tähtsaimate silpide tooniikõrgused. 53. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte kohta! Toon on sõnaintonatsioon. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides ja põhitooni liikumisest kujuneb kõne meloodiline joonis Toonikeeled on nt hiina, tai, vietnami, joruba. 54. Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: kõrv ehk perifeerne osa, kuulmisnärvid ehk vahendav osa ja ajukoore kuulmisala. Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb: 1) Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks. 2) Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid). 3) Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse. Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi.
Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud.
Eristab mõnedes keeltes sõnatähendust. Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte (olenemine sõnarõhust, silpide arvust, grammatilistest omadustest) kohta! Hiina, tai, vietnami joruba, Rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu, 53. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Perifeerne osa koondab õhuvõnkumised ja muudab need närviimpulssideks, vahendav osa kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsid ajju, ajukoore kuulmisala kõne tuvastamine ja sõnumi mõistmine. Kõrv: välis- koondab, kesk- võimendab ja kaitseb ja sisekõrv muudab närvisignaaliks.. 54. Kuidas me tajume toonikõrgust ja selle muutumist? Mida suurem sagedus, seda kõrgem toonikõrgus. Alla 1000 Hz helisid tajume lineaarselt madalamate häälte puhul põhivõnkumisega võrdse suurusega erinevusi võrdsetena, üle 1000 Hz logaritmiliselt kõrgemate häälte puhul tajub võrdse toonimuutusena iga selle
hiina, tai, vietnami, joruba ja mitmed bantu keeled. Tooniaktsendikeeltes sõltub toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest: nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 50. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteem: · Perifeerne osa ehk kõrv, mis koondab heli kandvaid õhuvõnkeid ja muudab need närviimpulssideks · Vahendav osa ehk kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsse ajju · Ajukoore kuulmisala, mis töötleb temani jõudnud info lõpuni. Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva) · Keskkõrv: kuulmeluukesed: vasar, alasi, jalus võimendavad võnkumist ja takistavad väga ulatuslike võnkumiste jõudmist sisekõrva
on tegemist tooniaktsendiga. Keelil, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt norra keel (aktsent 1 ja aktsent 2). 51. Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: · kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks) · kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) · ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) Väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) Keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) Sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken
Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? 1) stiimuli vastuvõtt retseptorites 2) transduktstioon ja kodeerimine 3) aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine.
3) rääkija suhtumisele. Sõnaintonatsioon esineb keeltes, kus on võimalik leida sõnapaare, mis koosnevad täpselt ühesugustest, kuid erineva intonatsiooniga hääldatavatest vokaalide ja konsonantide järjenditest toonikeeled nt rootsi, norra, hiina keeled. Tajufoneetika Kuulmissüsteemi osad: kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks), kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) ja ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken
Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.
Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. Primaarne kuulmisala paiknev oimusagaras, peamiselt selle mediaalpinnal. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. Heliallika lokaliseerimise võime aluseks on binauraalne kuulmine. Binauraalne kuulmine on kuulmine kahe kõrvaga
Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. ,,Hobune" mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on ajukoes piisav hulk võimalikke neuroniahelaid, et igal asjal, mida me võime mäletada või kujutleda, oleks kasutada oma neuroniahel
Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. ,,Hobune" mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on ajukoes piisav hulk võimalikke neuroniahelaid, et igal asjal, mida me võime mäletada või kujutleda, oleks kasutada oma neuroniahel
Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna „hobune“ mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle „lugemiskeskuseta“ võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna „hobune“ teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal. Hobuse kaloppimise helina tunneme ära paremas oimusagaras paiknevate neuronite abil. „Hobune“ mõistesse kuulub peale selle veel palju muid kujundeid ja mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on ajukoes piisav hulk võimalikke neuroniahelaid, et igal asjal, mida me võime mäletada või kujutleda,