50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
411172
Õppematerjali autor
Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu
Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite liigitamine Kivimi näide Tardkivimid 1. purskekivimid 1. basalt 2. süvakivimid 2. graniit 3. soonkivimid 3. diabaas Settekivimid 1. purdkivimid 1. liivakivi 2. biogeensed 2. põlevkivi 3. gemokeensed 3. kips
vulkaaniline tegevus juba lõppenud, kuid noorematel saartel esineb aktiivseid vulkaane. Vasta küsimustele, toetudes joonistel olevale infole. Joonistel on kujutatud litosfäärilaamasid ning ookeanilaamade servaala Jaapani piirkonnas. Märkige joonisele B Euraasia ja Vaikse ookeani laama liikumissuund nooltega. Märkige joonisel B X-ga piirkond, kuhu on tekkinud süvik. Kuidas on Jaapani saarte teke seotud laamade liikumisega? Selgitage pikemalt. Euraasia laam ja Vaikse Ookeani laam liiguvad üksteise suunas, nii et vaikse ookeani laam sukeldub euraasia laama alla. Selle tulemusel tekib mandrilise laama äärealal mäestik. Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saarte tekkest? Islandi saar on tekkinud kahe ookeanilise laama lahknemise tõttu, Jaapani saared aga ookeanilise laama sukeldumisel teise laama alla. Selgitage laamtektoonika teooriale toetudes, miks mandrid triivivad
laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja LosAngeleses. Kokkuvõtteks Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe; maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine. VULKAAN MAAVÄRIN KURRUTUS
cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine
Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite Kivimi liigitamine näide Tardkivimid 1. 1. basalt purskekivimid 2. graniit 2. süvakivimid 3. diabaas 3. soonkivimid Settekivimid 1. purdkivimid 1. liivakivi 2. biogeensed 2. 3. põlevkivi gemokeensed 3. kips Moondekivim 1. 1. marmor id regionaalmoon 2. marmor
Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite Kivimi liigitamine näide Tardkivimid 1. 1. basalt purskekivimid 2. graniit 2. süvakivimid 3. diabaas 3. soonkivimid Settekivimid 1. purdkivimid 1. liivakivi 2. biogeensed 2. 3. põlevkivi gemokeensed 3. kips Moondekivim 1. 1. marmor id regionaalmoon 2. marmor
Saab sukelduda vahevöösse. Hävineb ja Ei saa sukelduda. Tekib pidevalt juurde uueneb. Tekib ookeani keskahelikus. sukeldudes ehk subduktsioonivööndites. Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Kivimi teke Kivimite Kivimi liigitamine näide Tardkivimid 1. 1. basalt purskekivimid 2. graniit 2. süvakivimid 3. diabaas 3. soonkivimid Settekivimid 1. purdkivimid 1. liivakivi 2. biogeensed 2. 3. põlevkivi gemokeensed 3. kips Moondekivim 1. 1. marmor id regionaalmoon 2. marmor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid