võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982)
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust?
Haug, Eri Klas) kes panid aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. Tähtis koht 1960. aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud paljud Eesti tippmuusikud (löökpillimängijad Andrus Vaht ja Toomas Rull, bassimängijad Tiit Haagma ja Priit Kuulberg, kitarristid Andres Põldroo ja Jaanus Nõgisto, klahvpillimängijad Margus Kappel ja Igor Garsnek) Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. Heavy rock'i tuntumateks esindajateks 1970. aastatel paistab silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fusion'i esitajatest tuleks mainida ansamblit Psycho, popgruppidest olid populaarsemad Apelsiin ja Vitamiin ning Tartu ansambel Fix.
Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Raul Sepper (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Peeter Malkov (flööt,laul Diskograafia Albumid
Kontserdiarvustus-Led R Suure rokkmuusika austajana kuulangi enamusjaolt seda.10.novembril oligi mul suur rm nautida maarjamaa bndi Led R loomingut,kes tsi kll,enamus jaolt teeb Led Zeppelini covereid.Sattusin sinna selle tttu ,et kohas kus bnd esines ,kin mina iga ndalavahetus taskuraha teenimas. Bnd koosneb eestis vga tuntud ja hinnatutest muusikutest : Indrek Patte,Jaanus Ngisto,Priit Kuulberg,Igor Garshnek, Andrus Lillepea.Liikmed on tasemel nad teavad tepoolest mida nad teevad ja nad teavad,et see on hea. Muusika on neil peaaegu sama hea kui Led Z-l.Kik esitatud lood olid limalt head nagu Zeppelinil ikka,kuid leidus ka muidugi bndi enda loomingut.Esitati nii tempokamaid lugusi kui ka aeglasemaid.Lemmik oli Stairway to heaven ,mis tuli peale poole tunnist suureprast kriiskamist,see klas nii rahustavana ent mtleva panevana
Sedasi sündis teine mõnda aega püsiv ,,klassikaline" koosseis (Ruja 1978. aastal LISA 1). Selle perioodi sees kirjutas Ruja mõned meeldejäävaimad lood, näiteks ,,Üle müüri", ,,Mis saab sellest loomusevalust" ja ,,Läänemere lained". Juba vahetuski ansambli koosseis uuesti trummar Andrus Vaht ja bassist Tiit Haagma lahkusid grupist. Teismeline Ivo Varts võttis üle Vahu koha ja bassist Priit Kuulberg Haagma koha. See koosseis esines paljudel kontsertitel, tegi isegi paar kontsertvideot ja -filmi. Samuti salvestati paljusid klassikalisi teoseid nagu ,,Põhi, lõuna, ida, lääs" ja ,,Avanemine", mis kirjutati noore helilooja Erkki-Sven Tüüri poolt. Perioodi lõpuks oli ansambel tegutsenud juba peaaegu kümme aastat, kuid ei olnud midagi oma loomingust avaldanud. Mõned lood jäeti välja tegemise käigus, teisi sai kuulata vaid raadiost. Kuid 1979
Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet, seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks. Urmas Alender Urmas Alender (22. November 1953 29. September 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on
1971 - 1975 1975 - 1978 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (bass) Jaanus Nõgisto (kitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Tiit Haagma (basskitarr) Andrus Vaht (trummid) Margus Kappel Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Bändi koosseis läbi aastate 1980 - 1983 1985 - 1988 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Igor Garsnek (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr)
hingevalu käänakud ja kurvid, kõik südant kurku ehmatavad vabalangemised, kõik hirmu katakombid /.../ seepärast mõjubki Pärt nagu eluvee allikas. 4. 1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed. Eesti muusikas tähistavad 1970ndad aastad uue heliloojate põlvkonna tulekut. Aktiivset loometegevust alustasid Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. Alo Põldmäe (1945). Üks tuntumaid teoseid on Prantsusmaa-reisist inspireeritud suit ,,Loire'i lossid''. Konservatooriumi lõputööna valimis teos ,,Atmosfäärid', Virumaa Noorteorkestri tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid''. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,,Merineitsi'' ja ,,Sõnni tund''. Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad
O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70.ndaks oli paranenud bassimängijad Tiit instrumentide ja Haagma, Priit helitehnika kvaliteet Kuulberg, kitarristid O Eestisse jõudis Andres Põldroo, süntesaator Jaanus Nõgisto, O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74.a ansambli Mess Margus Kappel, ( üks rocki alustalaks) Igor Garšnek. Ruja süda, hing ja laulja - Urmas Alender Veel midagi sellest aasta
Punk rock Indie rock Alternatiiv-rock Heavy metal Palju arenes ka tehnika, millega muusikat teha ja salvestada Loodi sellised bändid nagu U2, Aerosmith, Uriah Heep ja Deep Purple http://www.youtube.com/watch?v=wNymExoM3Zs http://www.youtube.com/watch?v=M0dxTpqP3ks MUUSIKA EESTIS Eestis tähistavad 1970. aastad uue heliloojate põlvkonna pealetulekut Alo Põldmäe Tarmo Lepik Mati Kuulberg Lepo Sumera Raimo Kangro Selleks ajaks olid kadunud stiililised ja tehnilised piirangud Seda perioodi iseloomustab erinevate kompositsioonitehnikate ja stiilide ühendamine Muusikute silmaring oli laienenud – tunti nii Euroopa muusika algaegu kui ka värskelt tekkinud rockmuusikat MUUSIKA EESTIS Selle põlvkonna heliloojad kirjutavad väga erinevates žanrites Aina vähem seotakse ennast klassikalise muusikaga
flirdivad erinevate muusikastiilidega. Mitte nagu näiteks Schnittke, kelle stiilikonfliktides peitub valus, rusuv elamus. Oma loomingus olen üritanud kultuuripagasi rusuvust vältida. Kindlasti on minu muusikas kultuurikogemus olemas, aga sellega saab ka mängida." Elutee Sündinud: 06.05.1976 Haridus: · Lõpetas 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, õpetajad olid René Eespere, Toomas Trass, Mati Kuulberg. · 1999. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia samuti kompositsiooni erialal, õpetajaks oli professor Jaan Räätsa. 1999-2001 õppis helilooja Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Raimo Kangro juures. · Helilooja on end täiendanud professor Marek Stachowski meistrikursustel Rostockis ning professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis. · 2005/2006 õppeaastast on Steiner Tallinna Muusikakeskkooli direktor. Auhinnad: · 1998
poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Nii vaikseks kõik on jäänud... Jaanus Nõgisto: "Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Tegelikult peaks retsensiooni tegema ära 14 päeva jooksul .Peale kontseru ma panin oma mõtteid ka
Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski moodustasid ansambli Propeller. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen Viis rkamisaegset laulu, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku enesevrikust. 80-ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mngivad ansamblid. Metallisti liidriks oli kitarrist Mihkel Raud, kes hiljem kll oma ansambliga Mr.Lawrence heavyst eemaldus
Andres Põldroo kitarr Ülari Kirsipuu sax & kitarr Jaan Rajala trompet Tarmo Marken trompet Henrik Nagla bariton sax Sulev Sommer tenor sax Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul Tõnis Kõrvits klahvpillid Läbi aegade Rock Hotellis helimehed ja transamehed: Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa Raul Rosimannus transa 8 Jüri Eisen - transa Peep Reisser - transa Erko Maiberg - transa Rasmus Kagge - transa Raivo Korint - transa Erkki Malm - transa Stig Rästa - transa Härmo Kaul - transa Neikko Lattu - transa Robert Mirka - transa Urmas Kesa - transa
"Mis saab sellest loomevarjust". 1978. aastal lindistati lood ,,Põhi, lõuna, ida, lääs" ja ,,Avanemine", mis olid kirjutatud noore Erkki-Sven Tüüri poolt. 1979. aastal õnnestus neil lindistada kassett, mille nimeks sai EP. Ruja oli küll väga tuntud aga neid ootas 1980.aastal laiali minek, sest liikmed läksid erinevaid teid. Kappel läks pop-rock bändi Rock Hotel, Nõgisto ja Tüür läksid teist teed. Alender, Varts ja Kuulberg aitasid legendaarset punk bändi. Kuid juba detsembris oli jälle Ruja koos (Jaanus Nõgisto, Urmas Alender, Tiit Haagma ja Rein Rannap). Nendega liitus küll uus liige Arvo Urb, kuid kes lahkus paar kuud pärast liitumist ning ta asendati Jaan Karpiga. Lõpuks otsustati, et vahetatakse stiili ja nad hakkasid mängima rock-n-roll'i. Lugudeks, mis ilmusid olid ,,Tule metsa" ja ,,Mr.Lennon". Paljud selle koosseisu lood oli kirjutanud Ott Arder. 1981.aastal anti oma
Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus". Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Viimase loo ajal tuleb lavale Tiit Haagma ja mängib "Õhtunägemuses" bassipartii ja ma võtan mängides oma viimase vale noodi Rujas
Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca'). Konkreetne muusika kasutatakse peamiselt teatri- ja filmimuusikas. Magnetofonilindile salvestatud mittemuusikaliste helide ja mürade ümbertöötlemine. Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez. Elektronmuusika elektrooniline aparatuur.Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Esindajad: Edgar Varése. Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(`Elektroonilised marginaalid').
100s "Protsessi" etendumiskorras. Trummide kohalt käib läbi ka Gunnar Graps. 1974. aastal astub Alender lavakunstikateedrisse ja ühineb ansambliga "Teravik". Rannap osaleb rahvusvahelisel pianistide konkursil Saksamaal (diplom lõppvoorus). TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA Koosseis · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Margus Kappel (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Ivo Varts (trummid) · Priit Kuulberg (bass) Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide
takistab levimuusika progressi. Aastaks 1987 oli koosseis järgmine: Tiit Kõrvits (kitarr), Heigo Mirka (basskitarr), Margus Kappel (klahvpill), Harri Kõrvits (löökpillid) ja Ivo Linna (vokaal) ning puhkpilli rühmas Tarmo Marken (trompet), Jaan Rajala (trompet), Väino Põllu (tromboon) ja Ülari Kirsipuu (saksofon). Oli ka teine löökpillimängija Aleksander Vilipere ning heli eest hoolitses Priit Kuulberg. (ibid: 135) 3.2.4. Ruja Moodustatud aastal 1971. Äärmisel oluline ansambel eesti roki arengupildis. Tugevalt ja tuntavalt rahvuslik ansambel. Ruja muusikutel oli oma tunnetuslik suhtumine maailma, sõnum 21 ning missioon. Tinglikult võiks Ruja tegevuse koosseisude järgi jagada nelja perioodi, kuid kuna
PSYCHOLOGIC-DRAMATIC EXPRESSION. XVII. THE SECOND HALF OF THE SIXTIES. THE NATIONAL AND INTERNATIONAL IN THE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. JAAN KOHA. ESTER MÄGI. KULDAR SINK. XVIII. THE SEVENTIES. THE NINTH SYMPHONY OF EDUARD TUBIN. THE CREATIVE EVOLUTION OF ARVO PÄRT. XIX. THE SEVENTIES. STYLISTIC DIVERSIFICATION. THE MATURE STYLES OF HEINO JÜRISALU, ANTI MARGUSTE AND EINO TAMBERG. XX. ALO PÕLDMÄE: FULLNESS OF COLOURS AND MULTITUDE OF DETAILS. XXI. MATI KUULBERG: SPECTACLE, BRILLIANCE, LIGHTNESS. XXII. RAIMO KANGRO: ROCK, POP AND NEO-CLASSICISM. XXIII. LEPO SUMERA: DEEP NATIONAL SPIRIT, EVOCATIVE AND PHILOSOPHICAL THINKING. XXIV. ERKKI-SVEN TÜÜR: LYRICIST SEARCHING FOR HIS PATH THROUGH SYNTHESIS. XXV. THE EIGHTIES. SUMMARY OF THE OUTPUT OF THE SOVIET PERIOD. RIPENING OF THE PRESUMPTIONS FOR A NEW HISTORICAL TURN. THE RE-ESTABLISHED REPUBLIC OF ESTONIA. XXVI. THE NINETIES AND THE FIFTH GENERATION OF COMPOSERS. XXVII
26 26 http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=77&lang=est&action=view&method=biograafia 20 Timo Steiner Timo Steiner on sündinud 6. mail 1976. aastal. Ta on eesti helilooja ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1999. Elu ja looming Lõpetas kompositsiooni erialal 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetajad René Eespere, Toomas Trass, Mati Kuulberg) ja 1999. aastal professor Jaan Räätsa õpilasena Eesti Muusikaakadeemia. Aastail 19992001 õppis ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Raimo Kangro juures. Helilooja on end täiendanud professor Marek Stachowski meistrikursustel Rostockis ning professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis. Timo Steineri teosed on kõlanud lisaks Eesti nüüdismuusika festivalidele ka Leedus (festival
Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud. Internaadituba jagas ta kahe abituriendiga. Kord leidis ta ühe kaaslase kapist astronoomiaõpiku, mis äratas temas huvi tähtede vastu. Toakaaslaste abiga alustas ta tähistaeva avastamist. Esimese tähtkujuna õppis ta tundma Suurt Vankrit. Sama aasta lõpus viidi Urmas üle Tallinna Muusikakeskkooli kolmandasse klassi, kus ta sai klaverit õppida. Teda juhendasid Anatoli Garsnek, Rene Eespere ja Mati Kuulberg. (Ibid, lk 24-25; UST 2009) Lapsena oli Urmas väga arglik ja endassetõmbunud, seetõttu oli tal raske uude kooli sisse elada. Teda ei mõistnud ei õpetajad ega ka kaasõpilased. Ainus, kes teda ei norinud ega mõnitanud, oli toakaaslane Valdo, kes oli temast noorem, kuid terane ja loogilise taibuga. Kahekesi viisid nad läbi rituaalseid toimetusi, näiteks õhtust pesemist, kus nad marsisammul kraanikausse tervitasid ja tänasid ning samal ajal end puhtaks pesid
“P sycho ”, Harri Kõrvits - “R adar”, Margus Kappel - “R uja”, Ivo Linna- “A pelsin”, Andres Põldroo – “O rnam ent” lõ id 1970 lõpul ansam bli “Rock Hotel”. Mängiti rock’n’roll’i ja sellele stiililt lähedast muusikat. “Karavan” - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski m oodustasid ansam bli “Propeller”. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, m is jaatasid varjam atult m eie rahvuslikku eneseväärikust. 80- ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mängivad ansam blid. “M etallisti” liidriks oli kitarrist Mihkel Raud, kes hiljem küll oma
annaabi.ee 
