· Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand- seahernest. Soomurakas Rand-seahernes Mets-kuukress Loomastik Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, aga ka suurkiskjatele -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele
Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid Kasutatud kirjandus 1. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark 2. http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_Rahvuspark/ 3
Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsam...
Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe http://www.keskkonnaamet.ee/public/rabaraamat.pdf http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/public/lahemaa_loomad_EST.pdf TÄNAME KUULAMAST JA VAATAMAST!
ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal
pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda. LITTERHEIN, KUUKRESS · Kukkur - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist õmblust. LUMEROOS, KÄOKING, MAGNOOLIA, ENELAS Kogukukkurvili apokarpsesst emakkonnast kukkurvili KUREKELL · Tõrsik iga seeme on 1 pähklike, õiepõhjast värvline leht KIBUVITS · Sulgvili, üheseemneline PÄHKLITAOLISED VILJAD
wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale. Kõder võib olla lüliline. Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest. Valmides avaneb üht õmblust mööda. Kukkur moodustab tavaliselt koguvilja, mis koosneb mitmest osakukrust. Kukkur esineb näiteks käokingal ja kurekellal, enelal ja magnoolial. Magnoolia vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Sulgviljade hulka kuuluvad:
rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi. Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki. Enamik Lahemaa niite ja puisniite on poollooduslikud. Looduslikud on mõned rannaniitudest, ka osa luhtade ja loodude kooslusi. Ka Lahemaa taimkatte suurim haruldus loopealsed ehk alvarid on
– karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid, d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal,
Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate — karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele
laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.19 17 https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 18 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99781&toprint=1#_Toc97456875 19 http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_rahvuspark/Taimkate_ja_loomastik/ 8 Kasutatud materjalid 1. http://www.gi
·Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. ·Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: ·Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest
-rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. pihkane ristirohi
Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets- kuukress. Sk. Kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte. Õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10. Vili: mari v. kupar. Eelistavad happelist pinnast. N: harilik kanarbik, soo-eerika, harilik leesikas, harilik pohl, mustikas, sinikas, jõhvikas, sookail, harilik kukemari, hanevits, küüvits, talvik, kuningakübar, ümaralehine uibuleht, harilik seenlill. Sk. Huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad
Ainult ajuti on vett Lammasjärves ning Angerja loigus Juminda poolsaare põhjatipus. Suuremad tehisjärved ja -tiigid asuvad kolmes suuremas mahajäetud savikarjääris: Kolgakülas, Loksal ja Turbuneemes. 3.3 Taimestik Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris).
Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. · Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: · Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud,
Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb ‘kaanega’. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud,
(Ciconia nigra) pesapaik, merikotka (Haliaeetus albicilla) pesapaik. II kategooria kaitsealustest liikidest esineb siin: metsis Tetrao urogallus, kassikakk (Bubo bubo), kõre (Bufo calamita), kivisisalik (Lacerta agilis), nõmmekiur (Anthus campestris). Kaitsealal on registreritud järgmised III kategooria kaitsealused taimeliigid: niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), karulauk (Allium ursinum), mets-kuukress (Lunaria rediviva), emaputk (Angelica palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Väike vesiroos Tolkuse rabas, vareskold luidetel. Kaitsealused loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur, merikotkas, musträhn jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Adinistratsiooni ei asu. Rannametsa-Soometsa looduskaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
(Ida-Virumaal), salutulikas (Saaremaal), harilik jugapuu (saartel ja Lääne-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-angervars (Lääne-Eestis, Viljandimaal), padukannike (Lääne-Virumaal) III kategooria: karulauk (v.a. Kesk-Eestis), kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul sõrmkäpp (üle Eesti), harilik näsiniin (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), roomav öövilge (üle Eesti), mets-kuukress (v.a. Kesk-Eesti), pruunikas pesajuur (üle Eesti), tähkjas rapuntsel (v.a. Kesk- ja Ida-Eestis), kahelehine käokeel (üle Eesti), künnapuu (v.a. Järva- ja Raplamaal) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad salumetsades? 2. Kirjeldage muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Millised puud kasvavad salumetsades ja millise boniteediga? 4. Kirjeldage põõsarinnet! 5. Miks ei esine puhmarinnet salumetsades?
Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust.
Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas
annaabi.ee 
