Põhikooli lõpukõne Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletan, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9 klassi on pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 3 suurepärast klassijuhatajat. Olen väga tänulik neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. Muidugi olen ka suuresti tänulik kõikidele teistele õpetajatele
f) järelvastamise korra sätestab aineõpetaja. 1.2. Kontrolltöö a) materjal hõlmab ühe tervikliku (ulatuslikuma või 3 ja enama tunni) aineosa; b) toimumisaja(d) fikseerib õpetaja e-kooli kontrolltööde graafikus vähemalt nädal aega enne kontrolltöö toimumist; c) töö on koostatud arvestusega, et selle tegemiseks kulub õpilasel maksimaalselt 45 minutit (erandid põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumiastme klassikirjandid ning 90 minutilised kontrolltööd matemaatikas) d) igal kontrolltööl on oma kindel hindamisskaala, mida õpetaja tutvustab õpilastele; e) üldjuhul on ühes koolipäevas lubatud klassile läbi viia 1 kontrolltöö (graafikus); f) järelvastamise kord on määratud kooli hindamis-ja järelvastamise juhendis. 2. Elementaarsed nõuded kontrolltööle: a) töise õhkkonna loomine klassiruumis;
Selle üheksa aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi positiivset, kui ka negatiivset. Teie üheksas klass jääte neid aegu meenutama ja ma loodan, et te ei unusta kunagi seda päeva mil kooliteed alustasite ja seda päev kus kohe kohe lahkute omale väga armsaks saanud koolimajast nimega Kivimäe Põhikool. Teie üheksas klass olete olnud meile suureks eeskujuks nii õpimisel kui ka spordis. Ma tänan ka teie poolt õpetajaid kes nii mõistvad olid ja aitasid lõpuklassi üheksandikudel nii kaugele jõuda. Teid ootab ees veel pikk koolitee, aga siis juba uute õpetajate ja klassikaaslastega. Peaaegu kõik teist sooritasid eksamid puhtalt ja see tähendab, et võite oma iseseisva eluga lagust teha. Soovme teile jõudu ja jaksu edaspidiseks eluks ja julgust kõige uue ja huvitava avastamisel. Jääge ikka mäletama oma kooli, õpetajaid, kaasõpilasi ja sõpru. Raske oli see koolitee, aga see tasus end ära ja on aluseks uuele tundmatule teele. Tänan
Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja
Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad Üleskutsed al.a Maha kommunistlik partei Gümnaasiumi lõpuklassi noored Tõmmati vardasse vabariigi aastapäeval sini-must-valge lipp Eesti korvpallivõistkond Mordva vangilaagris (sh Enn Tartu), vanglas või kanda rahvusvärve jne o 1970.aastatel- avalik vastupanu Kirjutati alla, jms avalikult · Kooliharidus o Riigi poolt paika pandud o Lapsed 7-10 aastased, väga soovituslikult Oktoobrilapsed (täht lapse näoga, märk)
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma
ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletame, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9da klassini on nii pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 5 suurepärast klassijuhatajat. Õpetaja Marju-Ly Kaarjärv,Maiu Kaarjärv,Vesta Saare,Ülle Luik ja Eve haab.Oleme väga tänulikud neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka
Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk Vabadussõja alguspäevil vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kus asus teenistusse Laiarööpmelise Soomusrongi Nr.2 peal. 1919. Aastal
sellega, et käivad trennides, hobiringides kui ka laulukooris. 3 KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA ? Millega sisustavad 8 klassi õpilased oma aega? Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni. Arvuti ja Internet pakuvad noortele huvitavaid ja meelepäraseid viise aega veeta. Kuid Internet pakub lõpuklassi õpilastele häid õppeallikaid edukamaks õppimiseks ning enese harimiseks samuti annab ka silmaringi laiendada. Internet ja suhtlemisprogrammid pakuvad noortele suhtlemisvõimalusi. Kõige populaarsemad on hetkel loomulikult Rate.ee ja Msn kus väga paljud noored istuvad. Loomulikult sisutavad ka noored oma vaba aega tervislikult käivad tantsimas, aeroobikas, jooksmas, laulmas, muusikakoolis ja palju muid huvitavaid asju. Kuid ka kahjuks paljud
Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele. Nii otsustavadki lõpuklassi poisid Käsperi üleskutsel minna sõdima kodumaa eest. Nad kõik on alles väga noored ja kõigil pole oma vaated veel välja kujunenud. Henn Ahas on pärit kehvast maaperest ja tema otsus pole algul kindel. Peale tulevahetuse eest põgenemist linnas satub ta vaksalis kokku neiu Martaga, tema onu ja Soome ohvitseriga. Kuna punaarmeelased otsivad koolimütsiga poissi ja Ahas ei saa aru Marta hoiatusest müts ära võtta. Nii tahab punaarmee miilits tedagi kinni võtta
nende ühine tegur ning hoiab neid ühenduses. Jaagu ja Ingeri suhtele paneb lõpu see, kui mees tuleb Ingeri väikesesse korterisse külla purjuspäi koos oma sõbraga ning Inger vihastab, sest meremees Jaak kasutab teda vaid ära ning käib ka teiste naiste juures samamoodi külas. Sellest tekib hiljem ka tüli kaks purjust meremeest suundusid edasi Meeli juurde, kus on ka tema sõbranna Urve, kes on omakorda Ingeri lõpuklassi õpilased. Kuna selline käitumine on mõeldamatu kaks noort neidu võõrustavad vanemaid purjus mehi ja söövad nende kommi peavad nad oma käitumisest ka kurja direktorihärra Soova ees aru andma. Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas,
piir, mis hoiab neid üksteisest eemal, see sama piir aga on nende ühine tegur ning hoiab neid ühenduses. Jaagu ja Ingeri suhtele paneb lõpu see, kui mees tuleb Ingeri väikesesse korterisse külla purjuspäi koos oma sõbraga ning Inger vihastab, sest meremees Jaak kasutab teda vaid ära ning käib ka teiste naiste juures samamoodi külas. Sellest tekib hiljem ka tüli kaks purjust meremeest suundusid edasi Meeli juurde, kus on ka tema sõbranna Urve, kes on omakorda Ingeri lõpuklassi õpilased. Kuna selline käitumine on mõeldamatu kaks noort neidu võõrustavad vanemaid purjus mehi ja söövad nende kommi peavad nad oma käitumisest ka kurja direktorihärra Soova ees aru andma. Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid
vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A. Perviku noorsoojutud kutsusid esile väikese poleemika. A. Pervik vaatab julgelt näkku konfliktidele, ei tee mööndusi ega järeleandmisi nende arendamisel. Ta haarab kergelt ka muid koolielu kitsaskohti, noorte suhteid vanematega, vanemate omavahelisi suhteid (R. Krusten 1979: 147). Kujutades ühte keskkooli lõpuklassi ja peategelasena isepäist tütarlast Nelet, on autor taotlenud sisendada suuremat sallivust teisitiolemise ja enesetoetamise eri viiside suhtes. Samuti on kirjanik välja astunud valevagaduse ja moraalse kitsarinnalisuse vastu. (R. Krusten 1995: 211). „Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „Kaarist on kasu“ (1971), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine. Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele,
pole mingit pinget. Oma muusika suhtes on ta väga nõudlik, kui tuleb aeg see ettekanda mõne orkestri poolt.[12] 7 2 ÕPINGUD RAKVERE GÜMNAASIUMIS 2.1 Koolielu Arvo Pärt asus õppima Rakvere Gümnaasiumisse 1950. Aastal 7. Klassi.[LISA4] Klasse oli 11, Arvo Pärt lõpetas 11.c klassi 1954. Aastal. Sel ajal oli kombeks liikuda koolimajas iga järgneva klassiga korrus kõrgemale. Nii alustas ka Arvo esimeselt korrusselt ning lõpuklassi õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat. Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida.
Üha rohkem satub sinna neid, kelle vaimu tegi haigeks kanep. Saluveeri sõnul on kõige tüüpilisem kanepipsühhoosile just sellised tajuhäired, mida me kutsume meelepeteteks ja just eriti kuulmismeelepetted. «Hästi tüüpiline on see, et tekib hirm ja paranoia ja selline tunne, et kõik tänaval räägivad või bussis räägivad või naaber ähvardab tappa.» Iga nädal satub Seewaldisse kanepist tingitud psühhoosiga kuni kolm inimest. Tüüpiline patsient on lõpuklassi noor, kes ei kaeba enam lihtsat iiveldust või halba enesetunnet. Esmapilgul süütu kanepi-joint on esile kutsunud näiteks surmahirmu, hallutsinatsioonid ja jälitusmaania, kus peas kostavad olematud hääled ja taga ajavad olematud inimesed. Kanep, teise nimega cannabis, marihuaana, hasis, savu, joint on maailma pikima ajalooga narkootikum, kuid alles hiljuti avastasid teadlased, et see taim võib peita ohte, mida tema 8000- aastase tarvitamise ajaloo jooksul ei hoomatud
Kui Eduard oli kümneaastane, saadeti ta 1875. aastal Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati ka Kentmanni kooliks. Kui Eduard oli lõpetanud selle kooli kahe aastaga, ei suutnud ta läbida kreiskooli sisseastumiseksamit. Tal tuli veel õppida ühe semestri vältel Linna Esimeses Elementaarkoolis, et siis suunduda 1878. aasta kevadel kolmeklassilisse kreiskooli. Algusel läks noorel poisil seal hästi, kui lõpuklassi jäi ta kordama ning lahkus seal 1882. aasta kevadel kursust lõpetamata. Sellega piirduski tulevase kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Saksa keele omandamise abil avanes Vildele ligipääs maailma kultuurivaradele, hindamatuks osutus see oskus eriti tema väljarändaja põlves, sest saksa keeles kirjutamine võimaldas tal kergemini välismaal trükki pääseda. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 177-178)
üsimustikule vastas 55 õpilast. Neist 25 (45%) olid meessoost ja 30 (55%) naissoost. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast, 6. klassist 13 õpilast ja 9. klassidest 14 õpilast. Kiviõli 1. Keskkoolis on 3. klasse kaks, üks 6. klass ning kaks 9. klassi. Kõik valimisse kuulunud õpilased ei vastanud küsimustikule. See võib tuleneda sellest, et küsimustikule vastamine oli vabatahtlik. Sellepärast on ka põhikooli lõpuklassi osalus vähene. (Vt joonist 1). Joonis 1. Vastajate jaotuvus klassiti ja sooti Esimese kooliastme õpilastest vastas esimesele väitele: kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist terviku luua sageli vaid kaks tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud.
41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001. aastal. MTÜ Tallinna Laste Tugikeskus loodi 1999. a., mil Tallinna Laste Tugikeskuse töös oli 40 seksuaalse väärkohtlemise juhtu. Aastal 2000 oli seksuaalse väärkohtlemise juhte 39 ning aastal 2001 juba 63 juhtu. Kutsari (2000) artiklist selgub, et sagedamini tuleb ette kerget füüsilist ja verbaalset seksuaalse sisuga väärkohtlemist. Empiiriline alus: 1670 üheksanda klassi õpilast (1999) ja 494 Tartu linna ja maakonna gümnaasiumi lõpuklassi õpilast hõlmanud küsitlus (19971998). Gümnaasiumi lõpuklassi õpilastele esitati küsimustik, milles oli toodud 17 erinevat situatsiooni, mida lapse- ja noorukieas võidakse tajuda kui seksuaalselt ahistavat või vägivaldset (Rosental & Tilk 1999). 70% vastanutest väitis, et nad on läbi elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda
virgasti kadakaid säristati. Kohalik rahva keel seisis kooliülemuse keelu, veel enam aga 7 õpilaste enamuse põlguse all." Kreiskooli alamal astmel kuulus Vilde eeskujulikemate õpilaste hulka, keda õpetaja kiitsid ja kellele nad igasuguseid ülesandeid usaldasid. Vilde oli klassi priimus, kelle käes oli raamatukogu ja füüsika õppevahendite kapi võti. Kreiskoolis jäi ta lõpuklassi istuma ning lahkus sealt 1882. aastal. Sellega piirduski kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Vilde koolieast pälvib märkmist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud priipiletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamusi ning muljeid hindas kirjanik hiljem kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Kreiskoolis oli Vildel ka õpetajatega
kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealistist Indrekuga. Mats Traat "Inger" Tegevuspaigaks on Saaremaa, üksildane ja tuuline väike saar. Peategelane on noor õpetaja, kel nimeks Inger. Ta elas üksinda väikeses kõledas korteris ning käis koolis õpetamas inglise keelt ja oma lõpuklassi. Kuigi Ingerit ümbritsesid koolis päevast päeva inimesed, oli ta üksik. Jõudes iga päev pärast tööd koju, tegi ta kodus tule ahju alla ja tegi süüa või luges raamatut, kuid samal ajal igatses ta kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda hoiaks ja armastaks. Raamatu teises pooles asjaolud muutuvad. Ingeri ellu ilmub temast vanem mees Arne, kes on abielus ja kel on naine ning lapsed. Nad tunnevad teineteise vastu sooje ning sügavaid
õunte, köömnete, kartulite koristamisel. jne Lahmuse keldritega on seotud legend mõisa ajastuga, nimelt et mõisa keldrite kaudu viis käik Suure- Jaani, mis on ebatõenäoline, küll aga võis käik viia järve kaldale või oja äärde. Eestimaal on üle elatud karme aegu. Valitsejamajas olid korterid 5-le perekonnale. Sovhoosi puutöökojas valmistati aknaid-uksi , redeleid ja kõike, mis maal ning ehitusel vaja, hoone seisis tühjana sovhoosi lagunemisest saadik. Lahmuse koolis õpetati lõpuklassi õpilastele lisaks traktoriõpetust (õpetajatena töötasid Kalev Alle ja Endel Jürisson) Lahmuse mõisa kõrtsidest on säilinud üks järve otsas Viljandi-Vändra maantee ääres, kuulub kahele perele. Üks omanikest oli skulptor Edgar Viies, nüüd tema perekond. Lahmuse mõisa teine kõrts on asunud Soomaa territooriumil (olemas foto) , samas stiilis Lahmuse aida ja tall-tõllakuuriga, poolkelpkatusega, 36x12 meetrine kivihoone. Talvel sai seal peatuda 60 rege, pakuti vaadi- ja
annaabi.ee 
