a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on kuubi küljepikkusega 10(cm) vastavalt 0,95 koenfitsent. Arvutame keskmise survetugevuse: Betoonisegu tugevus pärast 28 päevast kivistumist: Kuna tegemist oli kuubikujulise proovikehaga, siis tugevusklassiks kujuneb C 16/20
keerdude arvuga. Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku. Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga. Ruumala otsene:Kartuli ruumala leidmiseks sukeldan kartuli mõõtesilindrisse, kus on nt. 20 dm3 vett, asetan vette kartuli, vesi tõusis 0.5 dm3 võrra, seega on kartuli ruumala 0.5 dm3. Ruumala kaudne: Kuubikujulise klotsi ruumala leidmiseks, mõõdan ühe külje pikkuse ja korrutan seda pikkust iseendaga kolm korda, tulemuseks saangi klotsi ruumala. 5. Kiiruse valem, tähised, ühikud ja ühikute teisendamine v=s:t v=kiirus s=teepikkus t=aeg 1km/h : 3.6=m/s ; m/s x 3.6=km/h 6. liikumise kujutamine graafikul s/m y telg l ä aeg teepikkus b i 0s 0m
Neoon (Ne) Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane Heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus Heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemistemperatuur(-245,9ºC) ja sulamistemperatuur (- 248,6ºC). Võrreldes Heeliumiga on Neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt Heeliumist on tahke Neoon tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Tavalistes tingimustes on Neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse Heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne. Argoon (Ar) Argooni elektronvalem on 1s22s22p63s23p6. Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on Argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui Heeliumil ja Neoonil
vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4
..2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises
Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 7.2. NORMAALBETOONI KOOSTISMATERJALID Normaalbetoon(ehk lihtsalt betoon) koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Normaalbetoon on kõige levinum betooni liik
temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed
• Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures
2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2..
..2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv
..2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm 2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust? Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi-või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. 28 päeva vanused katsekehad surutakse surveseadeldise abil puruks ja selle põhjal määratakse betoonile tugevusklass. 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7
22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2..
..2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 05.05.2014 · Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55.
Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi
42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49
Kasutatakse kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel. 28.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal ( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele
2)erikaalu järgi 3)Mang omad järgi 4)Osakeste pinnaenergia järgi. 18. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid, Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on al = a2 = a3 b ja l = 2 = 3 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus
Näoted. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust? Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nendevahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a=b=c ja ===90 o, aga heksagonaalse puhul on a1=a2=a3b ja 1= 2= 3=60o, =90o. Ühte ja sama ainet on võimalik saada ja toota erinevate võreparameetritega: väiksemate võreparameetritega ainete keemilised omadused on tugevamad; võnkeparameetrite tugevus väljendub ainete reaktsioonivõimes (hulk, kui paljudega ja kiirus, millega reageerib). Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis kolmes suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane tekib monokristall
järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! Elementaarrakk - kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre strukt. iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on a1 = a2 = a3 ^ b ja al = 012 = 013 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB! Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus.
36 liikumine kestaks seni, kuni pind võtab horisontaalse asendi nii, et raskusjõud on pinnaga risti. Vedelik kaldpinnal Raskusjõud mõjub ka vedeliku sees. Seetõttu lisandub iga vedelikuosakese jaoks lisaks naaberosakeste rõhule ka osakese enda kaal. Koos sellega muutub tasakaaluvõrrand. Näiteks kuubikujulise ruumiosa jaoks (vt. joon.) kirjutame tasakaaluvõrrandi Et külgtahkudele mõjuvad jõud on võrdsed-vastassuunalised, saame ning . Võrrandisse jääb kolm liiget: Rõhutasakaal: Et kuup paigal seisaks, peavad tema tahkudele mõjuvad jõud olema võrdsed kus on vedeliku tihedus ja kuubi ruumala. Et kõik need vektorid on samasihilised, võime kirjutada
vastavaid liseene välisseinal ühendasid katuse all poolkaared (sakomaarid). Väljastpoolt valge (või heleda) krohviga kaetud kirikute siseruum oli kaunistatud freskodega (Lunastaja kirik Nereditsal, 1198). 38 Novgorodimaa kirikud jäävad ka edaspidi mõõtmetelt tagasihoidlikuks. Säilitades oma peaaegu kuubikujulise vormi muutuvad nende fassaadid ilmekamaks tänu kolmnurkfrontoonile ja kaldkatusele (Lunastaja kirik Iljini tänaval, 14.saj, eriti kuulus oma Theophanes Kreeklase poolt maalitud freskode poolest). Mitmete kirikute juures on kaunistusvõtetena kasutatud nisse, rippsambakesi, dekoratiivseid riste. Novgorodi kirikuarhitektuurile oli lähedane Pihkva ehituskunst. Sealsed kirikud mõjuvad oma madaluse ja teatava rohmakusega isegi arhailisemalt kui Novgorodis. Peaaegu kõikide kirikute juurde
annaabi.ee 
