Hästi laagerdunud liha on maitsvam ja parema tekstuuriga peale kuumtöötlemist. Laagerdamisel on omad piirid (kuna liha võib mingil hetkel roiskuma hakata). Kõik lihatükid muutuvad paremaks, kui neid paar päeva külmkapis hoida (soovitavalt rippudes), et lihaskiud lõdvestuksid ja rasvkude hanguks (rasv on elusloomal praktiliselt vedel). Noorloomaliha (siga, (kevadised) talled, vasikaliha) ei vaja pikaajalist laagerdamist, sest neil puudub pealmine rasvakiht või marmorjas rasvkude, mis kaitseks neid laagerdumise ajal roiskumise eest. Sealiha puhul on enamasti lihas ka teatud bakterid, mis kiirendavad roiskumist. Sellegipoolest oleks 5-7 päevane laagerdumine sobiv - ja soovitatav - ka nende lihade jaoks. Lihamaitse parandamise jaoks on veiseliha ja lambaliha (mutton) puhul pikaajaline (ehk 10 päeva ja rohkem) laagerdumine parim; sama kehtib ka jahilindude ja ulukite puhul.
Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitme...
Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab
tammevaatides vähemalt 12 kuud, lisaks veel täiendav laagerdamine pudelites 36 kuud; valgete ja roosade veinide puhul: laagerdamine tammevaatides vähemalt kuus kuud, lisaks täiendav laagerdamine pudelites 24 kuud. PIKA LAAGERDUSPERIOODIGA VEINID Need on kvaliteetveinid, mille laagerdamise periood on vähemalt: punaste veinide ja klarettide puhul: laagerdamine taamevaatides vähemalt 24 kuud, lisaks veel kaks täiendavat laagerdamist pudelites 36 kuu jooksul; kokku 60 kuud laagerdamist; valgete ja roosade veinide puhul: laagerdamine taamevaatides vähemalt kuus kuud, lisaks täiendav laagerdamine pudelites 48 kuud. VALGE VEIN Valged veinid valmistatakse Marjad pressitakse nõrga surve all heledatest viinamarjadest kääritades pressimismasinas puhast viinamarjamahla, mis ei Nõrutatakse enne käärima
Grog rumm, viski, dzinn on lahjendatud karastusjoogiga Punss valm. Alkoholist, puuviljamahlast, maitseainetest. Tuleneb indiakeelsest sõnast pants, mis tähendab viite ja eeldab 5 komponenti BRÄNDI Tooraineks on naturaalne viinamarjavein, millest saadakse destilleerimise teel viinamarjapiiritus, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdatakse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet. Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa Itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse,
Grog rumm, viski, dzinn on lahjemdatud karastusjoogiga Punss valm. Alkoholist, puuviljamahlast, maitseainetest. Tuleneb indiakeelsest sõnast pants, mis tähendab viite ja eeldab 5 komponenti BRÄNDI Tooraineks on naturaalne viinamarjavein, millest saadakse destilleerimise teel viinamarjapiiritus, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist
vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk , mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev.
algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. 2.2Sealiha Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev. Sealiha võib maitsestada nii kuiva maitseainesegu kui ka marinaadiga. Hea on
· toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni (keemiliselt seotud vesi jääb) · toortoote põletamine paakumistemperatuurini · toodete jahutamine · toodete sorteerimine ja säilitamine Savi on koostiselt väga ebaühtlane, vajalik savimassi hoolikas ettevalmistamine - purustamine, jahvatamine, segamine-homogeniseerimine. · Savi ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse savimassi homogeniseerimist e. laagerdamist. · Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. · Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. · On kasutatud ka sedimentatsiooni vedelikes, et · eraldada savikaid osi liiva, lubjakivi ja mergli lisandist. 6.4 Keraamikatoodete liigitamine, veeimavus ja tihedus · Vastavalt toote veeimavusele: · Peenkeraamika veeimavus alla 5% (plaadid, klinkertellis) - tihedad tooted
Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse 1) tulekindlateks ts o > 1580oC 2) raskelt sulavad ts o =1350....1580oC 3) kergelt sulavad ts o <1350oC 3.3.Ehituskeraamika tootmine 3.3.1.Toormaterjali kaevandamine toimub tänapäeval tavaliselt mitmekopalise ekskavaatoritega. 3.3.2.Massi ettevalmistus purustamine, jahvatamine, segamine-homogeniseerimine. Savi ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse savimassi homogeniseerimist e. laagerdamist. Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. 3.3.3.Tootmisviisid Savimassist tehtava tooriku keerukus, seina paksus ja valmistatavate toodete hulk on aluseks tootmisviisi ja seadmete valikule. Tootmisviise olenevalt savimassi vee sisaldusest on kolm: 3.3.3.1.Poolkuiv meetod Meetod sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted.
12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Roosa vein on parim värskelt. 5. VEINIDE LIIGITUS Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi
ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse. Sealiha Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev. Sealiha võib maitsestada nii kuiva maitseainesegu kui ka marinaadiga
· Küsi ausaid, otseseid avatud ja spetsiifilisi küsimusi · Väldi ähvardavaid küsimusi ja lauseid · Viivita hinnangu andmisega (katkestavad küsimused) · Nõua või palu järelmõtlemisaega (opositsioonilised küsimused) 13. Tee kuuldust lühike minavormis kokkuvõte 14. Ole ettevaatlik lõplike järelduste ja otsuste esitamisega (aeg annab arutust) 15. Kuuldu vajab laagerdamist, mitte kiiret edastamist (väldi kuulujutte) 16. Kõik suuremad otsustused ja lubadused tuleb esitada kirjalikult ja allkirjastatult 20 V PEATÜKK. VEENMINE JA SISENDAMINE. 5.1. VEENMINE. Põhieesmärgiks on vastaspoole hoiaku kujundamine ja kinnitamine Sulle soovitud suunas. VEENMISE EFEKTIIVSUST SUURENDAVAD TEGURID:
merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Rosé veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest, mis kõigepealt purustatakse, siis leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogiliselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid
saadakse 70%-lise alkoholisisaldusega destillaat, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda. Saadud piiritust laagerdatakse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Laagerdamise ajal toimuvad keerukad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena omandab destillaat kullaka värvuse ning iseloomuliku maitse ja aroomi. Mida pikem on laagerdumise aeg, seda kõrgemalt hinnatakse toote kvaliteeti. Pärast laagerdamist lisatakse destilleeritud vesi ning väike kogus suhkrut või suhkrusiirupit. Brändide kangus võib olla vahemikus 40...60%. Tuntud brändid on Brändi Napoleon Dubaron (Inglismaa), Belõi Aist (Moldova), Brändi Armagnac ja Dorville (Prantsusmaa), Brändi Gremi (Gruusia), Brändi de Heeres (Hispaania), Nairi ja Dvin (Armeenia). Metaxa on Kreeka brändi, mida on lahjendatud muskaatveiniga. Grappa on Itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille tooraineks on viinamarja jäägid,
annaabi.ee 
