oli enamikul elamutel katuseharjal, mis oluliselt lihtsustab läbiviikude konstruktsiooni (ei ole vaja sadevett korstnast mööda juhtida). Kahes elamus oli korsten laotud viltu, et korstna, mis ei asu elamu tsentris, läbiviik katusest asuks harja peal (Joonis 2.27 paremal). Sellest hoolimata esines väiksemaid katusekonstruktsioonide niiskuskahjustusi (Joonis 2.27 vasakul), kuna osal
annaabi.ee 
