Arvustus «Hõimud» Armastus kui elumõte Lavastuses «Hõimud» on juttu kurdi noore inimese Billy elust, keda kehastas andekas eesti näitleja Pääru Oja. Billy sündis kurdina kuuljate perel. Lavastuses «Hõimud» räägitakse arusaamatusest, mis on pereliikmete vahel, omapärasest armastusest ja kurdi inimese maailmavaadest. Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et
pimedate inimeste elu on siiski raskem. Kurti inimest takistab asjaolu, et ta ei kuule ja ehk ei räägi, kuid ta on võimeline üksi hakkama saama. Pimeda inimese olukord on siiski raskem, sest temal on üksi toimetulek üsna keeruline. Veel keerulisem on pimekurdil inimesel, sest ma ei kujuta kuidagi ette, et ta saaks hakama ilma abistavate inimesteta. Raamatut lugedes tekkis huvi pimekurtuse kohta rohkem teavet saada. Selgus, et pimekurdi inimese maailmatunnetus on ainulaadne. Nägijate ja kuuljate puhul laieneb maailm nii kaugele, kui nende silmad ja kõrvad ulatuvad. Pimekurdi lapse jaoks on maailm esialgu palju kitsam. Kui laps on täiesti kurt ja pime, piirduvad tema teadmised maailma kohta ainult sellega, kuhu tema sõrmed ulatuvad. Sellised lapsed on tegelikult üksinda, kui keegi neid ei puuduta. Nende maailmakontseptsioon oleneb sellest, mille ja kellega neil on olnud võimalus füüsiliselt kokku puutuda. Sain ka teada, et sellist olukorda, kus inimene on täiesti kurt ja
Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma emotsioonide ja tunnete näitamine zestikuleerides), mitte akustilistel süsteemidel (nagu kuuljate puhul). Suhtlemine on saavutatud käte kindlal viisil liigutamise ning miimika abil. Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda.
6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus.
9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine – kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem – viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid
Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt
VIIPEKEELE OMANDAMINE KURTIDEL LASTEL Kurtide laste keeline areng varieerub äärmiselt suures ulatuses. Mõned kurdid omandavad keelet sama hästi kui kuuljad. Kuid kui on tegemist sügava kurtusega siis tekkivad raskused. Lastel, kes sünnivad kurdina või jäävad kurdiks esimese eluaasta jooksul, on tunduvalt raskem keelt omandada kui neil, kes jäävad kurdiks pärast 1.a. Tähtis tegur: kas vanemad on kurdid või mitte – Kurtide vanemate kurtidel lastel läheb paremini kui kuuljate vanemate kurtide lastel (kogemus ja varane viipekeele oskus). Viipekeeled on ka erinevad nagu ka tavalised keeled, kuid viipekeele omandatakse sama kiirusega kui tavalist kõnekeelt. Kui kurdid lapsed hakkavad viipeid kasutama, teevad nad seda esialgu sotsiaalses kontekstis tuttavaks saanud objektidele ja sündmuste viitamiseks, samamoodi kui kuuljad lapsed. Mõned ajukoore kahjustused viivad võimetuseni end kõned ja kirjas väljendada või kõnest ja kirjast aru saada.
Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms)
mitte nii enesekindlad. Kuna taustamüras kuulamine vajab pidevat pingutust, on lapsed tihti väsinumad. Oluline osa sotsiaalses arengus on suhtlemisel. Kuulmislangusega õpilase alanenud suhtlemisvõime võib häirida eakohaste sotsiaalsete oskuste arengut. negatiivne enesehinnang võib süveneda, kui lapse kuulmislangusest väheteadev õpetaja süüdistab teda ,,kuulab siis, kui tahab", ,,unistab", ,,ei pane tähele" (Reilson, 2005). Kuulmislangusega lapse areng on tavaliselt raskem kui kuuljate eakaaslaste oma. Seetõttu peaks õpetaja olema teadlikum õpilase kuulmislangusest ning püüdma luua õpilase jaoks paremaid õpitingimusi. Näiteks saab õpetaja paigutada õpilasi istuma nii, et kuulmislangusega õpilane kaasõpilasi näeks. Parim võimalus on selleks U-kujuliselt paigutatud klass. Kindlasti peaks õpetaja kuulmislangusega lapse arengul arvestama ka akustika ja taustamüraga, millest on juttu järgmises peatükis.
Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 3. Kuulmiskahjustuse põhjused: üsasisesed nakkushaigused (punetised, süüfilis jt), ototoksiliste ravimite tarvitamine raseduse perioodil ja väikelapseeas, sünnitrauma, aju vastavate keskuste arenguhäired, meningiit, leetrid, punetised, gripp, kõrvapõletik, mürakahjustused, umbes 20% on pärilikkust (90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate perekonda) 4. Kuulmispuude mõju lapse üldisele arengule sõltub: kuulmislanguse sügavusest; tekkeajast; laadist; sellest kas vanemad on kurdid või kuuljad 5. Diagnoosimine – Kurtust on võimalik diagnoosida hiljemalt 3. elukuul, vaegkuulmist 3. eluaastal. Kõne areng sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: • kui kuulmiskahjustus tekib enne teist eluaastat, siis kõne kaob täiesti • 2-5 eluaastat – kõne säilub ca 1a • 5-6 eluaasta vahel – kõne säilub osaliselt
liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast
Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või
tavalapsele. - Kognitiivne areng sõltub sellest, kuivõrd kasutab kuulmisjääki ja teisi meeli. See omakorda sõltub vaimsest potentsiaalist ja õpetamisest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia - Kesk- ja sisekõrva struktuuride vaegareng - Kuulmisnärvi või oimusagara kuulmiskeskuse kahjustus Geenid/keskkond tasandil - Kõne-eelne kuulmiskahjustus geneetilised põhjused (enam kui 50%, nt Usheri tõbi), enamik kurte lapse sünnib kuuljate laste peresse; ema nakkused raseduse ajal (punetised, Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 31 toksoplasmoos, süüfilis, herpes); teratogeenid (kiniin, talidomiid); enneaegsus ja madal sünnikaal, reesuskonflikt (enne 7 kuud); hapnikuvaegus kas sünbnitusel või enne - Kõnejärgne kuulmiskahjustus nakkused (meningiit, mumps, läkaköha, tuulerõuged);
annaabi.ee 
