intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine.Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut.Impordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.THI arvutamise aluseks on
inimestele. 73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni; b)domineerivad väikeettevõtted; c)USA on tavaõiguse maa. 74. Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c)lühikesed ja üldised. 75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud a) töökohapiirangud; b)kautsjon; c)kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele. 76. Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt a)teadmiste kogunüt; b) kultuuripärandi kogumit; c)mentaalset programmeeritust. 77. (Kultuuri) väärtused on a) abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav; b) sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78
ohustada avalikku huvi; b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks); 38.(Korrigeeriv) järelreguleerirnine on a)turuväline ja strateegiline; b)turuväline ja taktikaline; c)turusisene ja taktikaline. 75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud a)töökohapiirangud; b)kautsjon; c) kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele. c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 77.(Kultuuri) väärtused on a)abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav; b)sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised;
tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid: Annuiteet Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen Ühekordne tagasimakse Kombineeritud maksed Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1
üürisummadele. NÄIDE 4.1. - Milline on 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui sellest tehakse 10 aasta jooksul igaaastaselt 1200€ suurused väljamaksed? Vastus: 8052,0€ NÄIDE 4.2. – Milline on aga 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui väljamakseid tehakse kvartaalselt 300€ suuruste summadena 10.aasta jooksul? Kvartaalne intressimäär: 10-s aastas on 40 kvartalit Vastus: 7407,0€ Valem 5 – 1€ investeeringu annuiteet [i(1 + i)" ]/[(1 + i)" - 1] Eelmise valemi pöördväärtus annab annuiteedi (või regulaarse aastase makse), et ammendada algsumma 1€. Sellist arvutust on vaja siis, kui nüüdiskuludest lähtudes tuleb leida aastased väljaminekud. Annuiteet on terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või
ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu või on muutumine minimaalne. Euroopa Keskpank peab näiteks hindu stabiilseteks kui hinnaindeks ei kasva üle 2% aastas. Inflatsioonimäär - Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk
Kvartaliplaan Siseauditi eest vastutav isik koostab üksuse töö korraldamiseks kvartaalse tööplaani, milles jaotab aastaplaanis ettenähtud tööd konkreetsete täitjate vahel ja näidates aruannete esitamise täpsed tähtajad. Kvartaliplaan on auditi struktuuriüksusesisene plaan ehk töövahend. Kvartaliplaan aitab kaasa aasta tööplaani realiseerimisele. Seda ei kinnita asutuse juht ja see ei ole aasta tööplaani kvartaalne jagamine. Kvartaliplaaniga on võimalik: arvestada siseaudiitorite plaanilisi puudumisi (puhkused, seminarid, lähetused jne); määratakse iga siseaudiitori tegevus, tema töö nädalase täpsusega; määrab iga auditi algus- ja lõpptähtaja. 21 8. SISEAUDITI STANDARDID 1. Siseauditi üksuse sõltumatus ja objektiivsus
Kvartali plaan siseauditi eest vastutav isik koostab üksuse töö korraldamiseks kvartaalse tööplaani, milles jaotab aastaplaanis ettenähtud tööd konkreetsete täitjate vahel ja näidates ära aruannete esitamise täpsed tähtajad. Kvartali plaan on auditi struktuuriüksuse sisene tööplaan, ehk nende töövahend, et aidata kaasa aasta tööplaani realiseerimisele. Seda ei kinnita asutuse juht ja see ei ole aasta tööplaani kvartaalne jagamine. Kvartaliplaaniga on võimalik: 1. Arvestada siseaudiitorite plaanilisi puudumisi (puhkused, koolitused, seminarid, lähetused, muud kokkulepitud vabad päevad); 2. Määratakse iga siseaudiitori tegevus/töö nädalase täpsusega; 3. Määrab iga auditi algus- ja lõpptähtaja. Standardi rühmad: 1. Siseauditiüksuse sõltuvus ja objektiivsus:
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
01.2010 ka teenuste käivet, mis on osutatud teise liikmesriigi maksukohustuslasele. SOTSIAALMAKS . maksumäär 33% · sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni · miinimum sotsiaalmaks kuus 1436 krooni (kuumäär x 33%) · füüsilisest isikust ettevõtja kvartaalne sotsiaalmaks 4307 kr, miinimum kohustus aastas 17 226 kr TULUMAKS . tulumaksu määr 21% · eraisiku maksuvaba tulu kuus 2250 krooni, aastas 27 000 kr · tulumaksumäär juriidilise isiku väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid, kingitused, annetused,
võttes arvesse ka kaugemas minevikus toimunud muutuseid ning ühe tsükli asemel võtta arvesse mitmeid tsükleid. Samuti on võimalik analüüsida tsükleid kestvuse järg, kas tõusuperioodile järgneb pikem langusperiood ning kas esineb seaduspärasusi sellise lähenemise alusel erinevates riikides. Mustrite tuvastamisel võib ka võrrelda erinevaid ajaperioode, sh pikemaid ja lühemaid tsükleid omavahel võrreldes. 51 LISAD Lisa 1. Kvartaalne kinnisvara hinnaindeks riikide lõikes perioodil 2005-2013 Saksa- Prantsus- Belgia Taani maa Eesti Iirimaa Hispaania maa Horvaatia 2005Q1 75,81 83,27 100,40 79,17 116,91 88,46 91,31 80,88 2005Q2 77,51 87,64 98,60 89,31 119,58 89,97 91,68 82,01 2005Q3 80,27 94,37 100,70 94,29 124,58 90,56 92,32 82,98
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
üürisummadele. NÄIDE 4.1. - Milline on 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui sellest tehakse 10 aasta jooksul igaaastaselt 1200€ suurused väljamaksed? Vastus: 8052,0€ NÄIDE 4.2. – Milline on aga 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui väljamakseid tehakse kvartaalselt 300€ suuruste summadena 10.aasta jooksul? Kvartaalne intressimäär: 10-s aastas on 40 kvartalit Vastus: 7407,0€ Valem 5 – 1€ investeeringu annuiteet [i(1 + i)" ]/[(1 + i)" - 1] Eelmise valemi pöördväärtus annab annuiteedi (või regulaarse aastase makse), et ammendada algsumma 1€. Sellist arvutust on vaja siis, kui nüüdiskuludest lähtudes tuleb leida aastased väljaminekud. Annuiteet on terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või
maksustatavalt summalt, kusjuures 13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi. FIE sotsiaalmaksuga maksustamisel kehtivad minimaalse ja maksimaalse sotsiaalmaksu kohustuse mõisted. Minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on määratud eelarveaastaks kehtestatud kuumääraga, mis on ka 2005. aastal 700 krooni kuus (edaspidi kuumäär). Seega peab FIE sotsiaalmaksu avansilise maksena maksma minimaalselt 700 x 33% = 231 krooni kuus. Kuna sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine on FIE jaoks kvartaalne kohustus, siis peab ka kvartalis tasuma minimaalselt 700 x 3 x 33% = 693 krooni. Oluline on mõista, et FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu minimaalne kohustus nõuab ehk siis mitte vähem kui 700 x 12 x 33% = 2772 krooni aastas. Maksimaalne sotsiaalmaksu kohustus on seotud kuupalga alammääraga (2003.a 2160 krooni). Seadusega sätestatud sotsiaalmaksu ülemmäär FIE-le on maksustamisperioodi kuude palga alammäärade
annaabi.ee 
