Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid - pealmine riie on lõigatud pikiribadeks - kõrged kitsa äärega peakatted - teravaninalised kontsata kingad
Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised); - jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); - nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms); - kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. 6 Kaitsevahendite kasutamine Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel
N: seelik, pihik, kleit dekoltee, puusapadi, laiad puhv-varrukad, põll, mantoo M:särk, laiad (põlv)püksid, sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad),
Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid. Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Müüriladumine: Müüriladujad (müürsepad) puutuvad tööl kokku telliste, betooni ja müüritsemendiga. Enne töö alustamist peab töötaja: - riietuma ettenähtud tööriietusse, nööpima kätised, kontrollima, et poleks lehvivaid otsi, katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid; - vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad; - kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut: Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada meistrile (töölõigu juhatajale), tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 5 Isikukaitsevahendid
sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli lamav, suur ja pitsidega äärestatud või üleni pitsist, samasugused olid kätised. Krae seoti eest tuttidega lõppevate nööridega ning seda kanti kas kuue või keebi peal. Krae võis olla ümmargune või nelinurkne. Eriti ilusaiks peeti rootsi kuninga Gustav II Adolfi kraesid, neid tegi talle rootsi kuninganna ise. Soengud muutusid koos kraega. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti erinevaid soenguid
antiseptikat. 8. Kirjelda mida tähendab standardabinõud Standardabinõud- mikroorganismide leviku vältimise abinõud, mida rakendatakse kõikide ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide suhtes sõltumata diagnoosist 9. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutada kui tegemist on standard abinõudega • kaitsekindad • kaitsekitlid/kilepõlled • kätised • kaitsemaskid, respiraatorid • kaitseprillid • juustekaitse. 10. Kirjelda mida tähendab kontaktisolatsioon. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta? Kontaktnakkuse isolatsioonimeetmeid kasutatakse eesmärgiga vältida nakkuse levikut otsese või kaudse kontakti teel nakatunud või koloniseerunud patsiendilt teistele. Kontaktnakkused jaotuvad kahte rühma: otsene kontakt (levik) ja kaudne.
KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli
võimalik puuvillastelt riietelt välja pesta, kui plekkidega hakatakse tegelema nii kiiresti kui võimalik (esimese 24 h jooksul), töödelda määrdunud ala koheselt 5% äädikaga ja pesta kohe pärast seda. Raskemate plekkide korral lisada pesutsüklile veel 1-2 tassi 5% äädikat. Pastelli ja rasvakriidi plekid lasteriietel – selleks torgata vana hambahari 5% äädika sisse ning nühkida sellega plekke riietelt ja siis pesta tavaliselt. Kraed ja kätised puhtaks –selleks küürida 2 osa äädika, 3 osa söögisoodast tehtud pastaga. Lasta pastal seista plekkidel ca 30 minutit enne pesemist, nii on võimalik eemaldada riietelt kergeid hallituse plekke. Vereplekid – Vereplekke on lihtne kätte saada, kui neid käsitseda koheselt, aga peaagu võimatu peale 24 h. Kui on võimalik plekki töödelda kohe enne kuivamist, siis valada otse plekile 5%
Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trummli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil. Kombineeritud lihvpink Kombineeritud lihvpingid on ette nähtud karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks. Tööohutusnõuded lihvpinkidel töötamisel ENNE TÖÖD · Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate. · lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. · Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; · hoolitseda, et põrand poleks libe. · Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi
4.5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid. 1.4.6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist. 1.5. PÄRAST TÖÖD 1.5.1. Lülitada elektrimootor välja. 1.5.2. Puhastada tööpink ja töökoht. 1.5.3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. OHUTUSJUHEND PUIDULIHVIJALE 2. ENNE TÖÖD 2.1. Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate. lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. 2.2. Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; hoolitseda, et põrand poleks libe. 2.3. Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad
Kõik vajalikud vahendid saab tööohutust hindav töötaja või tööandja soetada Tamrexist. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised); - jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); - nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms); - kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. Ohutuse ja isikukaitsevahendite kasutamise eest töökeskkonnas vastutab tööandja, kes peab varustama töötajad konkreetseks tööks vajalike ja individuaalselt sobivate ergonoomiliste isikukaitsevahenditega, tagama, et
Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (15801666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed
sõrmkindad. 2.7. Kui värv satub nahale, tuleb see kiiresti maha pesta. 2.8. Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine või kaasavõtmine on keelatud. 2.9. Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 3. ENNE TÖÖD (krohvija) 3.1. Enne töö alustamist peab töötaja: - riietuma ettenähtud tööriietusse, nööpima kätised, kontrollima, et poleks lehvivaid otsi, katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid; - vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad; - kontrollima vajalike töövahendite korrasolekut: 3.2. Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada töölõigu juhatajale, tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 4. TÖÖ AJAL (krohvija)
Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682 Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (1580-1666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Oma aja kohta
rõhutada looduselt kaasasaadud ilu ja võlu. Meesterõivastus Muutus praktilisemaks, lihtsustus ja demokratiseerus. Tekkisid kõik need lõiked ja põhilised siluetid, mis oma põhijoontes on säilinud tänapäevani. Peaaegu täielikult kadusid feodaalse minevikuga seotud dekoratiivsed elemendid: pitside ja rüüsidega särgid, brokaadist vestid jms. Tekkisid odavad "luksusesemed" - nööbitav tärgeldatud krae,manisk ja kätised, mida laialdaselt kandsid inimesed keskklassist. Tunduvalt lihtsustusid kaelasidemed. Rõivad ei toonitanud vöökohta, kotitaolised. Frakk ainult õhturõivastusena. Päeval kanti kuube, pükse ja vesti, 1860-ndatel hakati neid tegema ühest riidest. Püksid pikad, mõõduka laiusega. Värvused: eelistati halli ja pruuni segatoone, esinduslikel puhkudel must. Suvel heledad kuid mitte erksad rõivad. Moes ruudulised ülikonnad ning peene musta- hallitriibulised püksid.
omavahelised nägelused ikka olid, kuid need ei muutunud vägivaldseks. - Ei mäleta, et otsest vägivalda oleks olnud, niisama nöökimisi oli ikka, eriti kui mõni õpilane juhtus oleme teistest erinev. - Kindlasti ka oli, aga midagi eriti hullu ja isiklikku nagu ei mäletagi. Poisid ikka kiusasid vahel tüdrukuid, aga midagi väga hullu ma küll ei mäleta- ju siis polnud! Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Tume kleit, valged kätised ja krae. Hiljem muutus värv ilusamaks ja isegi teksariidest, mis meeldis kõigile. - Koolivorm puudus, aga oleks parem olnud, kui oleks olnud. Kehvemalt riides olijad tundsid end näruselt. - Ei olnud kohustuslik. - Koolivorm puudus. - Koolivorm oli kohustuslik- tüdrukutel seelik, pluus ja jakk- kõigil ühesugused; poistel pintsakud ja püksid, enam-vähem tumedad. - Koolivorm oli kohustuslik, ehkki seda nõuet ,,moodsamad olla tahtvad" püüdsid eirata
annaabi.ee 
