Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6....................................
2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka...
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine.
raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse
Kõik kommentaarid